Michelangelo Buonarroti (0)

Abja – Gümnaasium
Evelin Juganson
MICHELANGELO BUONARROTI
REFERAAT
Juhendaja :
Abja – Paluoja 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1.LAPSEPÕLV 5
2. KOOLIAASTAD 6
2.1 Francesco da Urbino 6
2.2 Domenico Ghirlandaio 6
2.3 Bertoldo di Giovanni 7
3. LORENZO DE’ MEDICI SURM 7
3.1 Anatoomia õpingud 8
3.2 Firenzest põgenemine 8
4. BOLOGNA 8
4.1 Ingel küünlajalaga 9
4.2 Püha Proculus 9
5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA 9
5.1 Bachos 10
5.2 Piet ´a 10
6. TAGASI FIRENZES 1501- 1505 . AASTATEL 12
6.1 Taavet 12
6.2 Püha perekond: Madonna Doni 13
7. SIXTUSE KABEL 14
7.1 „ Aadama loomine“ 14
7.2 „Päikese ja kuu loomine“ 15
8. JULIUS II HAUAMONUMENT 16
9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR 17
10. MICHELANGELO POEEDINA 18
10.1 Vittoria Colonna 18
11. VIIMNE KOHTUPÄEV 19
12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS 20
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 22

SISSEJUHATUS

Ta on olnud suurimaid kunstnike aegade jooksul, mees, kelle nimega käib kaasas „meistriteos“: Michelangelo Buonarroti(1475 – 1564).
Paljude arvates jõudis renessansiajastu täiuseni Michelangelo isiksus, kes nii inimese kui kunstnikuna kehastas oma aja suurust ja traagikat paremini kui keegi teine. Tema jaoks oli kunstilooming vahend, mille abil inimene mõistab iseennast ja maailma, nagu omamoodi universaalne religioon.
Selles referaadis räägin Michelangelo lapsepõlvest, elukäigust ja loomingust. Sellest, kuidas temast meister sai.
Valisin just selle teema, kuna mind köidab Michelangelo elulugu. Loodan lugejale pakkuda uut ja huvitavat informatsiooni.
Väga palju informatsiooni olen saanud erinevatest raamatutest, samuti ka internetist.

1.LAPSEPÕLV

Michelangelo Buonarroti sündis 6. Märtsil 1475. aastal linnakodaniku pojana Capreses. Tema isa nimi oli Lodovico di Lionardi di Buonarroti Simoni, kes oli Chiusi ja Caprese linnavalitseja. Ema nimeks oli Francesca Neri. Michelangelo ristiti samal kuul San Giovanni kirikus. Räägiti, et poisi sünni ajal olid planeedid soodsas asendis. Merkuur ja veenus olid sisenenud healoomulise aspektiga jupiteri „majja“, mis osutab tema imelistele ja erilistele töödele. Mõlemad – nii käeline osavus kunstis kui ka intellektuaal olid tema puhul oodatud.
15. sajandil ei oodatud kõrgklassi naiselt , et ta peaks ise oma lapse eest hoolitsema. Teenijad tegid suurema osa majapidamistöödest ja väikelapsed elasid sageli naise juures, keda nimetati ammeks. Amm oli naine, kes ise oli äsja sünnitanud ja võis seega last rinnaga toita. Michelangelo viidi ühe Capreses elava amme juurde, kelle mees oli kiviraiuja. Kui Michelangelo hiljem skulptoriks sai, tavatses ta öelda, et jõi marmoritolmu koos oma amme piimaga .
Pärast mõnda ammega veedetud aastat pöördus Michelangelo oma perekonna juurde tagasi. 1481 . aastaks oli tal kolm nooremat venda – Buonarotto, Giovansimone ja Gismondo. Lodovico ametiaeg linnavalitsejana lõppes ja ta otsustas kaupmeheäri kasuks. Perekond pöördus Firenzesse. 1481. aastal suri Michelangelo ema varsti pärast neljanda venna sündi.. See kuue aastasele poisile suur hoop
Järkjärgult hakkas Michelangelot huvitama kunst . Kui ta oma isale ütles, et ta soovib saada kunstnikuks , oli ta isa väga raevu läinud ja lausunud pojale: „ Kunstnikud on töölised, mitte paremad kui kingsepad.“

