Keskaegsed ülikoolid (2)

Keskaegsed ülikoolid
Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla.
Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks.
Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119 , olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid , mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid – doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroopas semiootika vallas (Tartu ülikooli ja Århusi ülikooli kõrval), selle juhatajaks on pikka aega olnud Umberto Eco.
12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, mille õpilaste ja õppejõudude eriseisundi ühiskonnas fikseeris kuninga privileegkiri 1200. aastal. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, kes kujunes pikaks ajaks rektorist kõrgemaks. Kiriku mõjuvõim Pariisi ülikooli üle kindlustus veelgi, kui see ülikool omandas üleeuroopalise tähtsuse teoloogiakeskusena.
Oxfordi ülikool ( University of Oxford ), mis asub Oxfordis Inglismaal, on vanim ülikool inglisekeelses maailmas. Mõned allikad viitavad kooli olemasolule juba 12. sajandi alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud. 13. sajandi I poolel saavutas kogu Euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal.
Teine kuulus Inglismaa haridus - ja teaduskeskus on Cambridge ’i ülikool, mis tegutseb alates 1209. aastast.
Ka Hispaanias asutati mitu kõrgkooli, neist esimesena 1218 . aastal Salamanca ülikool.
Meile lähim ja ka meie kultuurilugu mõjutanud on, Põhja-Euroopa vanim, Rootsis asuv Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477.
Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda , siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal. Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, kus õpetati seitset „vaba kunsti”:
Grammatika, retoorika, dialektika , aritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika .
Pärast sellise laia üldhariduse omandamist võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Ülikoolis tohtisid õpetada ainult need, kellel teaduskraad. Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks.
Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224.
Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16. sajandil, esimese sammu tegi 1506. aastal Frankfurdi ülikooli asutamisega Brandenburgi markkrahv.
Ülikooli võis astuda poiss alates 14. eluaastast, ei võinud olla abielus. Eelduseks ladina keele oskus, kuna kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. Loengutest osavõtmine oli kohustuslik. Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar). Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine.
Coimbra Grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, mis asutati 1985. aastal. Ühendus võttis endale nime Coimbra Ülikooli järgi, mis tähistas ühenduse loomise aastal 700. aastapäeva. Ühenduse eesmärk on tugevdada liikmesülikoolide vahelisi akadeemilisi ja kultuurisidemeid, luua eeldused hästitoimivaks infovahetuseks ning arendada teadlas - ja üliõpilasvahetust.
Tartu Ülikool võeti Coimbra Grupi liikmeks 2003. aastal.