Peeter Sink (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kuressaare Gümnaasium
Peeter Sink
Referaat
Kuressaare 2008

Sisukord

Sisukord 1
1.Peeter Sink – vaimulik ja kunstnik 3
2.Kasutatud allikad 7
6.Lisad 8

Peeter Sink – vaimulik ja kunstnik

Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane . Ta on sündis 1902 . aastal 30. märtsil Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Soomevere külas Hiie talus. Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim ja märgib oma eluloos Eesti Evangeelse Luteri Kiriku abiõpetajaks kandideerides, et vanemate renditalu oli vaid 7 hetktari suurune. Juba lapsena hakkas ta tegema kõikvõimalikke abitöid väikeses majapidamises, nagu see oli sajandi alguskümnetel Eestis üldiselt kombeks. Peeter Singi silm nägi kõikjal ilu. Ka viltu vajunud majas leidis ta midagi huvitavat. Algul joonistas ta härmatanud aknaruudule, hiljem jõuludeks kingitud vesivärvidega paberile.Vanemate huvid ja tegevusvaldkond ületas aga tunduvalt tolleaegsete taluinimeste tavalise taseme. Isa Hans Sink pidas värvitöökoda ja oli ümbruskonnas hinnatud aednik . Ema Kai oli andekas naiskäsitöö tegija ning õpetas käsitöötehnikaid ja kodumajandust ka ümbruskonna taluinimestele. Oma nooruses oli Hans Sink kohtunud Johann Köleriga, kes oli selleks ajaks Eestis tuntud kui Peterburis töötav eesti soost kunstnik. Eestis tunti tema apsiidimaali Kaarli kirikus ning võib oletada, et kohtumine Köleriga oligi üheks põhjuseks, miks isa andis nõusoleku, kui noorem poeg teatas oma ebatavalisest soovist minna Tallinna kunstnikuks õppima.
Põltsamaa 6-aastase ministeeriumikooli lõpetamise järel 1915 oleks noor Peeter Sink tahtnud kohe astuda Tallinnas avatud Riigi Kunsttööstuskooli, läks aga vanemate soovil Põltsamaa Aleksandrikooli (hilisem Põltsamaa gümnaasium), kus vend ja õde juba õppisid. Aleksandrikoolis süvenes kunstihuvi veelgi, ning juba aasta pärast, 1916 astuski ta Riigi Kunsttööstuskooli kolmandasse klassi, kuna ta haridustase oli võrreldes enamiku kunstikooli astujatega tunduvalt kõrgem. Peeter Sink lõpetas 1919 Tallinna Kunsttööstuse kooli maalikunsti eriala, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel ning astus sügisel ametisse Siseministeeriumi Ehituse Peavalitsusse, kus töötas joonistajana järgmise kevadeni.

Järsk pööre eluteel

Peeter Sink otsustas aga kunstnikukarjäärist loobuda — talvel 1919/1920 hakkas osalema evangeeliumikristlaste koosolekutel. Niisugune järsk elupööre võib ajaliselt distantsilt vaadatuna ehk ootamatu tunduda. Peeter Sink ise on öelnud, et tema pöördumise põhjused peituvad Vabadussõjas. Lahingud Petseri ja Irboska all olid reaalsus, mis sundis 17-aastasena tegema olulise otsuse. Nagu paljudele teistelegi Vabadussõjas osalenud koolipoistele tundus läbielatu Peeter Singile eriti kontrastne Tallinna tagasi tulles. Seal elasid inimesed oma igapäevast elu, mõtlemata surmast ning elu mõttest. Lahingusituatsioonist argiellu naasnud noorukile tundus see kohatuna. Ta vajas kogetuga toimetulekuks vaimset tuge ja leidis selle religioonist.
1923 kutsuti Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise Christian Endeavour (CE) reisisekretäriks. Pärast koolitust Helsingi Vabakirikute Misjonikoolis (1925) tegutses ta aastatel 1926–1932 CE juhina ja seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina. Temast kujunes oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid. Peeter Sink rändas aastaid mööda kodumaad , mille paljudes paikades on siiani tunda tema külvitöö vilju .
Olles innustatud nn allianssliikumise (nüüdse oikumeenilise liikumise eelkäija) ideaalidest, keskendus Peeter Sink vormilise külje asemel eelkõige kristliku töö sisule; ta oli heades koostöösuhetes eri kirikute ja koguduste esindajatega. Kauaaegne sõprus ühendas teda Harry Haameri, Evald Ilja, Berhard-Johannes Leibi, Edgar Rajandi, Arpad Arderi ja paljude teistega.
Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus noortetööle. Ta oli 1929–1932 CE liikumise ajakirja Noorte Elu vastutav toimetaja, andis 1930. aastail välja iga-aastast albumit «Jõuluõhtu», tõlkis ja mugandas välismaa vaimulikke autoreid , vahendas eesti lugejale R. Mof- fati, A. Mackay, T. Kagawa jt elulood.
Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (1910–1979), kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste.
Abielust sündis kaks poega: ajaloolane , Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (1942–1995).
1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas Evangeeliumi Vennaste Ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võim 1949. aastal sulges. Peeter Sink oli põleva südamega äratusjutlustaja. Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed.

Terroriaparaadi valve all

Valguse poole pürgimine ja selle kaasinimestele vahendamine muutus Peeter Singi elutöö teljeks. Kõik muud anded rakendusid põhieesmärgi teenistusse. Parima viisi oma elutõdesid väljendada pakkus luulevorm . Peeter Sink on andnud välja luulekogud «Sügavuste helid», «Kõrve teed» ja «Varjude maal» ning kirjutanud poeemi « Juudas Iskariot». Tema luuleloomingut rikastas koostöö heliloojast abikaasaga.
55 aastat kestnud elust pidi Peeter Sink 17 küpsemat aastat taluma masendavaid okupatsiooniolusid. Rahvusvahelise misjoni innuka tegelasena, kogu Eestis tuntud äratusjutlustajana oli ta elu lõpuni kommunistliku terroriaparaadi valve all. Aastal 1949 suleti Peeter Singi Saalemi kogudus . Hommikuti ootasid koduukse ees nuhid , kes jälitasid iga ta sammu. Kodumajas sundüürisid KGB ametnikud ülakorrusel toa. Lakke paigaldatud mikrofoni abil kuulati poole aasta vältel iga tema korteris lausutud sõna. Tuli taluda lugematuid ülekuulamisi Pagari tänaval. Pole kahtlust, et kõigel sellel oli suur osa tuberkuloosi, vereringehäirete ja südameastma väljakujunemisel.
1955. aastani töötas Peeter Sink Harju rajooni heakorra- ja kommunaalkontoris kalmistumeistrina. Viimastel eluaastatel leidis ta siiski rakendust vaimulikuna: 1955. aastal ordineeriti ta abiõpetajaks Elva luteri kirikus. Peeter Sink oleks soovinud töötada Tallinnas, kus poeg Kuldar õppis muusikakoolis, julgeolekuorganid sulgesid aga tee sealsetesse kogudustesse. Üksi, ilma perekondliku hoolitsuseta, halvenes Peeter Singi tervis. 1957. aasta 31. mail ta suri. Hauakivile Tallinna Metsakalmistul on kirjutatud tema luuletuse sõnad: «Ühel hommikul kaob udu.»

Peeter Singi looming

Maalimist harrastas ta muude tegevuste kõrval. Ta esines oma töödega 1920.-1930. aastail mitmetel üle-eestilistel kunstinäitustel aga on oma töid esitlenud ka sõjaeelsetel näitustel.
Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco 'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased.
Arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, avar maailmatunnetus ja temale nii omane poeesia. Ta on meelsasti maalinud maastikuvaateid perekonna suvituspaikades ja kohtades, kuhu teda viisid teenistuskohused. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive , mis on ajendanud paljusid tema luuletusigi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke.
Samuti astus ta harrastuspiltnikuna üles fotonäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Fotograafi geenid on pärinud poeg Tunne, kelle looduspilte on paljud nautida saanud. Suurem osa Peeter Singi loomingust on leidnud koha erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis

Kasutatud allikad

Kivimäe, J. Peeter Sink, maalid/ paintings . Tallinn 2006. 184 lk.

Sakala. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.sakala.ajaleht.ee/180307/esileht/5025535_1.php

Tunne Kelam. Peeter Sink’i maaliraamatu esitlus. [WWW] http://www.kelam.ee/?mainID=32&newsArchive=1&newsID=161

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik . Avati Peeter Singi maalide näitus. [WWW] http://www.eelk.ee/u-peetersink.html

Eesti Kristlik Televisioon. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=4684

Lisad

Looming

„Sügismaastik jõega”. 1950-ndad aastad. Guašš. 28x32.

Marje Singi portree. 1930-ndad aastad. Pastell . 43x32.
Kaljutempel. Umbes 1942.aastal. Akvarell, guašš. 35x50.
Tallinna Siselinna kalmistu . 1930-ndad aastad. Pastell. 34x48,7.

Kiriku tee Otepääl. 1942. Sulejoonistus. 14,5x20,3.
Kirik kaljul. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17.
Visandid kirikutega. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17.
Keltsaia. Piusa org. 1948. Pliiatsijoonistus. 20x27.
Purjepaadiga merele . Umbes 1942. Kalavõrkude kuivatusraamid. 1930.
Lohusalu rannal . 1938.

Pilte Peeter Singi elust.

Peeter Sink noore ärajutlustajana Hiie talus 1920.a talvel.

Marje ja Peeter Sink pulmapäeval, 1. juunil 1931 .
Peeter Sink. 1930.aastad.

Peeter ja Marje Sink poegade Tunne ja Kuldariga. 1945.
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 22 allalaadimist