Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand "Kultuur on sild inimeste vahel" (0)

1 HALB
Punktid
Kultuur on sild inimeste vahel
Igal riigil on oma kultuur, mis kõiki sealseid inimesi ühtseks liidab. Riike on maailmas kokku väga palju, seetõttu ümbritseb meid ka rohkelt erinevaid rahvuseid ja kultuure. Riik muutub eriliseks ning saab oma näo just tänu ühtsele ajaloole, millest on sündinud selle maa kultuur. See etendab väga suurt rolli rahvuse ühtsustunde ja sarnasuste loomisel.
Kultuur paneb aluse tahtele üksteist mõista. Miks ei ole me sarnased, miks käitume ja suhtleme omavahel nii erinevalt? Tänapäeva infoühiskond on üheks kindlaks eelduseks teiste rahvaste tundma õppimisel. Meil on võimalus saada väga mitmekülgset soovitud informatsiooni, reisida ükskõik kui kaugele, muretsemata sealses ühiskonnas hakkama saamisel. Kindlustunde tagab turistikindlustus, võimalus alati pöörduda turistiabi asutuste poole. Kindlasti aitab end teadlikuks tegemine sealsete traditsioonide, tavade ja käitumusharjumustega, et mitte solvata teist rahvust ega panna end ebamugavasse olukorda.
Inimene on isiksuselt juba väga uudishimulik ning täis tahet olla teistest parem. Kultuuriliselt aga ei saa end võrrelda mõne teise kultuuri esindajaga, sest iga kultuur on omanäoline ning välja kujunenud erinevates tingimustes ja ajal. Kuna on väga raske paralleele tõmmata teise rahvusega, siis hakkab meid huvitama teiste riikide kultuuriline taust.Leiame mõningaid sarnaseid jooni, kuid vaimustume nendest , mis meile võõrad tunduvad . Meid köidab Vahemereline ja Ladina-Ameerika kultuur, sest seal tunudvad inimesed täis vabadust ja elunaudingut. Soov on saada sellest osa ning seega tutvume teiste riikide tavadega ning kasvatame endis tolerantsust.
Kultuur ühendab erinevaid rahvaid, kuid eriti on ta tugev ühise ajalooga inimkonna puhul. Siin kohal ei leia passlikumat näidet, kui meie oma riik, Eesti. Meie kirev ajalugu, täis tõuse ja mõõnasid, on kasvatanud eestlastes võitlushinge ja kokkuhoidlikkust. Ühised vastuastumised võõrvõimudele, vabaduse kaitsmine ja väljakuulutamine elavad iga eestlase südames. Tänapäeva Eesti on küll kujundanud meie vanavanemad, kuid eestlust kantakse edasi põlvest põlve. Kultuurisündmused, nagu ühislaulupidu, mis omasid riigi alguse ajal väga suurt tähtsust, on ka tänapäeval nii noorte kui vanade seas hinnas . Tunne, mis valdab inimest ühiselt laulukaare all laulmas vabaduslaule, on kirjeldamatu.
Iga rahvuslane peab huvi tundma oma kultuuri ja ajaloo vastu. Just need on kujundanud meid sellisteks, kes oleme täna. Eesti on territooriumilt ja rahvaarvu poolest üsna väike, seda enam peaksime teadvustama ja mõtteis hoidma selle hinda. Kultuur on sild inimeste vahel – kui arvame, et oleme kõik nii erinevad, siis kultuur tõestab selle vastupidisust. Ta aitab mõista meie kaasmaalasi, samuti ka teisi rahvaid. Iga inimese selja taga on tema enda lugu, kuid igal rahval oma isenäoline kultuurilugu .
Kirjand-Kultuur on sild inimeste vahel #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agnes Leiste Õppematerjali autor
~400sõnaline kirjand

Sarnased õppematerjalid

Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval vähem, kuna käsitletatakse hetkeprotsesse, kuid neid ei saagi siiski mõista ilma ajalugu tundmata. 2)

Kultuurigeograafia
Kultuuriteooria kõik materjalid
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.

Kultuur
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 ­ 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39

Sotsioloogia
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon

Filosoofia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.../ Uue hariduselu põhiprintsiibiks peab saama see, et laiskvorstid ja puupead ei tohi ennast kuidagi tunda tarkadest ja usinatest õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused ­ tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Holokaust
290
pdf

Holokaust

TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37 Juudi perekonna elu Eestis 42 Benjamin Anoliku mälestusi Eesti laagritest 47 Mälestusi laagritest 51

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993

Geograafia
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Majanduspoliitika puhul on tegemist kahe aspektiga (Raudjärv, 1995, lk 17):  teoreetilise aspektiga;  praktilise aspektiga. Majanduspoliitika peaks põhimõtteliselt lähtuma kahest eeldusest (Raudjärv, 1995, lk 17):  ühiskonnas soovitavast majanduspoliitikast;  ühiskonnas võimalikust majanduspoliitikast. Iga (majandus)süsteem peab omal viisil lahendama vastuolu inimeste piiramatute soovide ja ühiskonna piiratud ressursside vahel. Soovide ja võimaluste mittevastavus on majandus- poliitika kujundamise ja elluviimise äärmiselt oluline küsimus. Soovid ja võimalused ei lange kunagi ega kusagil kokku. Lihtsalt seletades: Teil võib ju olla soov osta uus Mercedes, aga kahjuks on võimalus osta vaid vana Škoda. Kui sedagi. Majandus ja poliitika on vastastikku sõltuvad. Majandus sõltub poliitilistest otsustest.

Akadeemiline kirjutamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun