Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otepää kõrgustiku esitlus (0)

1 HALB
Punktid

Eesti Maaülikool
Otepää kõrgustik  
PK.0216.Eesti  Loodusgeograafia
Koostanud: 
Laura Rannala
Kadri  Samuel
Keijo  Ruuven 
Aprill 2015
Geograafiline ülevaade

Pinnamoe  suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis.

Ulatub põhjast lõunasse ja läänest  itta  umbes 40 km, 
moodustades 1247 km2 ala. 

Loode-, põhja- ja idapoolt piirab  Otepää  kõrgustikku Ugandi 
Lavamaa , edelast Valga  nõgu , lõunast  Karula   kõrgustik  ja Võru-
Hargla nõgu.

Suhteline kõrgus on kuni 130m.

Pühajärve  vagumus  jaotab  kõrgustiku  lääne- ja idatiivaks.

Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m,  kõrgustiku kõrgeim, 
suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 
m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem 
(Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m).
Pinnamood

Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis 
on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena.

Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate  pinnavormide  
kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada  kivised  liivsavid, 
liivad , veeriselised kruusad või  savid .

Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad 
moreenkõrgendikud ja moreenkattega  mõhnad  (nn künklik 
moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad 
mõhnastikud (24%) ja  keeruka  reljeefiga  suurvormid  (12%).
Otepää kõrgustiku kuppelmaastik
Kliima

Kliimatiliselt toimib 100- 150m  kõrguse kühmulise mäena, millele 
on iseloomulik püsivam lumekate(novembri  lõpust  aprilli teise 
nädalani). 

Mikroklimaatilised erinevused  muust  Eestist ja iseloomulik palju 
sademeid(üle 700mm/a).
Mullastik
Taimkate
Vetevõrk
Pühajärv
Loodusressursid
Turism
Tehvandi spordikeskus
Kuutsemäe puhkekeskus
Otepää Winterplace
Kultuurilugu

Document Outline

  • Slide 1
  • Geograafiline ülevaade
  • Slide 3
  • Pinnamood
  • Slide 5
  • Kliima
  • Mullastik
  • Taimkate
  • Vetevõrk
  • Pühajärv
  • Loodusressursid
  • Turism
  • Tehvandi spordikeskus
  • Slide 14
  • Kuutsemäe puhkekeskus
  • Otepää Winterplace
  • Kultuurilugu
Vasakule Paremale
Otepää kõrgustiku esitlus #1 Otepää kõrgustiku esitlus #2 Otepää kõrgustiku esitlus #3 Otepää kõrgustiku esitlus #4 Otepää kõrgustiku esitlus #5 Otepää kõrgustiku esitlus #6 Otepää kõrgustiku esitlus #7 Otepää kõrgustiku esitlus #8 Otepää kõrgustiku esitlus #9 Otepää kõrgustiku esitlus #10 Otepää kõrgustiku esitlus #11 Otepää kõrgustiku esitlus #12 Otepää kõrgustiku esitlus #13 Otepää kõrgustiku esitlus #14 Otepää kõrgustiku esitlus #15 Otepää kõrgustiku esitlus #16 Otepää kõrgustiku esitlus #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kruuven Õppematerjali autor
Esitlus Otepää kõrgustiku kohta.

Sarnased õppematerjalid

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
38
docx

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

.......................15 10. INIMMÕJU...................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal.

Loodus
Otepää kuhjekõrgustik
29
pdf

Otepää kuhjekõrgustik

3.1 Loodus- ja maastikuväärtused 11 3.2 Turismimagnetid 12 4. Inimmõju 13 5. Kultuur 14 Kasutatud allikad 17 Lisad 18 Lisa 1. Otepää kuhjekõrgustik Eesti kaardil 18 Lisa 2. Otepää kõrgustiku pinnamood 19 Lisa 3. Mandrijää liikumine üle Eesti viimasel jääajal 20 Lisa 4. Otepää kõrgustiku reljeef pealtvaates 21 Lisa 5. Pühajärv Otepää looduspargis 22 Lisa 6. Eesti ja Otepää piirkonna mullastiku kaart 23 Lisa 7

Eesti loodusgeograafia
Loodusgeograafia-Otepää Kõrgustik
26
docx

Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3

Eesti loodusgeograafia
Otepää kõrgustik
10
doc

Otepää kõrgustik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................

Eesti loodusgeograafia
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler ­ uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi ­ magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts ­ magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust

Eesti loodusgeograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete, mis koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme -

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun