KULTUURILUGU Kultuuri valdkond ja põhimõisted Sõna „kultuuri“ tähendusi on palju ja selle mõttemaht on lai Üldiselt on ta kasutusel kahel viisil: 1. Hindav viis - argine 2. Kirjeldav viis - kultuuriloole iseloomulik, kus kultuurinähtusi püütakse kirjeldada, analüüsida ning teaduslikult avada. Marcus Portius Cato Põhiteos „De agri cultuure“ – räägib maaharimisest, hinge harimine Cicero „Tuscullum“ – arutelud, selle üle, et kultuur on hinge harimine, hinge armastus tarkuse vastu Vaba inimese tunnusena(mis teda orjast eristab) on hinge harimine ja vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad v...
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad....................................................................................................................
Leonardo Da Vinci Kultuurilugu Lapsepõlv Sündis 15.aprillil 1452a. Anchianios Notari ja külatüdruku sohilaps Päris suure varanduse isa vennalt Alustas kunstiga 14 aastaselt Töötas kuulsa kunstniku ateljees Kanti Firenze kunstikke punasesse raamatusse Leonardo kunst · Kunst on üldistav ja suurejooneline · Toetus kogemustele, nägemistajule ja matemaatikale · Maalikunst, skulptuurid ja arhitektuur · Tema maalid on enamus tuhmid ja sünge värvilised Kuulsaimad teosed Madonna kaljukoopas · Altarimaal · Tehtud 1483-1494 · Tumedates toonides · Paigutus kolmnurkne Kuulsaimad teosed Püha õhtusöömaaeg · Tehtud 1495-1498 · Ebaõnnestunud värvid · Hakkas murenema · Seinamaal Kuulsaimad teosed La Gioconda · Tuntud Mona Lisana · Õlimaal puitpaneeelil · Tuhmid värvid · Arusaamatus näos Veel teoseid · "Angiarhi lahing" · "Kuningate kummardamine" · "Daam hermeliiniga" · `'...
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt. Tervitamine Jaapanlased tervitavad viisakalt (esimest korda kohtudes) kummardades. Kallistatakse ainult lähedaste sõprade -ja pereringis. Kummardamise sügavus näitab austust/tähtsust ehk, mida sügavam kummardus seda tähtsam inimene. Naised hoiavad...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-ron...
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pas...
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpi...
Kultuur on sild inimeste vahel Igal riigil on oma kultuur, mis kõiki sealseid inimesi ühtseks liidab. Riike on maailmas kokku väga palju, seetõttu ümbritseb meid ka rohkelt erinevaid rahvuseid ja kultuure. Riik muutub eriliseks ning saab oma näo just tänu ühtsele ajaloole, millest on sündinud selle maa kultuur. See etendab väga suurt rolli rahvuse ühtsustunde ja sarnasuste loomisel. Kultuur paneb aluse tahtele üksteist mõista. Miks ei ole me sarnased, miks käitume ja suhtleme omavahel nii erinevalt? Tänapäeva infoühiskond on üheks kindlaks eelduseks teiste rahvaste tundma õppimisel. Meil on võimalus saada väga mitmekülgset soovitud informatsiooni, reisida ükskõik kui kaugele, muretsemata sealses ühiskonnas hakkama saamisel. Kindlustunde tagab turistikindlustus, võimalus alati pöörduda turistiabi asutuste poole. Kindlasti aitab end teadlikuks tegemine sealsete traditsioonide, tavade ja käitumusharjum...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroop...
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärk...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on s...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Meegomäe küla Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3 Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4 Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse ......................................................................5 Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6 Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7 Mõisaaeg ..................................................................
„Lõpupidu“ Heli Künnapas raamatu kokkuvõte Lugesin tänapäeva kirjanduse raames Heli Künnapas’i raamatut „Lõpupidu“. Raamat on välja antud kirjastuse TÄNAPÄEV poolt 2011. aastal. „Lõpupidu“ on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“. Raamatu autor Heli Künnaps on sündinud 10. märtsil 1982. aastal. Ta elab koos oma mehe ja nelja lapsega Vigala vallas, Raplamaal. Künnapas on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis ja Muusikakoolis, Sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning kristlikku kultuurilugu EELK Usuteaduse Instituudis. Raamat räägib peategelase Raili elust Oodveres, mida ta ise kutsub kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassika...
Vana Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kak...
Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud K...
Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning ...
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta o...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa...
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus. Talli...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Maastik ei ole midagi muud, kui looduse looming, mis on ristunud inimkultuuriga ning inimese poolt ümber kujundatud või loodud. Parkide ja aedade rajamisel on enamasti lähtutud looduse sobitamisest tehiskeksonda, püüdes ümber kujundada või asendada metsikut looduskeskkonda, luua teatud korda. Läänes on läbi aegade pargid ja aiad olnud pigem planeeritud olema seoses kokkukuuluvate hoonetega, harva on näha aedu, kus inimkäsi on vähe tajutav. Minnes mõtetes aasia poole, meenuvad pigem metsiku muljega aiakesed, kus ebasümmeetrilise ruumi mõõtmeid on keeruline tajuda, elemendid on paika pandud suure hoolikusega ning kujundatud aiad on harmoonilised ja mõjuvad loomulike keskondadena, mõningate inimeste poolt lisatud elementidega. Jaapani aedades on keeruline aimata, kui vana on aed, kuna aia kujundamine on kinni teatud kommetes ja kaanonites. Siingi on kujundamisel väga oluline kokkusobivus ja harmoonia hoonet...
Essee Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks. 10 000 aastat tagasi ei teadnud keegi, et see maa, mille piirjooned vee taganemise järel juba tänaseid meenutama hakkasid, on Eesti. Sest ükski maa ei ole eesti või Läti või Ungari lihtsalt iseenesest. Selleks on vaja inimesi, kas ise kohapeal elades või teda eemalt vaadates. Eesti pidi alles tekkima vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjusek...
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlem...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
Elisabeth Kangro 8A 27/12/15 Reisiraamatu kokkuvõte Minu sarjast raamat “Minu Tokyo”, autoriks Maarja Yano Ilmumisaasta: 2013 Toimetaja: Anu Merila Trükk: Petrone print Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare Honshu kagupoolses osas,Kanto regioonis). 35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E Tegevusaeg: Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: Sho on jaapanlane, kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on ka õpilane, tema on pärit Sri Lankalt. Hiroshi oli samuti nendega kõigi teistega lihtsalt koolis, kuid temast ei räägitud palju. Maarja veetis pooled õhtud nädalas oma parimate sõprade seltsis, kelleks olid Hetti, Sho, Dush ja vahel ka Abhay ja Tanya. Kuna kõik ta sõbrad ja üleüldisel...
EELK Usuteaduse Instituut 1. kursus, magistriõpe, kristlik kultuurilugu 1. Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritu...
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C. Adelung av...
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saks...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
KAUBANDUSE ALUSED Heve Kirikal MA 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste ajaloos Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel käsitletud erinevalt: ühiskonna vahetusproduktide kogusummana; ostu-müügisuhete kogumina; ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. ...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise ...
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. ...
annaabi.ee 
