Mets
Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab
tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 %
(ainult maismaad arvestades 30 %).
Metsadel on palju ökoloogilisi funktsioone, neist
üks tähtsamaid on orgaanilise aine produtseerimine ja biogeensete
elementide kaitsmine väljauhtumise eest.
Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt 20 000
liiki elusorganisme. Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma
elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets
on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on
praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga
kaasa tuua kogu terviku lagunemise.
Sellest, et me oleme täna metsas läbi
lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti
ohustatud liikidest on seotud just metsadega .
Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Badboy876
Õppematerjali autor
paljanduvad kivimid, pangad ja liivaluited, millel on elupaigaspetsialistide jaoks oluline tähtsus. Äärmuslike looduslike tingimuste tõttu ei ole inimesed neid alasid majandama kippunud. Niisugused metsaalad on pikka aega häirimatult eksisteerinud ja nende alade iseloomulikud liigid olgu metsale kui ökosüsteemile või kaljusele pinnasele või allikaveele kohastunud liigid on säilinud tänase päevani. Siit tuleneb maastikuliste võtmetunnuste tähtsus. Vahel on mets üksnes oma ökoloogiliste tingimuste järjepidevusega loonud soodsad tingimused elupaigaspetsialistidele, kellel on olnud piisavalt aega levida ja olemasolevate tingimustega kohaneda. Sellisel juhul on võtmetunnuste kasutamine puistu hindamisel keerukam. Lisaks võtmetunnustele aitavad inventeerijal ala bioloogilist mitmekesisust hinnata indikaatorliigid. Indikaatorliigi mõiste Indikaatorliik on VEP inventuuri tähenduses liik, millel
Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi. Lendorava puhul võiks mõelda sarnastes kategooriates. Ka lendorava puhul võib mõelda kui pärandist Eesti looduses, sest liik on haruldane ning iga inimene ei saa öelda, et on looma oma elus näinud. Muidugi on lihtsam
Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi. Lendorava puhul võiks mõelda sarnastes kategooriates. Ka lendorava puhul võib mõelda kui pärandist Eesti looduses, sest liik on haruldane ning iga inimene ei saa öelda, et on looma oma elus näinud. Muidugi on lihtsam
raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks Saaremaa jõukuse allikaks.(Luup, Nr.8(91) 19.04.1999.) Tänapäeva metsasus on umbes samal tasandil s.o. ca 50% piirimail, mis oli L.Laasimeri (1965) hinnangul 13. sajandil. Kuna rahvaarv oli praegusest mitu korda väiksem, siis toimus metsakasutus tol ajal enamasti n.n. omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise. Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi takistusi ei tehtud. Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist.
Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.
keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj
Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid