Ettevõte asutamine (0)

Ettevõtte Asutamine
Ettevõtte asutamine on oluline otsus. Ettevõtlus toob kaasa senisest suurema riski ja vastutuse, pakkudes samal ajal võimalust heade mõtete realiseerimiseks ja endas peituvate ressursside ning omandatud teadmiste ärakasutamiseks. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kõige levinumaks ettevõtlusvormiks on aga osaühing, kus vastutus on piiratud osakapitali suurusega . Kui on teadmised suuremad ja finants olukord hea , ning olemas tulus firmaidee siis oleks sobilik juba aktsiaseltsi peale mõelda kuigi selle rajamine võrreldes FI-ega ja OÜ-ga on keerukam .
Siin siis põhimõted erinevate ettevõttete asutamise kohta :
.Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE)
Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis. Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust.
Kuigi FIE-na tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse.
Osaühing (OÜ)
Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks. Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale.
Osaühingu asutamisel on kasulik teada et , osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest;
Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni . Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud äriregistrisse.
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
       Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas .Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40 000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist. Juhul kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor .
       Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar.
Aktsiaselts (AS)
Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts , on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni-Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö.Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud äriregistris.
Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor.
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi vara (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega.
Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm.Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi.Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.Aktsiate võõrandamise tehinguid ei pea olema notariaalselt kinnitatud.