Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja- Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu
lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias. Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.
· Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
· 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA
Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne.
Parasvöötme okasmets Venemaa, Kanada, Kuusk, mänd, lehis Kasvavad aeglaselt, Soome, Rootsi hõre, väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas 12. viimane rida Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne.
Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. MÕISTED: metsatüüp – kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, metsade liigitamise põhiüksusi metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni metsasus – näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets puiduvaru – annab ülevaate metsavarude suurusest puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng –
Kõik kommentaarid