Liiv devon Einbi, Hindaste, Kasutatakse Lakenõmme, Luigu, ehituses, Ohemae, Palivere, ehitusmaterjalide Risti-Muru, tööstuses, klaasi Saunamäe, Tuksi, tootmiseks Väike-Lähtru, Variku, Vatla Savi devon Kullamaa, Randsalu Kasutatakse telliste, katusekivide ja tsemendi tootmisel Dolomiit ordoviitsium Kurevere Katteplaatide, mosaiikplaatide,
Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks
Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski . Lk 6 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4neEesti_madalik Eesti atlas . http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 http://www.google.ee/search?hl=et&q=l%C3%A4%C3%A4neeesti
Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald
ehitustööde käigus järjest suletud või muud moodi sobimatuks talvituspaigaks muudetud. Näiteks 2007.aastal eemaldati Liigivalla mõisa keldrilt soojapidav pinnas, mistõttu keldrilagi külmub nüüd läbi ja kelder on liiga külm, et sobida tõmmulendlasele talvituspaigaks. Sarnaselt juhtus Saaremaal Maasilinna keldriga, mis muutus taastamistööde käigus nahkhiirte jaoks liiga külmaks paigaks. Ala, Einmanni, Elistvere, Huuksi, Kiltsi, Müüsleri, Paasvere, Palu, Rutikvere, Tammiku, Vatla, Virtsu, Äntu- ka nendes piirkondades on mitmed varem nahkhiirte lemmiktalvituspaikadeks olnud mõisakeldrid neile sobimatuks muutunud. [4] Seega inimtegevus ohustab mitmeti tõmmulendlaste rahulikku talvitumist. Kuna tõmmulendlane ei suuda leida endale talvel toitu ja peab suvel kogutud rasvavarudega talve üle elama, on talle ääretult oluline korralik talvituspaik. Vastasel juhul võib isend surra ja kui isendite suremus suureneb
2006.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Virumaa? Sonda - Kiviõli - Savala - Sirtsi raba - Uljaste - Viru-Kabala - Rägavere mõis - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Vanaveski Kalvi- Aseri - Purtse - Kiviõli Sonda. Osalejaid umbes 2300 2007.a. 11-13 mai -Kuidas elad, Matsalu? Lihula Kirbla Kirikuküla Matsalu Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid -- pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest . See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina .
pdf) 2005. aastal toimus seitsmeteistkümnes laat. Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink. Vahepalana lõbustas ta koos Feliks Kargiga rahvast. Esinesid ka meie oma valla taidlejad. Sel korral tegid kena etteaste Vatla tantsijad. Kirikus astus üles Heli Vahing. Lastega lustisid ja korraldasid võistlusmänge MTÜ Lõpe Noored. Ants Välimäe Eesti Piimandusmuuseumist tutvustas laadalistele võitegu ja soovijad said kohapeal valminud toodangut ka ise proovida. Pinevust pakkusid sel korral MTÜ Lõpe Noored, kes viisid läbi laada rammumehe jõukatsumised. Mitmete katsumuste kokkuvõttes tuli auga võitjaks Marek Pilv. Võisteldi ka õlle joomises ja suhkrukott leidis endale taas omaniku. (Pikkmets 2005)
Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse. Väe kogunemiskoht määrati Soontagana linnuse juurde. Kroonika mainib kolme muu linnuse mahapõletamist, kuid arvu kolm kasutamine võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on oletatud Keblaste Taaramäge, Virussaare pelgupaika ja Vatla maalinna. Soontagana linnus kui kihelkonna keskus jäi alistamata. Neljandal päeval pärast Soontaganasse jõudmist pöördus vägi saagi ja vangidega tagasi. Läänemaalaste sõjakäik Metsepolesse Rüüsteretk tõi kaasa läänemaalaste ühinemise ugalaste ja sakalaste sõjalise liiduga. Juba järgmise sünoodilise kuu ajal, 1211. aasta 19. jaanuari ja 17. veebruari vahel, tungiti üksteisega kooskõlastatult Liivimaale. Samal ajal olid
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal. Eranditeks on linnused, mis asuvad tähtsate teede ristumispiirkondades (Tartu, Otepää, Viljandi, Tallinn). 1. Valjala maalinn - 11. saj 2. Karuse (Vatla) 3. Soontagana maalinn lõunapoolse Eesti iseloomulikult ümbritseb vall maalinn keskus, ehitatud soosaare peale keset igast küljest, laotud kuivmüürina neemikupoolne mädasood. Hendriku kroonikas korduvalt (Eestis võimsaimad). Võimsalt osa kõrgem kui mainitud. Praeguseks on sinna hakanud kaitstud linnused ülejäänud vall kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi
88 8 90 52 770 3587 956 Läänemaa Lihula 88 8 62 41 1453 4394 1542 Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Spruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372
88 8 90 52 770 3587 956 Läänemaa Lihula 88 8 62 41 1453 4394 1542 Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Sōpruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nōmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372
annaabi.ee 
