Michelangelo Buonarroti (0)

MICHELANGELO
Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde.
Caprese maja
Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre , meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga.
Jätnud kooli varakult pooleli (ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma.
1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama. Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal. Aia ülevaatajaks oli Bertoldo di Giovanni , kuulsa skulptori Donatello (1386-1466) kunagine abiline , kes juhendas noori kunstnikke raidkunsti tehnilistes küsimustes. See seltskond andis tõuke Michelangelo vaimsele arengule ja seal sündisid ta esimesed skulptuurid : „Madonna trepil “ ja „ Kentauride lahing“
Madonna trepil (u 1489-92)
Kentauride lahing (u 1492)
1494 lahkus Michelangelo kodulinnast Firenzest peale Lorenzo de' Medici surma põgenenud rahutuste tõttu. Ta põgenes Bologna-nimelisse linna, kus sõbrunes aadlisoost Gianfrancesco Aldovraniga, kes talle ka peavarju pakkus. Seal sai ta oma esimese avaliku tellimuse.Tema ülesandeks oli raiuda dekoratiivskulptuurid Dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuse hauale. Nii valmisidki „ Ingel küünlajalaga“ ja „Püha Petronius“
Ingel küünlajalaga (1494-95)
Püha Petronius (u 1494-95)
1495 aastal naases ta Firenzesse, kus valmisid tellimustöödena marmorist „ Ristija Johannes“ ja „ Magav Cupido“, millest kumbki kahjuks säilinud pole.
1496 aastal läks Michelangelo esimest korda Rooma , mis oli tol hetkel peale kiriku võimu nõrgestamist kõvasti alla käinud. Kuid huvi antiikkultuuri vastu oli seal nii suur, et telliti isegi nn järgi tehtud skulptuure. Selliste töödena valmisid Michelangelol „Bakchos“ ja „Pieta“
Bakchos (u 1496-97)
Pieta (1499)
1501. aastal naases Michelangelo taaskord Firenzesse, kus oli kehtestatud uus, demokraatlikum riigikord . Linna kunstielu oli taas õitsele puhkenud ja Michelangelole esitati tähtsaid avalikke tellimusi. Kuulsaim neist oli tema monumentaalne „Taavet“, mis telliti kangakudujate gildi poolt. Michelangelo jaoks oli see pingeline loomeperiood, mil jõukad ja haritud firenzelased esitasid talle rohkesti tellimusi.
Taavet (1501-04)
1508 . aastal sülmis Michelangelo vastumeelselt lepingu Julius II-ga Sixtuse kabeli laemaalide teostamiseks. Ta alustas uskumatu energiaga ja laiendas paavsti antud temaatikat , asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist.
Sixtuse kabeli laemaalid (1508-12)
Aastal 1505 sai Michelangelo oma senise karjääri tähtsaima tellimuse. Paavst Julius II kutsus Michelangelo Rooma ja tellis temalt oma hauamonumendi. See valmis alles aastal 1545, mil paavst ise oli juba surnud, ja koosnes 40 kujust ja arvukatest pronksreljeefidest.
Paavst Julius II hauamonument (1505-45)
Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Roomasse, kus uus paavst Paulus III võttis ta oma teenistusse. Ligi 60 aastane kunstnik võttis taaskord suuna Sixtuse kabelisse, et maalida seinamaal viimse kohtupäeva teemal. Kabeli seina katab üle 390 figuuri, millest mõned on rohkem, kui kahe meetri kõrgused.
Viimne kohtupäev (1536-41)
Vanemas eas pööras Michelangelo oma tähelepanu arhitektuurile. Paavst Paulus III, kellega tal olid head suhted, andis talle kaks ülesannet: Peetri kiriku projekteerimine ja Kapitooliumi üles ehitamine.
Püha Peetri kirik
Kapitoolium
Michelangelo suri Roomas 18. veebruaril 1564. Tema surivoodile kogunesid vaid lähedasemad sõbrad.
Kuigi ta oli kuulus üle terve Itaalia ja eeskujuks kõikidele kunstnikele, elas ta vaeselt ja andis kogu oma vara oma lähisugulastele, ostes neile maju ja maid.
Firenze linna idaosas Santa Croces, kus Michelangelo perekond elas, on nüüd muuseum . Selle maja ostis Michelangelo hiljem, see ei olnud ta lapsepõlvekodu.