50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisbet Rosenthal
Õppematerjali autor
palju jumalaid · Klassikaline periood- 5-4 sai eKr, linnriikide õitseng (Kreeka, Sparta), tegemist Lääne tsivilisatsiooni alusega, sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine · Hellenismi periood- 3-1 sai eKr, Aleksander Suur vallutab Kreeka ja vahemereäärsed maad, levib maailmariigi idee, üritab luua uut kultuuri, pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes · Kreeka- Rooma periood 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja ,,Ilias"- tegevus toimub Trooja sõja 10ndal aastal, eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingudest, Achilleuse raevust tema orjatari Brisuse ära võtmise ja Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism
Kuidas ohtudesse? Ei väldi ega torma ohtudesse. Kuidas heategudesse? Tasub proovida neid teistele teha, aga mitte teiste heategusid vastu võtta. (teistele hea tegemine näitab kaudest üleolekut nende üle.) Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? Ei tee seda, hoidub kõrvale, välja arvatud kui on tegu tõsiselt suurte asjadega. ROOMA AU Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus au pärast. Esmajoones sõjalise vooruse üle. Rooma väärtuskoodeksi põhimõisted : mos majorum eelkõige perekonna kaitsmine, perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese virtus mehelikkus (mehelikud omadused nagu kangelaslikkus, truudus, usaldusväärsus, isamaa armastuse voorus) dignitas - staatus gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid Gratia patronaazhisuhted ja mõjukus leida omale mõjukas heategija, kes aitab üles poole pürgida. Cicero Kohustustest Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud.
Sõltuvusse?VAID sõltuvus sõpradest (nende seltskonnast) - klassiühiskond Roomlased aust Valvurite vooruseks on julgus. Kasvatatakse usus, et “ükski kodanik pole Analoogne Kreekaga – aristokraatlik väärtuskoodeks kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus” Põhimõisted: Virtus – mehelikkus. Kangelaslik julgus, õiglus, ausus, Eesmärgiks ühiskondlik harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine usaldusväärsus, kasinus, Dignitas – väärikas staatus; gloria – kuulsus. Tänu Aristoteles (Nikomachose eetika) teenetele, Gratia – patronaažisuhted, mõjukus “Mõned austavad… kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid… Cicero (Kohustustest)
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti,
Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudid usuvad, et nende ja Jumala vahel on eriline suhe- leping. See on seadus, mis on kirjas pühas raamatus Tooras, mis anti Moosesele Siinai mäel- see on juhtnööriks, kuidas elada lepingust kinni pidades, see ei ole juutidele kohustus vaid võimalus tunda ennast osaduses Jumalaga. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on Tanah judaismi pühakiri, koosneb 39st raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, õpetus), Nemiib (prohvetid), Ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj pKr), Misna (2 saj), Haskala (hbr valgustus 19 saj tavadekogu). ,,Suuline Seadus" käsud ja korraldused, mis reguleerivad Toora (ehk "Kirjutatud Seadus") rakendamist
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid