võimalik vähendada negatiivset mõjukeskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega). Aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Käesolev referaat tutvustab kaht suuremat ülemaailmset metsasertifitseerimise kava: Metsade sertifitseerimise kinnitamise programmi (PEFC) ja Metsahoolekogu (FSC). Mõlemad programmid tagavad metsamajandamise võimaluse ja tarneahela sertifitseerimise Eestis. FSC Metsahoolekogu (ingl. k FSC Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada maailma metsade majandamist keskkonnasõbralikul, sotsiaalselt õiglasel ja majanduslikult elujõulisel viisil. FSC loodi 1993. aastal Kanadas ajendatuna üldsuse murest metsade jätkuva hävitamise pärast
Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Lääne- ja Põhja- Euroopa, Põhja- Ameerika, Jaapan 18. Oska kanda kaardile erinevate metsatüüpide levikualad? 19. Nimeta suurima paberipuu toodanguga riigid, suurima küttepuidu toodanguga ja suurimad ümarpuidu toodanguga riigid? Paberipuu toodangga riigid: USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi. Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga
Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus
vastama FSC poolt määratletud nõuetele ning FSC tingimuste täitmine on süstemaatilise järelvalve all. Akrediteerimist ja järelvalvet teostab FSC-st eraldiseisev organisatsioon ASI (ingl. Accreditation Services International). PEFC PEFC on iseseisev, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga edendada säästlikku metsamajandamist ja luua usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga. PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil. 7 Kasutatud kirjanudus Enda konspekt
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi;
Metsa tähtsust meie kultuuris on raske üle hinnata. Läbi aegade on just puude ja metsa kaudu otsitud ühendust oma esivanemate ja vaimumaailmaga. Metsades asuvate pühapaikade olulisusest annab tunnistust ka veel tänapäeval teada olevad 550 metsas asuvat pühapaika e. hiit. ELFi põhilisteks tegevusteks Eesti metsades on: teadmistepõhiste säästva metsanduse printsiipide viimine Eesti metsapoliitikasse ja vastavasse seadusandlusse, koostöös erametsaomanikega säästliku metsamajandamise edendamine; koostöö metsafirmadega läbipaistva metsandussektori nimel; Koostöö RMK-ga säästva metsanduse põhimõtete rakendamiseks riigimetsas; väärtuslike metsade inventeerimine; Eesti metsanduses ja metsadekaitsega seonduva jälgimine ja probleemidele tähelepanu juhtimine.
5. 1999. aasta – Määrus 3179, karistusnormide määramine metsakuritegude eest 6. 2000. aasta – Määrus 3420, rahvusliku metsandusprogrammi loomine 7. 2002. aasta – Määrus 4340, reguleerib Metsaseaduse erinevaid artikkleid. Sisaladab endas ka regulatsioone metsa ülekasutamise, piirangute, lageraie, jätkusuutliku majandamise, metsaistutamise ja transpordilitsentside kohta. 8. 2006. aasta – Seadus 11284, Avaliku sektori metsamajandamise seadus. Kujutab endast avalikule sektorile kuuluva metsa jätkusuutlikku majandamist. Loob Brasiilia Metsateenistuse (Forest Service), mis kuulub Brasiilia Keskkonnaministeeriumi koosseisu. Metsateenistus loob omakorda Riikliku Metsaarengu Fondi (Fundo Nacional de Desenvolvimento Florestal – FNDF). 9. 2006. aasta – Resolutsioon 378, defineerib tegevused, mis võivad potentsiaalselt mõjutada riiklikku või regionaalset keskkonda. 10. 2006
jäänud inimesed ei tahagi enam tööle asuda, kuna neile makstakse töötu abiraha ja nad elavad sellest.Arvan et riik peaks abirahasi kuidagi reguleerima ja maksma ainult neile kellel seda tõsiselt vaja on, näiteks paljulapselised pered vms. Palju on juttu ka ökoloogilisest tasakaalust ja meie metsade järkusuutlikusest. Metsade jätkusuutlikkuse tagab kõige paremini mõõdukas majandamine.Eesti suurim metsamajandaja on RMK ehk Riiklik Metsamajandamise Keskus, mis aitab tagada metsade jätkusuutliku majandamise.RMK kehtestab piiranguid metsade raidumisel, ning tagab uue metsa istutamise.Samas tagab ta ka väärtusliku metsa säilitamise järgmistele põlvedele. Jaotus esimene ja teine Eesti on meil populaarne ehk jagamine inimesed rikasteks ja vaesteks.Esimese eesti alla kuuluksid siis noored ja edukad ning teise eesti alla mitte edukad.Arvan et eesti peaks ise olema jõukas, siis on ka rahvas jõukas ning
Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. Tähtsamad Brasiilia keskonnaalaste õigusaktidega seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia · 1965. aasta Metsaseadus · 1981. aasta Riiklik keskkonnaseadus · 1997. aasta Veeressursi seadus · 1999. aasta Karistusnormide määramine metsakuritegude eest · 2000. aasta Rahvusliku metsandusprogrammi loomine · 2006. aasta Avaliku sektori metsamajandamise seadus · Maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine · Keskkonnavaatlus ja kontrollimine · Jätkusuutlikule tootmisele meelitamine · Aastaks 2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid koostatud · 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtestuks Metsade majandamisega seotud institutsioonid · Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente)
majandamisega. Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega. Metsasus – on metsamaa pindala osatähtsus. Kalandus – majandusharu, mis tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite hooldamise ja valmistamsegia. Majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kaasaaegane metsamajandus: metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on Lääne – ja Põhja – Euroopas, Põhja – Am ja Jaapanis. Juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb istutada ja külvata uut metsa, teha kahjuritõrjet ja hooldusraiet. Maailma suurim puidutarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA.
Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USAs,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, võsa ja harvendusraiega jms. Taimekasvatus Loomakasvatus
ärisuhete haldamisega ja klientide vajaduste rahuldamisega ning mis hõlmavad puidutarneahelat auto koorma ostja lattu jõudmise hetkest kuni kliendile kauba omandiõiguse üleminekuni, kuuluvad puiduturustusosakonna pädevusse. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega. · METSAKASVATUS Metsauuendus Järjepideva metsamajandamise tagamiseks tuleb hoolitseda kõikide lageraielankide uuenemise eest. Metsauuendustööd planeeritakse nii, et uues metsapõlvkonnas kasvaks lühima ajaga optimaalsete kuludega kasvukohale parima peapuuliigiga puistu. Metsauuenduse käigus säilitatakse võimalikult palju olemas olevat erinevate puuliikide looduslikku uuendust ning bioloogilist mitmekesisust soodustavat säilikpuid, lamapuitu ja väärislehtpuid. Kaitsemetsas arvestatakse uuenduse eesmärke seades kaitsepõhjuse ja
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja- Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes
2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 3. Puidutööstuse tekkeaeg - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse röövmajanduseks Hilisindustriaalne 1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat järsult (20 saj. 60-ndatel) 2. Tekkisid metsakompleksid - Metsakompleks on kõigi metsamajandamise, puiduvarumise ning ka äriteenuste tasakaalustatud koostöö - Metsakompleksi aluseks on hästiarenenud metsamajandus - Üleraiete keelamine - Keskkonnakaitseliste metsade eraldamine - Tarbemetsade istutamine ja hooldamine - Puidu väga põhjalik ja mitmekesine töötlemine - Selle tagajärjel muutub puit kallimaks
Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära toodud tabelites koos tegevuste, neile järgneva vahetu tulemuse ja sihtväärtustega kas näiteks 2012ks aastaks, 2020ndaks või pidevana. Metsakorralduse eesmägiks nii endise kui ka kaasaegse arengukava järgi on metsade ülesmõõtmine (mis kaasajal on suures osas digitaliseeritud), piiritamine, nende plaanide valmistamine ja metsamajandamise kavade koostamine võimalikult suurema tulu saamiseks. Oluline on metsa kasvutingimusi järk-järgult parandada ja toodangu suurust ja kvaliteeti tõsta. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele. Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh
4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates metsades, kuna see määrab ära riigimetsade üldise ilme. Tahame metsa majandada selliselt, et meist jääks tulevastele põlvkondadele maha
Soome, Rootsi hõre, väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas 12. viimane rida Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks.
Parasvöötme okasmets Venemaa, Kanada, Soome, Kuusk, mänd, lehis Kasvavad aeglaselt, hõre, Rootsi väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks.
metsandussektoris rakendada saaks ning kindlustaks Leedu metsamaterjali toodangu saadavuse rahvusvahelisel puidutoodete turul. Alates 2000. aastast on Leedu Metsaomanike Liit teinud pingutusi PEFC sertifitseerimissüsteemi rakendamiseks 16 Leedus. 2002. a PEFCC Üldkogul otsustati esitada Leedule PEFCC liikmeks astumise kutse. 20. mail 2003. a sai riiklik asutus "PEFC LIETUVA" PEFCC liikmeks. PEFC Leedu Jätkusuutliku Metsamajandamise Skeemi peamine strateegiline eesmärk on usaldusväärse ja kättesaadava riiklikku sertifitseerimise süsteemi haldamine, mis on Leedus jätkusuutliku metsamajandamise propageerimisel praktiliseks abivahendiks ning seeläbi võimaldada Leedu turule korrakohast juurdepääsu PEFC-märgistusele. PEFC sertifitseerimissüsteemiga ei ole veel ühtegi Leedu metsa sertifitseeritud, kuid küll on kolmel firmal PEFC COC (Chain of Custody sertifikaat. PEFC Chain of Custody
Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
väiksese aastase juurdekasvuga 1- 2m3/ha Kaasaegne metsamajandus 20.sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid.Need hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja ariteenused. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-ja Põhja-euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.Seetõttu suudavad need riigid suure osa oma puiduvajadustest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga,sest kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja
Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada. ·
Triploidne on paremate omadustega, kasvab kiiremini ja paremini ega nakatu tüvemädanikesse nii kergelt kui diploidne. · Koore värvi järgi eristatakse rohelise- ja hallikoorelist haaba. Rohelisekoorelist peetakse paremaks, sirgetüvelisemaks ja kiirekasvulisemaks · Isashaabasid peetakse tervemaks ja kiiremini kasvavateks Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikus Noorendikus võib ümber arvestada sellise ala mis vastab metsamajandamise eeskirja nõuetele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 1,3m kõrgust peapuuliigi taime ja keskmine läbimõõt on 6cm, ümberarvestamisel tuleb proovitükil lugeda iga puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse
4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55%
toiduallikas. Samuti mõjutab inimesi erosioon, mis tekib kuna puude juured ei hoia enam pinnast kinni ja see tõttu võivad ummistuda jõesängid. See omakorda võib põhjustada üleujutusi mingites jõeosades. Näiteks on metsade raie Rajangi ja ka teiste jõgede ülemjooksul põhjustanud tõsiseid üleujutusi jõe alamjooksul asuvates linnades. Lisaks sellele on jõe sügavus vähenenud, mistõttu ei pääse osad laevad sealt läbi. Läbimõtlemata ulatuslikul metsaraidel on metsamajandamise seisukohalt pigem negatiivne mõju kui positiivne. Esiteks kuna tihti kui metsi maha võetakse, siis võetakse palju ja korraga ja tagasi istutamisele ei mõelda. See tähendab, et investeering toob sisse ainult ühe korra, mitte pikaajaliselt. Peale selle kaotavad sellise tegevuse läbi kõige rohkem kohalikud elanikud, kellele mets on sajandeid olnud elatusallikaks. Nad võivad küll metsa mahavõtmisel saada lühiajaliselt tööd, kuid hiljem pole neil muud võimalust kui kolida.
majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud, turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka motivatsioon, juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). 7 Kokkuvõte Eestis kasutatakse metsade inventeerimiseks kahte erinevat meetodit, lausmetsakorraldust ja
Hilisindustriaalses ja kaasaegses (postindustriaalses) ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused. Enim arenenud piirkondades kujunesid välja metsatööstusklastrid ( klaster – mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik) Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) 8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p. 2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p. 1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid,
Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (1) EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa metsadest on poollooduslikud, ligi 12% metsade suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid. 30% Natura 2000 aladest on metsad. Euroopa tunnustatud
Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud näiteks AS SEB Pank või AS Rakvere Piim. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutus on kodanikuühendus. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Hariduse vallas oluliseks sihtasutuseks on Archimedes SA, mis avab Euroopa haridus- ja teadusruumi Eesti jaoks koostööprogrammide ja -projektide kaudu ning
kohustuste eest. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud – näiteks AS Swedbank või AS Kühne + Nagel. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutus on kodanikuühendus. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Hariduse vallas oluliseks sihtasutuseks on Archimedes SA, mis avab Euroopa haridus- ja teadusruumi Eesti jaoks koostööprogrammide ja -projektide kaudu ning loob
Metsaamet. See organisatsioon tegutseb Metsade ja Keskkonna Arengu ja Kaitse Peasekretariaadi nime all ning koosneb peakontorist ja regionaalsetest kontoritest. Keskkonna, Energia ja Kliimamuutuse Ministeeriumi alluvusse kuuluv peakontor on kogu Metsaameti haldusstruktuuri kontrollorgan ja koosneb 6 direktoraadist. Need vastutavad metsapoliitika koostamise, pikaajaliste metsaarenguplaanide koostamise, metsamajandamise teaduslik-tehnilise arengu seire eest, töötavad välja tulekaitseprogramme, kontrollivad ja toetavad uuringuid, edendavad riigi koostööd EL-i, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Regionaalsed kontorid, mis kuuluvad Kreeka Siseministeeriumi ja e-valitsuse alluvusse, viivad ellu peakontori koostatud juhiseid ja metsapoliitikat, kuid rakendavad ka kohalikke programme ja uuringuid. Regionaalkontorid jagunevad intraprefektuurideks ja prefektuurideks
Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida. Selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada
metsades. 4. Vääriselupaikade kontseptsiooni areng Eestis tausast Okupatsiooniperioodil korraldas meie metsade majandamist ja loodusressursside kaitset Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium ning selle haldusasutused kontrollisid arvestatavat osa infrastruktuurist. Üksuste piirid ei kattunud rajoonide omadega ja seetõttu ei saanud kohalikud võimumehed mõjutada ministeeriumis väljatöötatud tervikliku looduskaitse ja metsamajandamise poliitikat. Eestimeelne ministeerium pidas looduse kaitsmist sageli tähtsamaks, kui Moskva riigiplaanile metsamaterjalide fondide eraldamist. Iga puu, mis raiumata suudeti jätta, tundus "Eesti asja" ajamisena. Olukord muutus põhjalikult iseseisvumise taastamise järel. Eesti kroon vajas katet, kodumaine metsatööstus toorainet. Metsaülemad, kes seni olid peamiselt metsakasvatajad, pidid hakkama oksjonihaamrit keerutama
ja kasvada uues elupaigas. Invasiivsed liigid (mitmed) on: kiire paljunemise ja kasvuga, hea kohanemisvõimega, taluvad paremini keskkonnatingimusi, taluvad paremini konkurentsi, laia bioloogilise ja ökoloogilise amplituudiga, vähenõudlikud toidu suhtes ja suure viljakusega. (Ojaveer jt 2011:7) Võõrliigid võivad siseneda uude levilasse kas tahtmatu või tahtliku inimtegevusega. Tahtlikult tuuakse sisse võõrliike põllumajanduse, metsamajandamise või ilustaimede kasvatamise tõttu. Tahtmatult võivad võõrliigid siseneda kaubanduse kaudu, kui transporditakse erinevaid kaupu. Võõrliikide seemneid või muid leviseid tuuakse sisse näiteks jõusöödaga, puuvilla ja villaga, mullaseguga, halvasti puhastatud külviseemnega jms. (Eek, Kukk 2013:17-18) Vee võõrliikide invasiooni teed on seotud veetranspordiga. Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee,
suunitlusega muutusi: alternatiivsed töökohad kohalikele, teavituskampaaniad (sellega tegeleb näiteks ,,Borneo projekt," mis aitab kohalikel loodus-sõbralikke töökohti leida ning ,,shop intelligently" projekt, mis on teadlikkuse tõstmise 11 kampaania, The Tropenbos International Indonesia Programme (TBI Indonesia) mis on jätkusuutliku metsamajandamise projekt, mis erilisi tulemusi küll ei näita, arvestades, et sellega tehti algust juba 1987 jpt) aga ka ülejäänud maailma tähelepanelikkust nende tarvitatava puidu ja biodiisli päritolu osas. 2007 aasta veebruaris võtsid Malaisia, Brunei ja Indoneesi vastu ,,Borneo südame" deklaratsiooni, millega üritatakse luua kaitsealade võrgustik, mis ühendaks kokku 240 000 ruutkmilomeetrit kaitsealust ning jätkusuutlikult majandatavat maad.
