Ggeograafia konspekt (0)

Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele : loomadele elupaigaks , toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad .
Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri.
Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30&
Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada .
Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed ( Sahara ning Gröönimaa (mägine)
Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv.
Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks.
Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine , puit mööblitööstusele.
Kuiva lähistroopika metsad : madal tootlikkus , vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus.
Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud , lehtpuud ja väärispuud .
Ekvatoriaalsed vihmametsad : suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas , kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks.
Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama.
Metsakaitse : Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi.
Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest .
Inimesele meresaadused: söök, loomasööt , väetis, kosmeetika, suveniirid.
4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra.
Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides.
Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve laevastik , kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale või toodangut äravedavad transpordilaevad või lennukid . Kõik toetub suurele kalasadamale. Jaapan, Venemaa, vähesel määral ka USA.
Kalakasvatus – kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimesele rajatud basseindis. Rohkesti Ida – Aasias.
Süvaookean on kalavaene. Kalarikkad on suurte jõgede suudmepiirkonnad, külmade hoovuste piirkonnad ja paras – ning lähispolaarvööndid. Väga kalavaene on aga lähistroopiline ja palavvööndi ookean rannikust ja jõesuudmest eemal.
Kõige suuremad kalavarad : loode – ja kirde osas on rikkad heeringast, sardiinist, lõhedest. Kalarikkad on ka ookeani läänepoolsed saartevahelised mered , kust püütakse soojade vete kalu ( sardiin , tuunid) aga ka vähke, moluskeid. Paar kalarikast piirkonda on ka otse ekvaatori lähikonnas, kuid umbes pool ookeani on kalavaene.
Atlandi ookeanis on peamisteks püügipiirkondadeks loode – ja kirdenurk. Püütakse heeringat ja turska. Tänu Mississippi jõele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA – poolne rannik.
India ja Põhja-Jäämeres leidub palju kala vaid mõnes üksikus piirkonnas.
Suuremad kalapüüdjad riigid: Jaapan, Hiina, USA, Tsiili ja Peruu. Taani, Norra, Island ja Suurbritannia.
Kalade vähenemine tuleneb suurest ja ebaühtlasest püügist ning mere saastumisest.
Maailmamere igapäevased reostajad on meretransport ja rannikul paiknevad linnad ning tööstuskeskused.
Metsamajandus – majandusharu , mis tegeleb metsa kasvatamise, valve ja majandamisega.
Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega .
Metsasus – on metsamaa pindala osatähtsus.
Kalandus – majandusharu, mis tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite hooldamise ja valmistamsegia.
Majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.
Kaasaaegane metsamajandus: metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on Lääne – ja Põhja – Euroopas, Põhja – Am ja Jaapanis . Juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb istutada ja külvata uut metsa, teha kahjuritõrjet ja hooldusraiet. Maailma suurim puidutarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA.