"Hedda Gabler" Henrik Ibsen - kokkuvõte (5)

Henrik Ibsen: " Hedda Gabler"
Hedda on väikeküla kaunitar , kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud.
Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne , Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll.
Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav.
Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti.
Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle.
Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põhjustatud, ta arvab ise ka et on Heddast madalamal.
Eilert Lóvborg, kes on samast külast, Jorgeni konkurent, Hedda kunagine austaja ja suur napsumees, ilmub jälle välja. Ta on end peale oma langust ravinud ega joo enam. Ta on armunud ühe foogti naisesse, Thea Elvstedi, tunne on vastastikune.
Koos on nad kirjutanud ühe hea raamatu, mis on juba välja antud ja ka ühe, mis alles käsikiri on.
Thea vajub Tesmanite juurde sisse, hädaldab et on Eilerti pärast mures, sest see on külla tagasi tulnud, ja et kui ta peaks sinna tulema , et teda siis hästi koheldaks, sest õrn jne... Naine on mures. Hedda teeb endast kohe tema suure sõbra ja paneb ta südant puistama.
Moositab nii et kole vaadata.. kunagi oli Thea talle kiusualune ainult. Thea aga jääb teda uskuma ja jutustab kõik ära.
Rahaprobleemide tõttu jäävad Hedda ainukeseks meelelahutuseks ta isa püstolid - neid ta siis paugutab.
Mingi keemia tundub Heddal olevat assessor Brackiga, too on midagi rahaasjatundja taolist. Temaga on Hedda üllatavalt avameelne, kuigi muidu räägib pea kõigile erinevat juttu - silmakirjalik.
Ütleb Brackile, et kohe kuidagi ei taha last saada ja et elu Tesmaniga tüütab teda, samuti tolle tädi. Tegelikult seda esimest välja ei ütle, kogu tekst tuleb vihjamisi.
Samal õhtul tuleb Eilert sinna, oma väärtusliku uue käsikirjaga, et sellest Tesmanile natuke ette lugeda. Kõik teesklevad ta sõpru, nagu polekski halvasti taga rääkinud. Lähevad kolmekesi (Brack, Jorgen, Eilert) Bracki juurde peole ja on terve öö ära.
Sama aja veedab Hedda koos Theaga. Too on üleromantiline, muretsev, liignaiselik ja nõrk. Otsustanud oma mehe maha jätta, uhke Eilerti uue raamatu peale, sest see praktiliselt kooos kirjutatud.
Teel Bracki juurest koju kaotab Eilert oma käsikirja - on hullumoodi purjus jälle. Tesman korjab selle üles, aga kohe tagasi ei anna, viib koju selle ja näitab ka Heddale, tunnistades et on natuke kade Eilerti peale selle pärast.
Hedda juurde jõudes räägib Lovborg et rebis käsikirja puruks (Theale), pärast Heddale, et ära kaotas, arvatavasti kusagil mingi näitlejanna Diana salongis. Sattus seal kaklusesse, kui neid varguses süüdistas. Mees on metsikult masendatud, Hedda annab talle püstoli ( kavatses kunagi lahkuminekul sellesamaga Eilerti maha lasta)
Thea on murtud - räägib teosest nagu nende lapsest. Kui see ära läheb, põletab Hedda käsikirja ära. Kui Tesman sellest teada saab, on jahmunud aga ka meelitatud et Hedda seda "tema pärast" tegi - et mehel oleks kergem ilma selle raamatuta. Tegelikult pole Jorgenil aega selle üle kurvastada, sest teine ta tädidest, Rina, sureb .
Proua Elvsted läheb jälle Tesmanite juurde, selgub et osad mustandid käsikirjast on tema käes, asuvad selle kallal usinasti töötama Tesmaniga. Siis tuleb Brack ja teatab , et Lovborg lasi end maha (või lasti maha, selles Diana salongis), suri haiglas. Teab, et tegemist oli Hedda püstoliga, politsei ei tea. Põhimõtteliselt annab see Brackile Hedda üle võimu, kuid seda mõtet Hedda ei talu.
Nad olid vahepeal sõlminud mingi kolmnurgakokkuleppe.... vist nii et Brackiga hakkab Hedda oma meelt lahutama, aga kes teab... midagi surub Brack sellele. Hedda läheb teise tuppa , mängib klaveril jupi metsikut tantsuviisi (Jorgen ehmub ja keelab, surmade pärast), räägib veel sealt kõlava häälega ja laseb end maha.