Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast Choir of Royal HollowayLondonist Hortus Musicus Eestist Heiki Mätlik Eestist Conrad Steinmann Sveitšist FESTIVALI KORRALDAJAD: kunstiline juht Neeme Punder Festivali korraldaja Aivar Trallmann FESTIVAL SEE AASTA Toimub 9.-15. juuli 2017 Kava ilmub ja eelmüük algab 9. mail 2017 Toimumas 12 kontserdit see aasta KASUTATUD KIRJANDUS: https://www.google.ee/search?q=viljandi+vanamuusika+festival&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj4tLfF uuLSAhVB3iwKHf23DiAQ_AUICSgC&biw=1366&bih=672 https://www.google.ee/search?q=viljandi+vanamuusika+festival&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj4tLfF
Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid Karjapasun Plokkflöödid Tromboon Viljandi Linnakapell Muusika kuulamine
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju
Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) · 80 noort muusikut.
tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president. Tegemist oli instrumentaal muusika kontsertiga kus kõlasid paljud pillid: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul), Ain Varts (kitarr, elektrikitarr), Hele-Riin Uib (vibrafon, löökpillid), Peeter Vähi (süntesaator, eksootilised instrumendid). Peeter Vähi originaalses helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Peeter vähi esitas neli teost: "Müstiline ühinemine", "Tema kõrgeausus Salvador D'le", "Vihmategija", "Aleatooriline heavy". Kontsert oli väga huvitav ja põnev. Pole varem käinud sellisel
Puitühenduste tutvustus Tauri Punder 2012 Sissejuhatus Puidu ühendamiseks on palju erinevaid tüüpe seotisi. Üks seotise liik on tapp. Need jagunevad omakorda erinevateks tappühenduse liideteks. Seega võib tappühendusliiteid nimetada ka seotisteks. Sileseotis · Sileseotise puhul ei tehta materjali sisselõikeid · Kinnitatakse naelte või kruvidega · Kasutatakse kergemate raamide ja karpide puhul · Video Poolpoolega nurkseotis · Kasutatakse kergemate raamide puhul · Mõlemal detailil on keele paksus ½ materjali paksusest · Video Poolpoolega Tseotis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Ragnar Adur Madis Naaber Roomet Punder 10b Director Gore Verbinski is born on 16 March, 1964 USA. He is one of American cinema's most inventive directors. His biggest directorial success came with Pirates of the Caribbean Curse of the Black Pearl. Main characters Will Turner (Orlando Bloom) blacksmith Jack Sparrow (Johnny Depp) pirate Captain Elizabeth Swann (Keira Knightley) the kidnapped Barbossa Geoffrey Rush Orlando Bloom Orlando Bloom is born in England 1977. He's father died when he was only 4 years old, so Orlando and his older sister were raised by their mother He attended school in Cantarbury but struggled in many courses because of dyslexia. At the age of 16, he moved to London and joined the National Youth Theatre. Johnny Depp *Johnny Depp is born in Kentucky, USA on June 9,1963. *He was rised in Florida. He dropped out of schoo...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuk...
aastal. Festivalil on esinenud Paolo Pandolfo, John Holloway, Paul Hillier, Trio Mediaeval, Tõnu Kaljuste, Conrad Steinmann, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Viljandi Linnakapell ja teised. Sellel aastal toimus Viljandi Vanamuusika Festival juba 26. korda ning leidis aset 12.-17. juuli. Seekordne festival oli eriline öökontserdite poolest pooled kontserdid algasid kell 22. Viljandi Vanamuusika Festivali kunstiline juht on Neeme Punder. Ta on sündinud 1958. aastal ja on eesti flötist. Ta on lõpetanud Tallina Konservatooriumi flöödi erialal ning täiendanud end Rootsis ja Hollandis. Lääne-Eesti ühes kaunimas kuurortlinnas 1994. a. sündinud Haapsalu Vanamuusikafestivali hinnatakse omas zanris üheks kaalukamaks Eestis ning see on köitnud paljude nimekate muusikute tähelepanu kogu Euroopas. Haapsalu Vanamuusikafestival kuulub ka Kesk-Euroopa Vanamuusika Festivalide Ühendusse (CEFEMA). See näitab, et Haapsalu
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi. Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vi...
sotsiaalvastutuses. c) Puukeskuse töötaja (Merylin Pavel'í) kihlvedu tegevjuhiga, et allolevalt kirjaldatud ning mõtestatud üritust on võimalik läbi viia ületamata siiani korraldatud traditsiooniliste saunaõhtute (labased joomaüritused) eelarvet. 4. STSENAARIUM/KAVA 19.00 Ürituse algus Inimesed kogunevad ja catering ettevõte pakub tervitusjooki. Taustamuusikat pakub BAND-Anti Kammiste ja Meelis Punder. 19.15 Avakõne Õhtujuht juhatab sisse AS-i Puukeskus esindaja (Merylin Pavelí). Tänatakse koostööpartnereid ning kuulutatakse vaikne oksjon avatuks. Merylin palub pulti koostööpartneri Eesti Laste Südameliidu presidendi Pr. Stella Kallisaar´e. 19.30 BAND Külalistel võimalus vabalt tantsu, suupisteid ja napse nautida. 20.15 Kava "Rullest" rulluisutüdrukutelt 2006.a. Euroopa Meistrid. Esinevad 3x4 min. 21.00 Avaliku oksjoni algus
Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine. Samaaegselt laste tegevusega sai kiriku jahedate
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
redaktsioonis kõige sagedamini rää(t)skopp (aga ka rääsiskupp, rää(t)skott, rääskukk, rääsku(kene), räätskull, räätskulp, rääsk, raspunn, pääspukk jts.), teises redaktsioonis aga sagedamini tatsvaar, kuid ka nt. taatsvaat, tatsva, tutsvaar, satsvaar, sõtsvaader, satva, atsva vm. Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt. kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal (pähkel, maasik, heinputk), või siis kaks subjektitut adjektiivi ja üks pärisnime teesklev reduplikatiivne libasõna: Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku (puulusikaga söömine) vm. Mõistatusliku absurdi loomiseks võidakse kasutada segatehnikat, kus kombineeruvad kujundsõnade mõisteline kokkusobimatus, reduplikatiivsed jt. libasõnad ning ehk muudki vahendid. Toome
Natalja Sleptšuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340 Ott Madis Ozolit Raja 15-210 620 2263 Paul Annus II 212 620 2158 Paul Leis Raja 15 - 230 610 4432 Peep Martverk II 401 620 2355 Peeter Ellervee Raja 15 - 226 620 2258 Piret Punder Raja15-235 620 3528 Priit Kinks II 404 620 2352 Raido Pahtma II 305 620 2109 Raimund-Johannes Ubar Raja 15-208 620 2252 Rain Öpik Raja 15-408 620 2307 Rain Torn II 404 620 2352 Rasmus Raag Akad.tee 15A-111 Raul Land II 222 620 2163 Raul Liivrand Raja 15 - 401, 620 2307
Natalja Sleptsuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340 Ott Madis Ozolit Raja 15-210 620 2263 Paul Annus II 212 620 2158 Paul Leis Raja 15 - 230 610 4432 Peep Martverk II 401 620 2355 Peeter Ellervee Raja 15 - 226 620 2258 Piret Punder Raja15-235 620 3528 Priit Kinks II 404 620 2352 Raido Pahtma II 305 620 2109 Raimund-Johannes Ubar Raja 15-208 620 2252 Rain Öpik Raja 15-408 620 2307 Rain Torn II 404 620 2352 Rasmus Raag Akad.tee 15A-111 Raul Land II 222 620 2163 Raul Liivrand Raja 15 - 401, 620 2307 Raul Savimaa II 312 620 2117
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