Iga aasta võrreldakse juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise raiemahuga on Eesti mets siiski veel plussis. Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu väike, siis saaks õige metsamajandamise korral raiemahu piiri veelgi tõsta. Põhjus miks inimestel on raiumise kohta teistsugune arvamus on seepärast, et üsna paljud firmad kasutavad lageraie meetodid harvendusraie asemel. Harvendusraie ei riivaks silma ja annab veel küpsemata puudele paremad kasvutingimused. Kui nende puude vahele panna uued istikud, on viimased paremini kaitstud nii tuulte kui ka metsloomade eest.
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja- Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada;). Arenenud riikides on peamine metsade vähenemise põhjus atmosfääri saasta kahjulik mõju metsadele. 27. Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid.
tulemusi. Iga aastaga saab selgeks, et lendorava populatsioon on endiselt langemas. Seirete ja uuringute läbi viimine on aeganõudev ja nõuab nii inim kui ka rahalisi resursse. Uuringute läbiviimisi lihtsustaks kindlasti vajalike tehniliste seadmete olemasolud, mis aitaksid lendoravaid uurida just öösiti, millal nad on aktiivsed tegutsema. Kokkuvõte ja arutelu Lendorav on harudlane liik Eesti metsades, kelle pesitsuspaikade hävimise põhjuseks on inimtegevus: intensiivse metsamajandamise käigus raiutakse maha neile sobivad puud pesade ehitamiseks ning lagaraieied teostades jäetakse loomad isolatsiooni. Lendorava probleem seoses elupaikade hävimisega ja ohuga, et liik sureb üldse välja, on püstitatud asjakohaselt ning selle lahendamiseks on kasutusele võetud seadusi ja ka õigusaktides kajastuvad erinevad eesmärgid kuidas olukorda muuta paremuse poole. Kindlate ja täpsete eesmärkide püstitamisega võib olla raskusi, sest endiselt on vastamata küsimusi
tulemusi. Iga aastaga saab selgeks, et lendorava populatsioon on endiselt langemas. Seirete ja uuringute läbi viimine on aeganõudev ja nõuab nii inim kui ka rahalisi resursse. Uuringute läbiviimisi lihtsustaks kindlasti vajalike tehniliste seadmete olemasolud, mis aitaksid lendoravaid uurida just öösiti, millal nad on aktiivsed tegutsema. Kokkuvõte ja arutelu Lendorav on harudlane liik Eesti metsades, kelle pesitsuspaikade hävimise põhjuseks on inimtegevus: intensiivse metsamajandamise käigus raiutakse maha neile sobivad puud pesade ehitamiseks ning lagaraieied teostades jäetakse loomad isolatsiooni. Lendorava probleem seoses elupaikade hävimisega ja ohuga, et liik sureb üldse välja, on püstitatud asjakohaselt ning selle lahendamiseks on kasutusele võetud seadusi ja ka õigusaktides kajastuvad erinevad eesmärgid kuidas olukorda muuta paremuse poole. Kindlate ja täpsete eesmärkide püstitamisega võib olla raskusi, sest endiselt on vastamata küsimusi
mahaarvamise võimaldamist; - metsaomanike majandusliku ühistegevuse ja esindusorganisatsioonide töö käivitamiseks soovitati eraldada sihtotstarbelisi vahendeid riigieelarvest; - metsade tervisliku seisundi parandamiseks Maaelu Arengukavas Natura 2000 metsatoetuse abil metsaomanikele kaitsekohustuste täitmise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimist; - vääriselupaikade kaitsmiseks tulundusmetsades peeti vajalikuks jätkata vabatahtlike lepingute sõlmimist. Metsamajandamise kavades soovitati eraldi käsitleda metsahoiuks kavandatud meetmeid; - metsas säilinud kultuuriväärtuste leidmiseks inventuure ja väärtuslike objektide korrastamiseks toetusi; - metsomanike maine parandamiseks ühiskonnas metsomanike organisatsioonide osalemise toetamist messidel ning muudel avalikel üritustel; Hea metsandustavana sõnastati eesmärk, et tulevased põlved peavad saama päranduseks väärtuslikuma metsa, kui see hetkel on
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja- Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada;). Arenenud riikides on peamine metsade vähenemise põhjus atmosfääri saasta kahjulik mõju metsadele Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid.
sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse, tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige kiiremakasvuga puistud kuuluvad Ia bonitediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va klassi. Boniteedi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine tegevus, millekäigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsamajandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi omaülesaindeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid
metsaressursi arvestuse riiklikus registris. (2) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. § 10. Erametsanduse toetamine (1) Riik toetab riigi asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi erametsakeskus) osalise finantseerimise kaudu: 1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist; 2) konsulentide koolitamist ja konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamist ning konsulentide atesteerimist metsamajandamise valdkonnas; 3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid; 4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust; 5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 6) metsamajandamiskavade koostamist.
võetud eesmärkide täitmise hindamiseks. Vaatamata FAO ühtsetele definitsioonidele võivad nende näitajate kasutatavad arvväärtused olla riikide lõikes vägagi erinevad. Näiteks kasutab Austria 1975. aasta metsaseaduse järgi metsa definitsiooni puittaimedega kaetud ala minimaalse pindala juuresl alates 0,05, Saksamaa alates 0,1 ja Soome alates 0,25 hektarist (FAO FRA 2010 definitsioonis on see teatavasti 0,5 hektarit). Vägagi erinevad on riikide metsaseadustes või metsamajandamise soovitustes esitatud seisukohad ka näiteks uuendusraiele mineva puistu minimaalse vanuse, lageraie lankide maksimaalse pindala ja taasmetsastamise kohustuslikkuse suhtes. Mõnedes riikides pole need küsimused üldse õiguslikult reguleeritud. Euroopas on 35-s riigis kaitse all kokku ligikaudu 15,1 miljonit ha metsa ehk 8,1 % metsa kogupindalast. 33
majandamise eeskiri, metsa korraldamise juhend) kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks. Küpsusvanus on puistu vanus, mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta. Mida kõrgem on boniteet, seda parem on aastane juurdekasv ja seda rutem saavutab vajalikud mõõtmed. Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Küpsusdiameeter lageraiet võib teha männikus, kuusikus või kaasikus, mis on saavutanud metsamajandamise eeskirjaga kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Raieküpsusdiameetri järgi on lubatud juhul kui puistus ei ole eelneva 5 aastajooksul tehtud harvendusraiet. 35. Mis on vääriselupaik? Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav kuni 7 ha suuruse pindalaga ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud,ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud,
Eriti sobilik on riiklikul tasandil planeerimine linnalähialadel ja tiheda asutusega aladel. Üldisemal tasandil rekreatsiooni planeerimist soovitatakse viia läbi koos kaitstavate alade/looduskaitse 93 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine planeerimisega. Paljudes riikides on rekreatsioon ja loodusturism üks oluline multifunktsionaalse metsamajandamise kontseptsiooni tugisammas. Näiteks võib tuua Leedust Varena Forest Enterprise planeeringu, millega on kavandatud lisaks teedele ja radadele ka sobivaid puuliike liikumisradade äärde (maastikuplaneering) lähtudes esteetilisest atraktiivsusest. Planeering tugineb säästliku metsamajandamise põhimõtetele ja planeerimisprotsessis arvestatakse ühtlasi sotsiaalsete eesmärkidega. Kui eesmärk on pakkuda puhkuseks ja loodusturismiks uusi võimalusi või soovitakse
kasvada, teiseks: täielisi abinõuusi tundma, millega hädaohtu võimatuks teha ehk eemale tõrjuda ja kolmandaks piame neid abinõuusid õigeste tarvitada mõistma. Taolised põhimõtted on jõus ka tänasel päeval. Ehkki sõnastatud veidi teisemas keeles tähendavad need read ikka seda, et eeskätt peame tundma metsa kahjustavaid putukaid ja seenhaigusi, peame teadma nende elutsükleid, oskamaks määrata neile tõhusa tõrje. Metsakaitse pole pelgalt sõnakõlks, vaid üks metsamajandamise oluline osa väärtusliku metsapõlve kasvatamisel. Metsaomanikul lasub kohustus ja vastutus jälgida oma metsa sanitaarset seisundit ja avastada õigeaegselt kahjustuskolded ning rakendada sobivaid tõrjevõtteid kahjustuste peatamiseks. Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. Puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele sõltub puu tervislikust seisundist , kasvukohast, ilmastikust, inimtegevusest. Hoolimatu ja asjatundmatu
annaabi.ee 
