märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud fakt, et Villa-Lobos pühendas oma ,,Bachianas brasileiras" nr 5 Visnevskajale ja Rostropovitsile. Teos on lõpetatud aastal 1945, mil maailm ei teadnud neist geniaalsetest artistidest veel midagi, ja kuigi teose autor suri aastal 1959, ei ole siiski tõenäoline, et tagantjärele pühendus tuleks kõne alla. Aile Asszonyi on nüüd rahvusooperi solist ja seega hästi tuntud talent kodumaal. Igatahes on ta esimene meie laulja, kes osalenud kuninganna Elisabethi konkursil (2004) Belgias ja saavutanud seal laureaadi nimetuse. Põnev kava oli esitatud samavõrd energeetilise laenguga kõigi esitajate poolt ka siis, kui solistile anti hingetõmbeaega. Avateosena kõlas Heitor Villa-Lobosi ,,Bachianas brasileiras" nr 1 (1930) kaheksale tsellole.
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See
Manon Lescaut Neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu
| Luisa | Tuul | RMT07 | Sirje Mnd | | Sandra | Saar | RMT07 | Sirje Mnd | | Janek | Jooksik | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Karummm | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Kask | HTL05 | Tiiu Rohi | | Ragnar | Roos | HTL05 | Tiiu Rohi | | Kadri | Kade | HTL05 | Tiiu Rohi | | Jane | Jnes | HTL05 | Tiiu Rohi | | Malle | Moos | TSL05 | Aile Aas | | Robert | Rohi | TSL05 | Aile Aas | | Vaiko | Kook | TSL05 | Aile Aas | | Leo | Loots | TSL05 | Aile Aas | | Mart | Karu | TSL05 | Aile Aas | +---------+----------+-----------+-----------------+ 27 rows in set (0.00 sec) 4. Leia meessoost õpilaste ees- ja perekonnanimi, grupi nimi (tähis), kursusejuhendaja ees- ja perenimi. mysql> SELECT OPILANE.eesnimi, OPILANE.perenimi, O_GRUPP.o_gr_nimi AS 'grupi
kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri
endaks, keda usaldada, mitte alla anda jne. Olles ise noor ei saanud ma raamatust erilisi teadmisi juurde. Kuid üks oluline teadmne seisnes selles, et pannes end Anni olukorda, mõtlesin tihti, kuidas oleksin ise sellistes olukordades käitunud ning õppisin seeläbi ennast paremini tundma. Raamat oli kirjutatud mina-stiilis ja üsna vabas keeles. Kindlasti oli see väga kaasahharav, sest tundsin tihti end Annina ja tahtsin tema Aile Anderson 8.B probleeme lahendada. Arvan, et raamatul on väga hea võime lugejat kaasa mõtlema panna. ,,Kuidas elad, Ann?" sobib kindlasti kaasa mõtlevale ja inimestest huvituvatele noortele. See aitab näha positiivseid asju, mida kipume unustama. Õnnelik lõpp annab ka lootust ja jõudu oma eesmärkide nimel võidelda.
20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen".
juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast tõusevad esile Leevi Madetoja kogu orkestriloomingust ning Eduard Tubina kõigi sümfooniate ja balleti ,,Kratt" helisalvestused. Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on laulnud ooperirolle Viini kammerooperi ja Nargen Opera lavastuses ja olnud tegev oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel.
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998
Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eesti...
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht. Ooperi teema oli huvitav. Üks mees, Don Alfonso, üritas kahele mehele selgeks teha, et naised ei ole truud ning ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid ki...
11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht
G. Ernesaks: Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. „Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“ 13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat. Erkki -Sven Tüür Helena Tulve Eino Tamberg Olav Ehala 14. Nim. 4 eesti ooperilauljat. Ain Anger Jassi Zahharov Helen Lokuta Aile Asszonyi. 15. Nimeta 4 orkestridirigenti. Neeme Järvi (ERSO) Paavo Järvi Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester) Andres Mustonen(vanamuusikaansambel Hortus Musicus).
Nõiastseenid meeldisid mulle kõige enam, lavatehniliselt väga huvitavad ja ilusate tantsudega. Enamus muusikast oli mulle võõras. Ooper kestis peaaegu kolm tundi, oli väsitav ja ilma eestikeelsete subtiitriteta oleks sisu ilmselt ebaselgeks jäänud. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Eri Klas Lavastaja: Arne Mikk Peaosatäitjad: Rootsi kuningas Gustav III - Mart Madiste Amelia, tema armastatu - külalisesineja Aile Asszonyi, kes praegu töötab Itaalias Peaminister - Aare Saal Nõid Ulrica - Riina Airenne Maria Silvia Nuudi 12B
Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene Soom), Ribbing (Priit Volmer), Horn(Leonid Savitski), Amelia treener (Georg Gurjev) ja tantsusolistid (Seili Loorits-Kämbre, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov). Lavateos oli sümpaatne kuigi tal oli ka puudusi. Näiteks ei sobinud kuninga rolli Mart Madiste, tema asemel oleks võinud kuningaks olla hoopis peaminister, Rauno Elp.
Energiajoogid Aile Tomson 11. A Sisukord Energiajookide ajalugu Energiajoogid ja nende koostis Energiajookide mõju organismile Energiajoogid ja alkohol Pildid Kasutatud kirjandus Energiajookide ajalugu Esimeseks energiajoogiks peetakse LipovitanD, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. Sarnaseid jooke toodeti varemalt ka 1960. aastal. Nt. Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates. Ei olda kindlad, kas selle aja joogid sisaldasid samu koostisosi, mis LipovitanD, kuid neid turustati energiajookide nime all. Austria ettevõtja Dietrich Mateschitz tõi energiajoogi Euroopa turule ning joogi nimeks sai Red Bull. Selle müümine laienes kiiresti üle USAsse. Red Bulli müüdi 2006. aastal ligi 3 miljardit toosi, mis tõstis austerlase maailma rikaste tabelis 317. kohale. Energiajoogid ja nende koostis Energiajook on gaseeritud jook, mis sisaldab lisaks kofeiinile veel mitmeid ergutavaid aine...
täitjat. 5 Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Spinto sopranid on aga näiteks Leonora (La forza del destino/Verdi), Butterfly (Madama Butterfly/Puccini) ja Desdemona (Otello/Verdi). Rahvusooper Estonia sopranid on näiteks Aile Asszonyi, Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi- Matesen jt. 6 KOKKUVÕTE Kuna eestikeelset materjali soprani kohta nii palju ei olnudki, sain ma teada vähemalt seda, et ta jaguneb omakorda veel mitmeks erinevaks hääletüübiks. Sain teada, mis on kõige kõrgem soprani hääletüüp. Selleks on koloratuursopran ja Eesti kõige tuntum koloratuursoprani hääleesindajaks on Margarita Voites.
Alkoholi mõju organismile Alkohoolne jook sisaldab etanooli ehk viinapiiritust ning on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkoholi juues tekib tajutav heaolutunne, kuid suuremate koguste puhul võib olla häiritud mälu ja koordinatsioon. Alkoholi juues imendub alkohol suust, maost, söögitorust ja peensoolest kiiresti verre ja jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja võib põhjustada mitmeid haigusi. Sõltuvalt inimese kehakaalust, vanusest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest (nt, kas koos alkohoolsete jookidega süüakse) on alkoholisisaldus veres erinev. Üldjuhul mõjutab alkoholi tarbimine naisi rohkem, sest naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seepärast tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol mõjutab närvisüsteemi ja seda seostatakse mitmete närvisüsteemi haigustega. Tarvitades alkoholi, väheneb kesknärvisüstee...
Õhtul toimub kuninga juures maskiball, kus peaminister kuninga ära tapab. Kuningas annab aga sõbrale kirja, kus seisab, et peaminister ja tema naine saadetakse Inglismaale nende nime kaitseks. Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu. Kuid teise vaatuse lõpus, õige balli ajal olid ka maskid korralikud. Tegu oli tõesti hea ooperielamusega
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist.
Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile.
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäe...
Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel
„lough“, mis on inglise keeles „järv“. Atlandi ookeani rannik on järsk ja liigestatud- seal asub palju saari ja poolsaari. Rahvastik on koondunud idarannikul asuvasse pealinna Dublinisse (koos eeslinnadega elab seal 916 000 elanikku), Corki sadama piirkonda ja teistesse linnadesse. Peaaegu kõik iirlased on katoliiklased. Uskumus Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. D ublin iiri B aile Á tha C liath inglise D ublin Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid Pindala: 117,8 km²Elanikke: 495 781 (2002; loendus), eeslinnadega 1,3 miljonit D ublinivapp Riigikeel(ed) Iiri keel (iiri gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeldi rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal Emakeelena kõneleb seda
oder zum Kaffee, beim Fernsehen oder zwischendurch'w€an man Freunde besucht, tann min iuBi;k*id auch ais eescr.renfrniCIring"n. Eine nettr Geschenkidee sind zum Beispiel Gummibiircir*r',, eh;iin;;, ofi;il;;chen oder gar kteine Muffinr AIle diese sachen schy.eckgn sehr gut, weil sie viel zucker haben. sie sind sriB und madren - wie schokolade gl0cklich. Der Nachteil ist aber, AasiSutiigteiten nicht nur Uen ief.,n"" schadeo:ondern iuch dick machen, - sie viele Kalorien entharten
pruukimise kaela. Johann Strauss on loo sisu lühidalt kokku võtnud: Esimene vaatus Kõigil on probleem. Teine vaatus Kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus Kõik probleemid ilmnevad taas. Õnneks leitakse süüdlane: sampanja! Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1...
mõte ajab teist taga ega suudeta keskenduda xd Hajutatud ajas kordamine tagab korraga vähema info kinnistumise ja vähemale on korraga kergem keskenduda d. Seosed varasemate teadmistega. Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes).
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti p...
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 ..................................................................
kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Ta on olnud läbi aegade üks paremaid Prantsuse kirjanike. Rohkem infot tema elust saab tema kodulehelt : http://www.victorhugo.gg/victor-hugo/ Üks tema luuetus (ladina ja inglise keeles) Hélas! vers le passé tournant un oeil d'envie, Sans que rien ici-bas puisse m'en consoler, Je regarde toujours ce moment de ma vie Où je l'ai vue ouvrir son aile et s'envoler! Je verrai cet instant jusqu'à ce que je meure, L'instant, pleurs superflus! Où je criai: L'enfant que j'avais tout à l'heure, Quoi donc! je ne l'ai plus! Alas! turning an envious eye towards the past, unconsolable by anything on earth, I keep looking at that moment of my life when I saw her open her wings and fly away! I will see that instant until I die, that instant--too much for tears! when I cried out: "The child that I had just now what! I don't have her any more!"
22.08.09 - 143-174-19,0 OMANIK LARI 72E liin TÕURAAMAT PÕLVNEMINE täku asukoht ja kontakttelefon LAASIK 711 Peatõuraamat LEMMIK 685E E 15.04.1998 1989kõrbkimmel AILE VELLAMÄE Orissaare vald sünd.11.06.95 RELLE 3337E Saaremaa heleraudjas Gen.eksp. tel.56982138 nr
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
2026 92 1891 Jool Ege Ida-Viru 04:54:16 N21 1558 54 2625 Juul Mari-Liis Tallinn 04:23:30 N21 1921 82 1856 Jäetma Nele Tallinn 04:47:11 N21 1965 87 2939 Järvalt Renna Harju 04:50:58 N21 2391 135 1954 Kaasiku Kristel Tallinn 06:03:48 N21 391 3 3002 Kaliakina Tatjana Leedu 03:23:53 N21 2036 94 1661 Kaljumäe Aile Harju 04:55:03 N21 1080 33 1196 Karu Kätrin Tallinn 04:00:21 N21 2445 151 2061 Kolbre Katrin Harju 06:51:46 N21 1379 45 2788 Kool Inge Tartu 04:13:39 N21 2429 145 2014 Kopti Madli Tallinn 06:30:53 N21 1548 53 2723 Kvietkauskaite Danguole Leedu 04:22:59 N21 933 22 1382 Käes Jaanika Harju 03:52:55 N21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