2.KOOLIAASTAD

15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud. Tüdrukud aitasid oma ema ja poisid töötasid koos isaga. Kaupmehe perekonnas olid asjad teisiti – äri jaoks oli haridust vaja.
2.1 Francesco da Urbino
Mõne aja pärast märkas isa, kui andekas ja intelligentne ta poeg on. Ta pani Michelangelo Francesco da Urbino kooli ladina keelt õppima. Niisiis veetis Michelangelo koolis pikki tunde Vana- Rooma autoreid lugedes ja tõlkides. Samuti õppis ta ladina keeles kirjutama ja tõenäoliselt ka luuletama . Michelangelo armastas luulet terve oma elu. Vabal ajal ta joonistas.
Ajal mil Michelangelo õppis ladina keele algtõdesi, tutvus ta endast kuus aastat vanema Francesco Granacciga. Michelangelo ja Granacci, kuulsa kunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoiss, veetsid palju aega koos. Sõber näitas Michelangelo töid teistele kunstnikele ja võttis poisi kaasa Ghirlandaio töökotta. Michelangelo jõudis veendumusele, et ka tema soovib saada kunstnikuks.
2.2 Domenico Ghirlandaio
1488. aastal sai 12-aastasest Michelangelost Ghirlandaio õpipoiss. Õpingud pidid kestma kolm aastat, kuid Michelangelo lahkus juba aasta pärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase omade kõrval kahvatuma. Et Ghirlandaio tegeles parajasti monumentaalse seinamaalingute seeriaga Firenze jõuka Tornabuoni perekonna jaoks, avanes Michelangelol võimalus õppida temalt freskomaalimise põhitõdesid, mis omandasid tema hilisema karjääri käigus määratava tähtsuse.
2.3 Bertoldo di Giovanni
Ghirlandaio töökoda külastasid Firenze kuulsamad inimesed. Mõned neist olid Lorenzo de’ Medici, linna kõige mõjukama mehe kaaskonnast. Peagi kohtus Michelangelo Bertoldo di Giovanniga. Noore mehena oli Beroldo olnud silmapaistva skulptori Donatello õpilane. Nüüd oli ta Lorenzo de’ Medici teenistuses – ta valmistas kujusid ja medaleid ning hoolitses Lorenzo kunstikogu eest. Paljud Lorenzole kuuluvad skulptuurid olid välja pandud aeda, kus kunstnikud käisid joonistamas ja voolimas. Bertoldo julgustas ka Michelangelot aeda tulema . 1489. aastal lahkus Michelangelo koos oma sõbra Francesco Granacci Ghirlandaio töökojast, ning hakkasid käima skulptuuriaias.
Donatello õpetas noori kunstnike raidkunsti tehnilistes küsimustes ja tutvustas neile ühtlasi kodulinna silmapaistvamaid kunstitraditsioone. Antiikskulptuuridega kaunistatud aia innustavas õhkkonnas oli andekatele noortele antud enese harimiseks vabad käed. Seal aias aias sündisid Michelangelo esimesed skulptuurid – „Madonna trepil “ ja „ Kentauride lahing.“ Kokkupuuted Medicide õukonda kuulunud väljapaistvate õpetlastega andsid tõuke Michelangelo vaimsele arengule.

