EELK Usuteaduse
Instituut
1.
1. kursus; magistriõpe ; kristlik kultuurilugu
Leili Rummel –
Ruus
30. 04. 2017
Õppejõud: M. A. Põder
MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ?
Mäletan
lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost:
’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise
mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad
seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud
rääkida.
Loodut tuleb
vaadelda, kui tervikut . Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas
loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1.
Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on
sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud
asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei
peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
312262
Õppematerjali autor
11. Mida tähendab "mütoloogiline bestiarius?" midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest 12. Millised on mütoloogilise bestiariuse kolm põhilist klassi? 1 Zoomorfsed olendid, antropozoomorfsed olendid, paradoksmorfsed olendid 13. Defineerige mõistet "usk." *Subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. *Usk on kindel usaldus selle vastu mida oodatakse ja veendmus selles, mida ei nähta. 14. Nimetage Jumala peamised kolm atribuuti. Vägi, kõikteadmine ja majesteetlikkus 15. Kuidas nimetatakse aktiivsest tegevusest loobunud jumalat? Deus otiosus- ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsenud loomisel, siis aga loovutuanud positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17
Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat. Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol(Istanbul) on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised. Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: ,,püha, püha, püha
Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema.
tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu · Otsustavaks instantsiks on südametunnistus, mis õndsakstegeva varanduseni." toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka · Pöördumine kristlusse üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul. · Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop · Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, Ambrosiuse mõjul. on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist. · Viimane tõuge: Ro 13,13j : "Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega · Aurelius Augustinus joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda · Usk
ka poliitikud ning majandusteadlased. Väiksemas mastaabis aga tegeleme selliste valikutega igapäevaselt kõik. Eetikat ei ole kuidagi võimalik välja jätta, küsimus on lihtsalt selles, millist eetikat otsustame rakendada. Nii jõuame päris kiiresti küsimusteni heast ning kurjast, eetiliste 5 normatiivide juurde üldisemas plaanis ning kristlikus mõtteloos Jumala kui eetika kehtestaja juurde. Eetika omakorda tuleneb paratamatult dogmaatikast - milline on Jumal ja milline maailm, mis meile moraalsed normid ette seab. Iga põlvkond on sunnitud enese jaoks üle mõtlema põhjendused oma tegevuseks. Ajaloost näeme, et kui seda ei soovita teha, selgub hiljem, et keegi siiski oli asjad ära otsustanud ning juhtis märkamatult ka teiste tegevust. Kas tubakataim, millele on lisatud jaaniussi geen, mis põhjustab taime helendamist, on moodsa
tõestada. ,,Püha" mõistest: Rudolf Otto uurimustöö. Väidab, et kõigi religioossete väljenduste keskmes on tunnetus ,,numinoossest" ehk ,,pühast". Otto väidete kohaselt on kõigi religioonide keskne tõde usklikus olev hirmu või aukartuse tunne, usk ,,üleloomuliku" olemasolusse. Otto fenomenoloogia puhul on märgata objektiivsuse puudumist. Hilisemalt on teadvustatud, et see saabki probleemiks igasuguse religiooni uurimise juures. See, milliseid fakte peame olulisteks ja milliseid mitte, milliseid huvitavateks ja milliseid mitte, tuleneb meie arusaamadest, olgu need siis religioossed või mitte. Oluline on uuringuid alustades tunnistada ja hinnata kriitiliselt oma uskumusi, eelarvamusi ja erapoolikust. Püha on midagi täiesti teistsugust. Püha on tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis omistatakse eeldusele, mida ei ole võimalik tõestada. Sui generis nähtus iseenesest. Üleloomulik ja loomulik
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp.
Maailmas on igavesti elanud tuli, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Kosmost juhib välk. Asjade mitmekesisus seisneb vastandite ühtsuses. Kogu areng toimub vastandjõudude kokkumängus - vastandid viivad edasi. "Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg." Võitlus inimese-inimese, mehe-naise, rahva-rahva vahel kujundab maailma täiuslikuks tervikuks. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit. Kõige ise on võitlus. Halvaga mõõtes mõõdame head. Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm. Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne). Noseoloogia ehk tunnetusteooria. Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud. Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel. Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid