Miks me peame hoidma Jumala head loodut (0)

EELK Usuteaduse Instituut
1.
1. kursus; magistriõpe ; kristlik kultuurilugu
Leili Rummel – Ruus
30. 04. 2017
Õppejõud: M. A. Põder
MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ?
Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida.
Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut . Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusesse , sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule. Olen palju mõelnud geenitehnoloogiale ( kloonimised, kehavälised viljastamised jne.) ja sellest ka ’’kelle omad’’ me oleme, mitte ’’kes’’ me oleme. Me oleme Jumala loodud. Selles kõiges me peame nägema terviklikkust,
Jumala esimene reaksioon – vaatamine- võib olla lähtekohaks ka meile. Esimeses Moosese raamatus paigutatakse inimesed keset tohutut kosmost. Astronautide tehtud pildid (1972) lasevad meil näha Maa ehedat ilu, selle haavatavust. Ka astronaudid kogesid eelkõige aukartusttunnet. Vaadata tänapäeval maad tähendab avada silmad nii selle ilule. Tuleb näha, kui haavatav on Maa atmosfäär võrreldes ülejäänud planeediga. Esimeses Moosese raamatus nimetatakse seda kaitsekihti ’’taevalaotuseks’’. Näiteks katastroofilised üleujutused Aasias jne. Kasvuhoonegaaside mõjul tekkiv liigne kuumus tapab ökosüsteeme, mida inimesed eluks vajavad.
Mida tähendab loodu headus või ilu tänapäeval meie jaoks? See tähendab mitmeid asju: loodu on hea toiduna, mida inimesed saavad süüa (M. Luther 1. Moosese raamat).Laulame ju toiduõnnistamise palvet: ’’Täida Jumal meie toidulaud oma helde käega........’’. Nälja ajal on oluline, et Jumal toidab näljaseid loomise heade andidega. Jumala jaoks on ’’hea’’ Maa pidev loomisvõime, mida evolutsioonibioloogid nimetavad võimeks tekitada uusi liike. Hämmastava teadusliku taibuga kirjeldatakse 1. Moosese raamatus Maad kui Jumala partnerit uute olendite loomisel. Enne meie teadusliku maailmapildi teket kirjutatud 1. Moosese raamat erineb tänapäeva kosmoloogiast.Sellegipoolest on selles väljendatud austus Maa pideva loovuse suhtes kooskõlas sellega, mida me teame evolutsiooni ja liikide tekke bioloogilistest protsessidest. Alates taimede loomisest kolmandal päeval on Maa ise Jumala kaaslooja, mis toob esile looduid: ’’Maa laskis võrsuda haljast rohtu ’’( 1 Ms 1:2). Sama kordub kuuendal päeval seoses loomade tekkimisega : ’’Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi’’ (1 Ms 1:24). Loomine on altpoolt toimuv
protsess, milles loodud ise saavad kaasloojateks, tuues omalt poolt esile üha uusi looduid ning 2. tekitades nii elu ja loomise küllust. Jumal nimetab kogu seda protsessi heaks.
Kasulikkus inimese jaoks ei ole siiski ’’hea’’ põhiline tähendus. Jumal ei ütle ’’Hea inimeste jaoks’’. See on oluline, sest Maa ressursside ammutamist kaevandamise, puurimise, põllumajanduse ja tööstuse abil on sageli õigustatud sellega, et 1 Ms 1:26 määras Jumal inimest loodut ’’ valitsema ’’. Inimene ise on tõlgendanud seda omakasupüüdlikult ettekäändeks rikastumisele. Iga loomispäeva erilisel ja lähemal vaatlemisel selgub , et Jumal kuulutab loodud heaks nende endi pärast, mitte nende kasulikkuse pärast inimesele. Sama arusaamu väljendab Jumala kõne Iiobi raamatus (peatükkides 38:41).
Headus tähendab ka omavahelist seotust, mis on ökoloogiline printsiip. Jumal kuulutab kogu loodu ’’väga heaks’’(1 Ms 1:31). See kuuendal päeval väljendatud kiitus ei ole mõeldud ainult inimestele, nagu inimene oma isekuses on tõlgendanud, Jumal kuulutab siiski väga, väga heaks pärast seda, kui ta on vaadanud kõike ja näinud , kuidas kogu loodu üheskoos toimib nagu omavahel seotud elav ökosüsteem .
Loodu headus või hüve tekitab meie jaoks tänapäeval eetilisi küsimusi . Hüved võidakse võrdsustada eraomandi mõistega ( Jeesuse lugu mehest, kes ehitab suuremad aidad , et mahutada ära kogu oma vara lk. 12:18, 19) olles sellega eksiteel. Jeesus hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad vaid iseendale vara kogumisega. Mees arvab , et ta on oma vara ise tekitanud ! Ta ei taipa, et tema rikkaliku viljasaagi tõi esile Maa. See mees kaotab oma hinge. Tänapäev pakub ka arvukalt selliseid näiteid. Martin Luther kasutab selle kirjakoha seletamiseks mõistet Mammon. Ka praegu on kasutusel see mõiste – mammonakummardajad tähistavad inimesi, kellele varanduse kogumine on eesmärk omaette ja ühtlasi elu eesmärk. Kui headust või hüve mõistetakse eelkõige isikliku kasuna , arvestamata selle mõju ligimesele, tulevastele põlvedele või ökosüsteemidele oleme kõik hädaohus. Jumal kutsub meid nägema loodu headust eelkõige vastastikustes suhetes. Teoloogid väidavad nüüd (ka eetik Larry Rasmussen ), et aeg on uuteks reformideks selles valdkonnas. Ka reformatsiooniaasta juhtlause õunapuuistutamise mõttest enne , olgugi kui on tulemas ’’viimne päev’’ , on märgilise tähendusega. Me vajame ökoloogilist reformatsiooni, mis paneks kiriku tegelema maa tervendamise kui ühise hüvega. Ökorevolutsiooni võimalike piirjoonte visandamisel rõhutab Rasmussen vajadust hüve soodustava majanduse järele, et esmased üldised hüved- maa, õhk, tuli, vesi, valgus - oleksid ühise hüve eeltingimused, mis tagaksid selle hüve nii inimkonna, kui muude olendite praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Me elame ajal, kui hüvesid kaubastatakse, kui loodust ja atmosfääri koheldakse endiselt liiga sageli kui kanalisatsiooniauku või kui ressurssi, millel pole mingit väärtust ega hinda. Enamik maailma riike ei ole veel kindlaks määranud süsinikdioksiidiga saastamise hinda. Tööstusettevõtetel lubatakse fossiilseid kütuseid põletada ilma tekkiva saastumise tagajärgrde eest maksmata. Mittesäästev areng ohustab vaeste inimeste elatusallikaid. Piiblis õpetav majanduspõhimõte on ’’kõigile piisavalt’’ ning selle aluseks on kõigile ühiseks hüveks antud asjade jagamine(1 Ms 16). Nii piibelliku kui ka luterliku teoloogia keskmeks on armastus ligimese vastu, mis hõlmab ka tulevasi põlvi kui meie ligimesi.
Minu (Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik Saaremaal) koguduse liikmetel tundub siiski säilinud olevat traditsioon õige looduslähedase eluviisi osas, kuna elatakse maal, kõik inimesed siin tahavad ja harivad põldu vähemalt oma tarbeks, säilinud mingis osas külakogukondlik kord, mis on naabrit ja maa vajadusi arvestav. Siin ei olda niiväga kaubanduskettide kolmekordselt röövpakendatud toidu lõa otsas (omakasvatatud toit on garanteeritud, kuna on maa, kuhu külvata ja ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ).
Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’( deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest , veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.).
Kasutatud kirjandus :
’’Jumala armu poolt vabastatud’’ Loodu pole müügiks. Toimetaja : Anne Burghardt
EELK Usuteaduse Instituut 2016
’’Alandlikkus ja jumalakogemus’’ Anselm Grün
sari ’’Silmaja’’ 13; tõlge eesti keelde: Johannes Esto Ühing 2013