"Minu Tokyo" kokkuvõte geograafilise nurga alt (0)

Elisabeth Kangro 8A 
27/12/15 
 Reisiraamatu kokkuvõte 
     Minu sarjast raamat “Minu  Tokyo ”, autoriks Maarja Yano 
Ilmumisaasta: 2013  
Toimetaja : Anu  Merila  
Trükk:  Petrone  print 
Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare  
Honshu kagupoolses osas, Kanto  regioonis).        
35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E 
Tegevusaeg :  
   
Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: 
Sho on  jaapanlane , kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, 
kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub 
Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on 
ka õpilane, tema on pärit Sri Lankalt. Hiroshi oli samuti nendega kõigi teistega 
lihtsalt koolis, kuid temast ei räägitud palju. Maarja veetis pooled õhtud nädalas 
oma  parimate  sõprade  seltsis , kelleks olid Hetti, Sho, Dush ja vahel ka Abhay ja 
Tanya. Kuna kõik ta sõbrad ja üleüldiselt kõik, kellega ta suhtles olid õpilased, 
kes  olid Tokyos lihtsalt haridust omandamas ja teistsugust kultuuri õppimas, siis 
need õhtud veedeti niisama õppides ja  juttu  rääkides.  
!1
5. Peategelane Maarja kolib Tokyose pärast keskkooli lõpetamist, ta õpib 
aasta jaapani keelt ning sooritab seejärel testi ja saabki  Jaapanisse  
vahetusõpilaseks. Temaga koos on seal veel mitmeidki Eesti noori, kellega ta ka 
sõbruneb. Ta küll ei saa alguses talle lubatud stipendiumi, kuid sellegipoolest 
hakkab ta Tsukuba ülikoolis õppima. Tsukuba asub Tokyo lähedal. Kuigi Jaapani 
ülikooli reeglid seda ei luba, hakkab rahahädas Maarja tööle ühes Tokyo 
kinnisvarafirmas ning ta hakkab inimestele suurlinna kortereid tutvustama. 
Eestlanna hakkabki  Jaapanis  elama ning isegi abiellub jaapanlasega. Tollaaegse 
nimega Maarja Ervald läks Tokyosse vahetusõpilaseks Tallinna ülikoolist, kus ta 
õppis  Aasia   kultuurilugu , muu hulgas ka jaapani keelt. Ajapikku hakkas talle seal 
niivõrd  meeldima  ning ta jäigi sinna.  
!2
6. Terves Jaapanis, seal hulgas ka 
Tokyos kardetakse maavärinaid. 
Maavärinate tõttu ei ole ka Tokyos eriti 
kõrgeid pilvelõhkujaid, nagu on näiteks 
New  Yorkis , Londonis ja teistes 
suurlinnades, kus ei toimu maavärinaid. 
Tokyos on enamasti 6-10 korruselised 
kortermajad ning võrreldes teiste 
suurlinnadega pigem madalad hooned. Maarja elas ka Jaapanis üle 2011. aasta 11. 
märtsi katastroofilise 9 magnituudilise maavärina. 9 magnituudilise maavärina 
korral saavad absoluutselt kõik hooned  raskelt  kahjustada ning valdas üleüldine 
paanika.  Maavärin  kestis 6min ning oli 15893 surnut, 6152 vigastatut ja 2572 
inimest kuulutati kadunuks. Nagu kaarilt näha, siis see ei olnud küll Tokyole väga 
lähedal, kuid ka Tokyos oli seda kõvasti tunda ning pärast ei joodud seal enam 
kraanivett, vaid pudelivett, sest Tokyo vee radiatsioonitase oli väga kõrge. 
  
Tokyo asub  parasvöötmes  ja seetõttu on seal aastaringselt suhteliselt mõõdukas 
ja mugav kliima. Suvel on kuum ja niiske, talvel kuiv ja jahe.  Vihmaperiood  kestab 
juuni lõpust juuli keskpaigani ja pärast seda tuleb tõeliselt  palav  ja niiske suvi, 
seega kliima on seal suhteliselt hea ja selles osas autoril Tokyos  elades  kliima 
koha pealt pretensioone ei  esinenud . 
!3
7.  Otseselt ei saaks öelda, et oleks tekkinud probleeme suhtlemisel, kuid 
erimeelsusi küll., sest alguses oli Maarjal raske kohaneda ning end jaapanlastega 
samasuguselt ja võrdselt tunda. Üks situatsioon jäi aga küll meelde. Kui Maarja 
sõbral, samuti Jaapanis õppival tšehhitaril  Annal  oli vaja pärast 
jalgrattaõnnetust arsti juurde minna, siis Jaapani  kombekuse  tõttu ei tohtinud 
ta haiglas teksapükse ära võtta, et arst ta katkist põlve ravida saaks, vaid tuli 
püksid  katki lõigata.  
Raamatus oli kirjeldatud ning hästi välja toodud see, et  jaapanlased  ja 
nende kombed erinevad suuresti kõigist euroopalaste kommetest. See on nii 
kindlasti esiteks ajalooliste aspektide pärast ning ka sellepärast, et idamaad ei 
asu  Euroopale  kuigi lähedal ning aegade jooksul on meie kultuurid segunemata 
jäänud. Küll aga sain teada, et jaapanlased on äärmiselt korralikud ning 
sümpaatsed ning ka sarnaselt Ameerika ja Euroopa elanikega, on ka nemad 
harjunud  tehnikaga  käsikäes elama. Just Tokyos on leiutatud väga palju 
geniaalseid elektroonikaseadmeid, mis on edasi jõudnud meie kätesse 
kasutamiseks.  
8. Jaapanis/Tokyos elades tuleb kindlasti kasuks kui sa oled