3. LORENZO DE’ MEDICI SURM

1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor. Ta oli 17 aastat vana ja töötas võimuka patrooni alluvuses. Ent aprillis Lorenzo de’ Medici suri. Võimu võttis üle tema poeg Piero , kes hoolis skulptuurist vähe.
3.1 Anatoomia õpingud
Umbes sel ajal palus Santo Spirito kloostri prior Michelangelol teha kirikule krutsifiks. Tulemusega rahule jäänud prior andis Michelangelole kasutusele ruumi, kus kunstnik töötada võis. Siin sai ta lahata surnukehi ja õppida anatoomiat. Michelangelo oli otsustanud, et kui ta hakkab oma skulptuurides kujutama inimkeha , peab ta täpselt teadma millest see koosneb.
3.2 Firenzest põgenemine
Lorenzo de’ Medici poeg Piero ei suutnud vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savanorala kasvavale mõjuvõimule ega ära hoida linna langemist Charles VIII juhitud vägede kätte aastal 1494 . viimaks sundisid raevunud rahvahulgad Piero Firenzest lahkuma .
Medicide soosikuna sattus ka Michelangelo hädaohtu. 19-aastane kunstnik põgenes kodulinnast pisut enne rahutuste puhkemist, sest Savantrolla ja tema järgijad, kes olid Firenzes võimule pääsemas , võitlesid jõuliselt igasuguse luksuse ja edevuse vastu, eriti kunstis. Esmalt suundus Michelangelo Bolognasse. Aasta pärast naasis ta Firenzesse ning võttis siis ette oma esimese reisi Rooma.

4. BOLOGNA

Michelangelo saabus rahutust Firenzest Bolognasse tühjade kätega, kuid ambitsioonikusest ja teotahtest pakatavana.
Ta sõbrunes mõjuka linnanõukogu liikme Gianfrancesco Aldovrandiga, kes pakkus noorele kunstnikule järgneva aasa jooksul peavarju. Oma esimese avaliku tellimuse saigi Michelangelo just Aldovrandi kaudu. Michelangelole tehti ülesandeks raiuda dekoratiivskulptuurid dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuse hauale.
Michelangelo õpilase ja biograafi Ascanio Condivi järgi on Michelangelo raiutud „ Ingel küünlajalaga“ ja Püha Petroniuse statuett.
4.1 Ingel küünlajalaga
Michelangelo raius seda aastatel 1494 – 1495. „Ingel küünlajalaga“ asub Bolognas San Domenico kirikus.
Ehki ingli rüü langeb paksude voltidena, on tema keha selgesti näha. See taevane sõnumitooja on pigem lihaseline tiibadega noormees kui üleloomulik olend .
4.2 Püha Proculus
Michelangelo raius seda aastatel 1494 – 1495. Püha Proculus asub Bolognas San Domenico kirikus.
Püha Proculus oli sõdur, kes hukati Bolognas märtrina. Usutavasti oli juuresoleva Proculuse skulptuuri paremas käes esialgselt piik.

5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA

Me võime ainult arvata, mis ajendas Michelangelot Rooma reisima. Kas teda meelitasid sinna antiikkunsti aarded või oli tal silmapiiril mõni tellimustöö? Teos, millega Michelangelo Roomas aga tegelikult debüteeris, oli teatud mõttes võltsing. Juba Firenzes viibides oli ta valmis tahunud „ Magava Cupido “, mis on nüüdseks kaduma läinud. Ühel nutikalkaubitsejal õnnestus „Cupido“ Roomas antiikskulptuuri pähe maha müüa ja saada selle eest märgatavalt rohkem hinda, kui ta oli ise Michelangelole maksnud. Kui ostja, antiikkunsti koguja ja asjatundja kardinal Raffaelle Riario pettust märkas, siis ta nõudis ja sai oma raha tagasi.
Pärast kardinaliga kohtumist tutvustati Michelangelot mitmele väga võimukale inimesele, näiteks Borgiate perekonnale , kust pärines mitu vanemat vaimulikku ja samuti paavst . Ent Micheangelo saabudes polnud Igavene Linn aga sugugi oma toreduse tipul. 14. sajandi suur skisma oli kiriku võimu nõrgestanud ja 15.sajandi lõpuks oli Rooma linn alla käinud.
Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud „Bakchose“ ja meeltliigutava „piet´aga“ avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile.
5.1 Bachos
Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes.
Veinijumal Backhose kuju on selge näide antiikskulptuuri mõjust Michelangelo loomingule. Elusuurune alasti figuur seisab antiikkunstile tüüpilises kontrapostasendis. Noorusliku Backhose kehakumerused näivad viitavat teatud naiselikkusele – ka antiikautorid kirjeldasid veinijumalat androgüünsena. Michelangelo on veenvalt kujutanud Backose joobumist.
Skulptuurirühm on igast küljest viimistletud ning mõeldud kõigist suundadest vaatamiseks. Väike saatür, kitse jalgade, saba ja sarvedega olend kreeka mütoloogiast kuulub veinijumala saatjaskonda.
5.2 Piet´a
Prantsuse kardinal Jean Billhéres de Lagrualas tellis „Piet’a“ 1498. aastal tõenäoliselt oma hauakabeli jaoks Rooma Peetri kirikus.
Michelangelo „Piet´a“ kujutab hetke, mil äsja ristilt võetud Kristus lebab oma ema süles. Madonna parem käsi toetab poja ülakeha, kuna vasak justkui näitab surnukeha vaatajale.
Üks keerukamaid väljakutseid selle skulptuurigrupi juures oli küsimus, kuidas ühendada tervikuks pärisuunalist , istuvat Madonnat ja lamavat Kristust. Michelangelo leidis hiilgava lahenduse: ta mahutas Kristuse keha peaaegu tervenisti Neitsi Maarja keha piiridesse. See ei ole mitte ainult erakordselt elegantne kompositsioonivõte, vaid rõhutab ema ja poja tugevat kokkukuuluvust.
„Piet´al“ pidi olema Michelangelo jaoks eriline tähendus, sest see on tema ainus signeeritud töö. Ta raius oma nime Maarja keepi hoidvale paelale.
Tänapäeval asub „Piet´a“ väärikal kohal Peetri kirikus Roomas, kus seda eksponeeritakse kaistva klaasseina taga.
„Piet´a“ tegi Michelangelo nime kuulsaks . Kõik, kes seda nägid, imetlesid seda ja Euroopa kõige mõjuvõimsamad inimesed tahtsid Michelangelot enda juurde tööle.

6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL

Roomast kodulinna naastes Michelangelo varasemmast sootuks teistsuguse poliitilise kliima. Firenzesoli 1494. aastal kehtestatud uus, Veneetsia eeskujul põhinev ja Medicide omast demokraatlikum riigikord . Nüüd võttis seadusi vastu ja otsustas avalike ametikohtade jagamise üle Suur Nõukogu.
Pärast tõsiseid poliitilisi rahutusi ja muutusi oli linna kunstielu taas kord õitsele puhkenud. Michelangelole esitati tähtsaid tellimusi, millest kuulsaim on tema monumentaalne „Taavet“. Temast oli kujunenud märkimisväärne noor kunstnik, kelle kuulsus kasvas iga päevaga.
6.1 Taavet
Kirikuvõimud kõnelesid Piibli tegelase Taaveti hiidskulptuurist. Taavet päästis oma rahva, tappes hiiglase Koljati.
Michelangelo „Hiiglane“, nagu seda rohkem kui neljameetrilist kolossi tema pstitamise aegu Firenzes tunti, pidi marmoriplokist vabanemist ootama ligi 40 aastat.
See vana testamendi kangelane võitis endast palju suurema ja tugevama Koljati vapruse ja taibukusega ning päästis sedasi oma rahva vilistite käest. Noos ja ilus lambakarjus Taavet niitis hiiglase jalust üheainsa lingukiviga ning lõi tal siis mõõgaga pea otsast.
Michelangelo esituses on Taavet atleetliku kehaga noormees, ta seisab täies alastuses , ling rahulikult õlale heidetud.
Kuju alumine pool peab vastu pidama võimsa ülakeha koormale , kusjuures kogu raskus langeb sirgeks lükatud paremale jalale . Kuju keha on pinges , justkui enne jõukatsumist. Käed on suured ja rasked. Õla juurde tõstetud vasak käsi võimendab seda muljet veelgi. Kogu figuuri tähelepanu ja energia on koondunud pähe, keskendudes ninaseljale kulmude vahel.
6.2 Püha perekond: Madonna Doni
Michelangelo ainus teadaolev tahvelmaal kujutab püha perekonda. Selle tellis Agnolo Doni, jõukas Firenze kangus, kes tegutses 16.sajandi algul märkimisväärse metseenina. Ümarpildi tellis Doni tõenäoliselt oma abiellumise puhul Maddalena Strozziga.
Pilti kaunistab uhkete nikerdustega raam. Raami viiel medaljonil on kahe prohveti, kahe sibülli ja Jeesuse ümarplastiliselt nikerdatud pead. Pildil enesel näeme habetunud Joosepi ees maasistuvat Maarjat, keda on kujutatud hämmastavalt jõulisena ning tavapäratult katmata käsivartega. Maarjaon asetanud oma raamatu sülle ning küünitab üle õla tahapoole, et võtta Joosepilt vastu lihaseline Jeesuslaps.
Püha perekonna liimed on asetatud püramiidikujuliselt . Figuurid on niivõrd plastilised, et näivad justkui kivirahnust välja tahututena. On ilmne, et Michelangelo eelistas ka maalides mõelda nagu skulptor: selgepiirilised ning valguse ja varjuga jõuliselt modelleeritud figuurid näivad peaaegu kolmemõõtmelised. Ise ta on öelnud nii: „ Skulptuur on valgus maalikunstile .“

