Kaubanduse alused (0)

KAUBANDUSE ALUSED
Heve   Kirikal MA
6.1.16
LVRKK  H.Kirikal
Kaubanduse mõiste ajaloos
Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel 
käsitletud  erinevalt:
 ühiskonna vahetusproduktide 
kogusummana;
 ostu-müügisuhete kogumina;
 ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse mõiste erinevad 
tõlgendused
Tõlgenduste erinevused pärinevad:
 kaubanduselu ja –teaduse  pikast  
arenguloost;
 kaubanduse avaldumisvormide 
mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest;
 kaubanduse eri külgede ja seoste ning 
nende kombinatsioonide esiletoomisest; 
  teoreetilistest  ja praktilistest  kaalutlustest .
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse mõiste tänapäeval
Kõige olulisemad tõlgendused:
 kaubandus kui majanduskategooria;
 kaubandus laiemas ja kitsamas 
mõttes.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui majanduskategooria 
(1)
Kaubanduse kui majanduskategooria all 
mõistetakse kaubandust eelkõige 
teoreetilises plaanis, sotsiaal-
majanduslikust aspektist , kaubandust kui 
tervikmõistet ja tema seost teiste 
majanduskategooriatega ( Siimon , 1996: 
10).
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui majanduskategooria 
(2)
Kaubandus üldiselt on kaupade ost-
müük kaubandusettevõtete kaudu ehk 
kaupade ost-müük oma nimel ja arvel 
(Siimon, 1996: 10).
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse teoreetiline  käsitlus
Kaubanduse teoreetiliseks käsitlemiseks on 
vajalikud vähemalt kaks mõistet:
• funktsionaalne kaubandus e. sisu – kaupade 
kogumise ja jaotamise, tootjalt  tarbijani  li kumise 
protsess ning sel e käigus kujunevate ostu-müügi-
vahetussuhete süsteem;
•  institutsionaalne  kaubandus e. vorm – iga 
ettevõte, kes organiseerib üheaegselt ettevõtlikku 
tegevust ostu- ja müügiturgudel. 
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaupade otsese vahetuse  
arenguastmed
Kaupade otsene vahetus on läbinud mitu 
arenguastet, mil es võime  tinglikult  eristada järgmisi:
• vahetuse  alged ;
• juhuslik vahetus;
• regulaarsem vahetus;
•  regulaarne  vahetus (vt Siimon, 1996: Lisa 1) – so 
funktsionaalne kaubandus. 
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaupade regulaarse vahetuse 
arengutegurid
Kaupade regulaarse vahetuse tekkimist ja arengut 
edendanud neli põhitegurit:
• tööjaotuse olemasolu;
•  tootlike  jõudude arengutase;
• töövahendi ja toodangu omandamise vi s;
• vahetusväärtuse olemasolu – kvalitati vne muutus, 
raha kasutuselevõtt – arenenud vahetuse teke (K – 
R – K).
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui professioon
Kaubandus professioonina tekkis siis, kui üheskoos 
toimisid järgmised tingimused:
• vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks 
tööjaotuse süvenemise tõttu;
• toodeti rohkem kui enda vajadused;
• toodeti müügiks ja tundmatule;
• eraomandi teke – töövahend ja toodang kuulus tootjale;
• üldise vahetusväärtuse – raha kujunemine;
• eriliste vahendajate – kaupmeeste kihi kujunemine.
Siseriiklik ning rahvusvaheline  turg .
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Tööjaotuse arengu tagajärjed
Tööjaotuse areng lõi eeldused 
kaubanduse kujunemiseks 
vahetus(müügi-)funktsiooni tootjatelt 
eraldumise tõttu,  muutudes  selle erilise 
inimgrupi põhitegevuseks. 
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus vs arenenud vahetus
Kaubanduse spetsiifika arenenud vahetusega võrreldes:
• ostu-müügisuhete materialiseerumine – on tekkinud 
elukutselised  kaupmehed  ja kaubandusettevõtted ning neil 
on põhi- ja käibevara vajadus;
• ostu-müügisuhete keerulisus – 
tootjaid/tarbijaid/äripartnereid palju, sortiment  lai, toote 
väärtuse  suurendamine ;
• tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui majandusharu  
eraldumine
Kaubanduse kui majandusharu eraldumine 
andis olulist majanduslikku efekti:
• võimaldas ökonoomsemalt täita oma 
funktsioone;
• vabastas tootjad olulises osas oma toodete 
müügiga seotud kuludest;
• kiirendas kaubaringlust.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus laiemas ja kitsamas 
mõttes
• Kaubandus laiemas mõttes on kõigi varade 
(asihüvede) ostu-müügiprotsess, suhted ja 
institutsioonid . Si n kattuvad täielikult 
kaubanduse ja  ärinduse  mõisted. Saksamaa, 
Austria.
• Kaubandus kitsamas mõttes hõlmab ainult 
kaupadega  seotud protsesse, suhteid ja 
institutsioone.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Hüviste liigid
H Ü V IS E D
M a t e r i a a ls e d   h ü v i s e d  ( a s ih ü v is e d )
I m m a t e r i a a l s e d   h ü v is e d
L o o d u s r e s s u r s id
T o o t e d , k a u b a d
T e e n u s e d
Õ i g u s e d
I m m o b i l s e d  k a u b a d
M o b i l s e d  k a u b a d
T a r b e k a u b a d
T o o t m is k a u b a d
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui uurimis - ja 
tunnetusobjekt (1)
Kaubandusteaduse, -uuringute ja –
teooriate sisu selgitatakse kaubanduse 
objektide kaudu. 
Objekte on kahesuguseid: 
  uurimisobjektid
 tunnetusobjektid
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandus kui uurimis- ja 
tunnetusobjekt (2)
Uurimisobjekt  – laiem mõiste, hõlmab 
kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust 
peetakse raha kõrval 
rahvamajandusuuringute vanimaks 
objektiks  (Schenk, 1970: 20)
Tunnetusobjekt – tuleneb 
uurimisobjektist, olles sealt kas teadlikult 
välja jäetud või ei osata seda avada.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusobjektid
Tinglikult saab eristada 2-5 kaubandusobjekti:
 Kaubandustoimingud, - funktsioonid, 
-ülesanded;
 Ostu-müügisuhted;
 Vahetussuhted;
 Kaubandustegevused tulemid (müük).
Si a kuuluvad kõik nendega seotud probleemid – 
kasum,  kahjum  jne
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandustoimingud
Kaubandustoimingud saab põhjalikumalt avada 
üksikfunktsioonide ja funktsioonisüsteemide 
kaudu:
 Kaubandusettevõte, majandusüksus, kus need 
toimingud  aset leiavad (ost-müük);
 Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole 
reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline 
objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis;
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte mudel (1)
Kaubandusettevõtet saab põhjalikumalt avada 
kaubandusettevõtte mudeli ja tegurite ning 
printsiipide kaudu.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte mudel (2)
 Iseseisev  institutsioon , mille põhitegevuseks 
on kaupade müük, turustamine,  turundus , kuid 
täidab ka teisi ettevõttele  omaseid  funktsioone 
( sisseost , laondamine,  finantseerimine , 
arvestus);
 Majandusüksus, milles toimub tulemitegurite 
kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste 
kombinatsiooni  oma ostjatele;
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte mudel (3)
 Majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- 
ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning 
tööjõuturul;
 Ettevõte, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup 
ja info.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte mudel
• (Vahlens GroBes Wirtschafts-Lexikon 
1987: 776) 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte printsiibid
Turumajanduses
Käsumajanduses
• Autonoomiaprintsi p
• Seotuse printsi p
• Eraomanduse 
• Ühiskonnastatud 
printsiip
omandi printsiip
• Omandamisprintsi p
• Plaani täitmise 
printsiip
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse  mikro - ja makrokäsitlus
 Makrokäsitlus – seotud  rahvamajandus -
õpetuse ja makroökonoomikaga. Kasutab 
majandusõpetuse tõdesid infoallikana, kuna 
rahvamajandus on kõigi ettevõtete tegevuse 
tulemus. Hõlmab kaubandust kui  tervikut . 
 Mikrokäsitlus – seotud ettevõtte 
majandusõpetusega. Rahvamajandusõpetusest 
saab ta mõisted, kuna ettevõte on 
rahvamajandus üks osa.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse  teoreetilised  
käsitlused
Tasandid
Mesotasand
Makrotasand
Mikrotasand
Objekt: kaubandus-
Objekt: kaubandus 
Objekt: kaubandus-
liidud, jm  kont -
ja kaubandus-
ettevõte ja/või ostja
sentratsiooni-
vormid
poli tika
 
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse teoreetilise käsitluse 
orientatsioon
 Mikrotasand -  üksikmajanduslik käsitlus, 
orienteeritud, kas ostjale või ettevõttele;
 Mesotasand -  grupimajanduslik käsitlus, 
orienteeritud ettevõttevahelistele probleemidele, 
ettevõtete gruppidele ja nende 
üksikprobleemidele;
 Makrotasand – üldmajanduslik käsitlus, mis 
on suunatud tegevusala ja ettevõtteülestele 
probleemidele.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusteaduse kujunemine ja 
areng
• Kaubanduslugu
• Kauplemisõpetus ja 
kaubandusettevõtteõpetus
• Kaubanduse funktsiooniõpetus
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduslugu
• Vanim
• Moodustab kaubandusteaduse  ajaloolis -
sotsioloogilise sisu
• Näitab, kuidas kaubavahetus on kujunenud
• Osa majandusajaloost, tükk  kultuurilugu
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kauplemisõpetus ja 
kaubandusettevõtte majandusõpetus
• Tekkis ja arenes algul kauplemisõpetusena 
kaupmeeste tarbeks – ei olnud veel 
kaubandusettevõtteid
• Hiljem orienteerus kaubandusettevõtetele
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte 
majandusõpetus (1)
Arenguastmed saksa keeleruumis, kokku 9 
astet:
 Esimesed kaupmeeste märkmikud – 13.saj-
17.saj.
 Süstemaatiline “kauplemisteadus” –  1675 -
1804
 Kaubandusteaduse allakäik ajaloo mõjul – 
19.saj.
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte 
majandusõpetus (2)
 Kirjeldava kaubandustehnika ülesehitamine. Välis- ja 
sisekaubanduseõpetuse eraldumine – 1898-1911
 Kaubandusettevõtte majandusõpetuse arendamine 
üldiseks ettevõtte majandusõpetuseks – 1912-1930
 Ettevõtte majanduspoli tika arendamine. 
Turustusõpetuse ülesehitamine –  1931 -1945
 Turustuspoli tika arendamine – 1946 -1964
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubandusettevõtte 
majandusõpetus (3)
 Kaubandusettevõtte- ja turustuspoli tika 
väljatõrjumine  turunduse poolt – 1965-1974
 Iseseisva kaubandusturunduse ülesehitamine – 
alates 1974
6.1.16
LVRKK H.Kirikal
Kaubanduse funktsiooniõpetus
Kaubandusfunktsioonide uurimise algus 13. 
sajandil. 3 vaatlustasandit:
• funktsioonid, mis ilmnevad 
kaubandustegevuse turustusprotsessi käigus
• funktsioonid, mis näitavad, mil iseid 
ülesandeid täidetakse sel eks, et kaupa 
lõplikult turustada ( reklaam )
• rahvamajanduslikud funktsioonid (hind, 
huvide kaitse jne)
6.1.16
LVRKK H.Kirikal

Document Outline

• KAUBANDUSE ALUSED
• Kaubanduse mõiste ajaloos
• Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused
• Kaubanduse mõiste tänapäeval
• Kaubandus kui majanduskategooria (1)
• Kaubandus kui majanduskategooria (2)
• Kaubanduse teoreetiline käsitlus
• Kaupade otsese vahetuse arenguastmed
• Kaupade regulaarse vahetuse arengutegurid
• Kaubandus kui professioon
• Tööjaotuse arengu tagajärjed
• Kaubandus vs arenenud vahetus
• Kaubandus kui majandusharu eraldumine
• Kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes
• Hüviste liigid
• Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (1)
• Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (2)
• Kaubandusobjektid
• Kaubandustoimingud
• Kaubandusettevõtte mudel (1)
• Kaubandusettevõtte mudel (2)
• Kaubandusettevõtte mudel (3)
• Kaubandusettevõtte mudel
• Kaubandusettevõtte printsiibid
• Kaubanduse mikro- ja makrokäsitlus
• Kaubanduse teoreetilised käsitlused
• Kaubanduse teoreetilise käsitluse orientatsioon
• Kaubandusteaduse kujunemine ja areng
• Kaubanduslugu
• Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtte majandusõpetus
• Kaubandusettevõtte majandusõpetus (1)
• Kaubandusettevõtte majandusõpetus (2)
• Kaubandusettevõtte majandusõpetus (3)
• Kaubanduse funktsiooniõpetus