Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 (0)

TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM

Anastassia Volkova
11 klass

ESSE TEEMAGA

„Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“

Õpetaja: Anne-Ly Raid

Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940

1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne  kultuurilugu  teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst . Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati  Tartusse  Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus . Tallinna Kunsttööstuskool andis ainult tarbekunsti alast haridust.
1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi  mõjusid , mis oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. Eesti kunsti oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi.
Sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi tõusu Pariisis, tundis siinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist.
1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu- maalijad ; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kunsti ja maitsega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad.
Eesti ekspressionismi kunstnikke hulka kuulus ka Konrad Mägi. Ta oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (tušijoonistus).
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", "Norra maastik männiga".
Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", " Otepää maastik ". Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid  Pietà, "Kolgata".
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril".
Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema loomingust säilinud vaid väga väike osa ning seetõttu on iga tema maal sündmus. Viljandist pärit Ormisson töötas reeglina nn klassikalistes žanrites, kujutades maastikke, natüürmorte või agulimotiive ning maalides vahel ka portreesid. Tema teostele on iseloomulik helge ja optimistlik üldine koloriit ning mitmed salapärased detailid, mille tähendust ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Ormisson oli äärmiselt vastuvõtlik loodusest pärit impulssidele, kirgliku kala– ja jahimehena tundis ta loodust väga hästi.
Üks 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunstnikke ning kunstielu organisaatoreid oli Ants Laikmaa . Kunstnikuna annavad tema loomingus tooni pastellmaalid: pastellidega ta lõi nii maastikke kui portreesid. Tema nimega seostatakse impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest (teiste seas nt Herbert Lukk , Johannes Greenberg , Paul Burman , Johannes Võerahansu jpt).
Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, Fr. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli.
Ei saa mitte meenutada üks tuntumaid eesti graafiku – Eduard Viiralt. Tema peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaiks meistriks.Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid , tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" – sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus  groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. 
Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikidega sarnane ning palllases juurdus vabameelne ja avangardilembene vaim, Eesti kunstnikud ei hoolinud väga Pariisi sürrealismistja vabagraafika muutus populaarseks kunstiks.

KASUTATUD ALLIKAD:

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst

https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4g i

http://kunilaart.ee/artist/konrad-magi-2/

https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ormisson

http://kunilaart.ee/artist/villem-ormisson-1892-1941/

http://kunilaart.ee/artist/ants-laikmaa/

http://docslide.net/documents/eesti-kunst-1918-1940a.html
2017 Tallinn