7. SIXTUSE KABEL

Aastal 1505 kutsus paavst Julius II Michelangelo Rooma, tehes kunstnikule esmalt ülesandeks püstitada temale San Pietro in Vincoli kirikusse hauamonument. Paavst oli kunsti soosija, kes kogus enese ümber oma aja silmapaistvamad kunstnikud ning püüdis neid oma tahtele allutada. Ta oli sedavõrd keevalise loomuga, et äigas kord Michelangelole kepiga.
Ehkki Michelangelo oleks meelsamini pühendunud skulptuuridele , kohustas paavst 1508. aastal teda kaunistama Sixtuse kabeli lage , mis toona oli veel üsna paljas .
Ülesanne oli esialgu Michelangelole vastumeelne, sest ta ei pidanud ennast sugugi maalikunstnikuks ning paavst Julius II 1508. aastal sõlmitud lepingule kirjutas ta alla „ michelangelo, skulptor“. Ometi asus skulptor ülesande kallale uskumatu energiaga ning täitis selle peaaegu ilma kõrvalise abita . Ta koguni laiendas paavsti kavandatud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist.
Peapaneelide pildiseeria algab kabeli altaripoolsest otsast, maailma loomisega , kuid Michelangelo alustas maalimist teiselt poolt, töödates sündmuste kronoloogiale vastupidises suunas. Freskode juures rabab figuuride suuruse muutumine. Mida lähemale altarile Michelangelo jõudis, seda suuremaks , jõulisemaks ja dünaamilisemaks muutusid tema figuurid.
7.1 „ Aadama loomine“
seda Sixtuse kabeli kuulsaimat maali on tabavalt kirjeldanud Giorgio Vasari : „ Jumal – isa toetab grupp keerubeid, kes näivad ühe figuuri asemel kandvad kogu maailma raskust; säärase mulje tekitab see maal Jumala aukartustäratava majesteetlikkuse ja liigutuse kaudu, millega ta asetab käe ümber paari keerubi, nagu laseks ta end kanda. Samas sirutab ta parema käe Aadama poole, keda on kujutatud nii kauni, malbe ja selgejoonelisena, et võiks uskuda , et ta on Looja enese, mitte aga oma ligimese joonistuste ja pintslilöökide loomingu,“
7.2 „Päikese ja kuu loomine“
„Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja vähema valitsema öösel, ning tähed.“ (Moosese 1:16) Michelangelo kujutas päikese ja kuu loomist muljetavaldava, raevuka liigutusena.

8.JULIUS II HAUAMONUMENT

Aastal 1505 kutsus paavst Julius II Michelangelo Rooma ning tellis temalt enesele hauamonumendi.
Michelangelo töötas paavsti hauamonumendi kallal üle 40 aasta. Ta ise kurtis, et „hauakambri tragöödia“ röövis temalt nooruse. Hilisemad paavstid, kes püüdsid Michelangelot järeleandmatult omaenda ettevõtmistesse kaasata, ei lasknud tal haua kallal segamatult töötada.
Julius lükkas hauamonumendi Peetri kiriku ümberehitustööde tõttu edasi ning tegi 1508. aastal Michelangelole ülesandeks Sixtuse kabeli lae maalimise. Viimaks püstitati see 1545. aastal San Pietro in Vincoli kirikusse Roomas.

9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR

Michelangelo pidas end eelkõige skulptoriks, mitte maalijaks. Kuid skulptuuri ja maalikunsti ühendab joonistamine. Enne oma kujude kallale asumist joonestas Michelangelo peaaegu alati hulganisti visandeid.
Michelangelo uskus, et just raidkunstis suudab ta kõige edukamalt realiseerida oma ettekujutust inimesest, kui jumaliku loomingu keskpunktist. Tema jaoks oli selle idee täiuslikuks väljenduseks alasti mehekeha, gigant . Haridusliku ideaali ja kõlbelise jõuna mahtus see täielikult antiigi traditsiooni., kuid Michelangelo mõistis skulptuuri teisiti. Tema jaoks oli keha eelkõige mass ja ruumala, mis tuli tõrksast materjalist, raskusjõuga maa külge aheldatud kivist välja murda.
Michelangelo käis isiklikult kivimurdudes, et valida sobivat marmorit , mis oli tema lemmikmaterjal. Kivi töötlemisel alustas ta kuju esiküljelt. Ta visandas kuju piirjooned kivile ning asus siis esileulatuvamaid kehaosi peitliga välja tahuma. Ta tungis marmorisse metoodiliselt, paljastades figuuri kiht kihi haaval nagu reljeefskulptuuri puhul.

10. MICHELANGELO POEEDINA

Michelangelo kirjutas luuletusi kogu elu jooksul, kuid enamik tema säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. See oli ka aeg, mil ta lahkus oma kodulinnast, et mitte kunagi enam tagasi tulla.
Mõned Michelangelo luuletused on elavad kokkuvõttes asjadest, mis tema elus ja töös juhtusid. Üks kõige kuulsamaid kirjeldab, kui ebamugav oli maalida Sixtuse kabeli lage, end tahapoole peaaegu pooleks kallutades, värv näkku tilkumas.
Michelangelo luulet loetakse ka tänapäeval, osalt seetõttu, et see tundub väga moodsana. Seda võib olla raske mõista, kuid see on väga jõuline. Michelangelo tundis kirglikku huvi keele vastu. Talle meeldis mängida sõna erinevate tähendustega ning ta rikkus sageli meelega grammatikareegleid.
1530. aastatel kohtas Michelangelo kultuurihuvilist aadlikku Tommaso de’ Cavalierit ja Vittoria Colonnat – naist, kes võitles usureformi eest.
Michelangelo ei soovinud kunagi abielluda ega lapsi saada. Vittoria sai talle lähedaseks sõbraks puhtalt seepärast, et naine inspireeris teda oma vaimuannete ja usuliste arusaamadega.
10.1 Vittoria Colonna
Vittoria Colonna oli Michelangelo üks lähimaid sõpru. Ta oli olnud eduka sõjaväejuhi Pescara Markii abikaasa. Kui mees suri, otsustas naine pühendada end usule . Ta kirjutas usuteemalit luulet ja osales mõtlejate rühmas, kes püüdsid luua katoliiklaste ja protestantide vahelist mõistmist. Michelangelo imetles teda, kirjutas talle luuletusi ja kinkis talle palju oma luuletusi. Kui naine 1547 . aastal suri oli kunstnik sügavas leinas

11. VIIMNE KOHTUPÄEV

Paulus III tellimusel maalis Michelangelo Sixtuse kabelisse hiiglasliku seinamaali viimse kohtupäeva teemal, mis usuti saabuvat maailma lõpus, kui Kristus asub elavate ja surnute üle kohut mõistma. Kabeli seina katab üle 390 figuuri, mõned neist on rohkem kui kahe meetri kõrgused.
Selles alasti kehade segadikus on raske üksteisest eristada surelikke, ingleid ja pühakuid.inglitel pole tiibu ning tavapärase aupaisteta pühakud on äratuntavad ainult oma martüüriumiga seotud atribuutide järgi.
Inglitest ja pühakutest ümbritsetud Kristus istub troonil oma aupaiste heledas kumas, käed käskivalt üles tõstetud, ning Maarja naaldub õrnalt tema vastu. All vasakul tõusevad lunastatud inglite toel oma haudadest taeva poole. Paremal sõuab Charon hukkamõistetutega üle Styxi jõe. Seal ootavad neid hirmuäratavad deemonid koos kuningas Minosega, kes on kreeka mütoloogias allilma kohtumõistja.

12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS

Michelangelo oli 72-aastane, kui paavst Paulus III määras ta kristliku maailma kuulsaima pühakoja, Rooma Peetri kiriku arhitektiks.
Esimene Peetri kirik ehitati 4. sajandil. Pärast paavstide Avignoni vangipõlve ja Suurt kirikulõhet 14. sajandil oli paavstikirik kohutavas seisukorras.
Kui Michelangelo 1546. aastal kiriku kallal tööd alustas, oli seda ehitatud juba neli aastakümmet. Donato Bramante esialgne plaan oli kujutanud sümmeetrilist keskkupliga kirikut, kuid tema plaani oli mitmeid kordi muudetud ja ümber tehtud. Michelangelo pöördus tagasi algse Bramante plaani juurde, ülistades selle lihtsust ja kergust.
Michelangelo keskendus enam kiriku peakuplile, mis pidi kerkima Püha Peetruse haua kohale. Kui michelangelo suri, oli kupli ehitus jõudnud kõigest tambuurini. Kupli ehituse viisid 1588 – 1590 lõpule arhitektid Giacomo della Porta ja Domenico Fontana , andes sellele piklikuma kuju kui Michelangelo oli kavandanud.
18. Veebruaril 1564. aastal Michelangelo suri 89- aastasena. Ta oli soovinud et ta surnukeha viidaks Firenzesse - suur kunstnik tuli lõpuks koju tagasi.

KOKKUVÕTE

Michelangelo suurim pärand on tema säilinud kunstiteosed , mida me tänapäeval näha võime – skulptuurid, maalid ja ehitised.
Michelangelo tegutsemise tulemusel muutus kunstniku tähendus igaveseks . Enne Michelangelot oli kunstnik oma tööandja teener.
Sain teada, et kui midagi suurt saavutada, tuleb seda tegevust armastada , millega sa tegeled. Just nii nagu Michelangelo seda tegi. Oma töö vastu tundis ta kirge väikesest poisikesest saadik, kuni surmani.

KASUTATUD KIRJANDUS

Raamatud:
Philip Wilkinson , 2006, „Michelangelo“
Alexandra Grömling, 2006, „Michelangelo“
Anna – Carola Krausse, 2006, „Maailmakunsti ajalugu“
Internet :
http://www.michelangelo.com/buon/bio-index2.html
http://books.google.ee/books?id=a--Alw8V7koC&printsec=frontcover&dq=michelangelo+buonarroti&hl=en&source=gbs_similarbooks_s&cad=1#v=onepage&q=&f=false
http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/lingid/Buonarroti.html

LISAD

Lisa 1
„Aadama loomine“
Lisa2
„Piet´a“
Lisa
„Taavet“
Lisa 4
Michelangelo
3