Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3
vaidluste lahendamise organite- töövaidluskomisjonide ja üürikomisjonide tegevust reguleerivad sätted . Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõule, mis töötati välja Justiitsministeeriumi algatusel, tehti rakendusi ajal ilmnenud probleemide kõrvaldamiseks, tehti vajalikud muudatused eelkõige kohtute töö tõhustamiseks, samuti suurendamaks senisest veelgi rohkem erilist kaitset vajavate isikute õigusi (eestkoste seadmise menetluses, isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses jms). Uus seadus jõustus 1.01.2009. (194 SE III). -3- TSIVIILKOHTUMENETLUS Tsiviikohtumenetluseseadustikku muudeti eelkõige järgmistest eesmärkidest lähtudes: 1) Muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks. 2) Muuta menetlusabi, mh riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks.
tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4
uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev?
osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad
omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused. Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal
suunamise protsessis. Teine pool kohtunikke aga tunnevad end mõjutatuna. *Konfidentsiaalsus Kokkuleppevõimaluste väljaselgitamine toimub avalikul istungil. Pooled võivad tunda ennast kohtuistungil viibivatest kõrvalistes isikutest rohkem häirituna, kui nad kohtule välja näitavad. Probleem seisneb eelkõige selles, et protsessuaalselt puudub kohtul sõnaselge kohustus teavitada menetulusosalisi võimalusest arutada kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamise väljavaateid kinnises menetluses. Samas on istungi kinniseks kuulutamine piiratud, st kinnine menetlus peab aitama poolte kompromissile suunamisele oluliselt kaasa. Privaatsemad tingimused looksid kindlasti paremad võimalused kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga. *Kompetentsus - Tsiv.kohtumenetluse seadustik annab kohtule laiad võimalused, kuidas pooli aktiivselt kompromissile suunata, kuni selleni välja, kohus võib esitada pooltele
öeldud, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. ALLKIRI VI MENETLEMINE Hageja arvamus kohtuistungi pidamise vajalikkusest Kinnitan, et olen nõus asja kirjaliku menetlemisega Soovin asja läbivaatamist kohtuistungil * Tõlgi abi menetluses (NB! kohus kaasab tõlgi menetlusse võimaluse korral) Soovin kasutada menetluses tõlgi abi Tõlgi andmed VII ALLKIRI Hagiavalduse esitaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri Eliise **** ……………………………………………………………….. ……………………………………. ALLKIRI
Page 8 of 24 apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa Menetluslikult on võimalik eristada: võtta. 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on - menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni
Page 8 of 24 TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. kohtuistungil. (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, (3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks: sõltumata protsessiosaliste taotlustest. 1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; (4) Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse
liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi- seaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Eelotsuse menetlus puudub ka rahvusvahelistes kohtutes. 1.4. Eeldused eelotsuse taotlemiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise peamised õiguslikud alused Euroopa Liidu õiguse esinevad: EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta)
ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm sammast, mida iga osapool peab tagama ja milleks on õigus keskkonnateabele, õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning õigus juurdepääsule keskkonda puudutavatele õigusemõistmisele. [2: 164] Konventsiooni kolm sammast jagunevad: - 1.sammas-keskkonnateabe üldkättesaadavus. - 2.sammas-otsustamise menetluses osalemine. - 3.sammas-juurdepääs õigusemõistmisele. 1.1 1.sammas- keskkonnateabe üldkättesaadavus Konventsiooni üldine kättesaadavus avaldub avaliku võimu organite kaudu, kes peavad teabe tegema üldsusele kättesaadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb ja teavitama inimesi tervistohustava või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. Teabe peab vormistama kirjalikult. Teabe andmisest keeldumise korral peab olema kohustuslik kontroll,
nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. (2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. (3) Kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus
2.9. lapse põlvnemise tuvastamine; 1.2.10. väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus; 4 1.2.11. kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algata- mise avaldus; 1.2.12. registri(te)sse kande tegemise avaldus jm. Autor märgib, et TsMS ei sätesta nimetatud avalduste loetelu ammendavalt. 2. Menetlusosalised ja pooled Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda
esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid. 5) Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid: Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt 3 arvamust vaidlustatud õigustloova akti põhiseaduslikkuse kohta. Riigikogu liikme arupärimisele vastamine Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult õiguskantsleri võimkonda reguleerivate õigustloovate aktide täitmist puudutava arupärimisega.
2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end
Halduse ülesanded 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitse 2) elanikele normaalsed elutingimuse, sealhulgas ka puudust kannatavatele isikutele 3) riigi sotsiaal- ja kultuurielu juhtimine 4) riigile vajalike ressursside kogumine 5) personali ettevalmistus haldusorganitele Halduse põhifunktsioonid jagunevad: 1) prognoosimise ja planeerimise funktsioon 2) täitmise funktsioon (organisatoorne) 3) kontroll Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib haldusõiguses, -menetluses ja -korralduses. Oluliseks nõudeks on lihtsus ja arusaadavus. Demograafia - lihtkodanik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad huviteooria subordinatsiooni teooria subjekti teooria Haldusõiguse reguleerimise eripärasused seisnevad: 1) haldussuhtele on omane käsu olemasolu ja kohustatud subjektil on kohustus seda täita Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1) õigusriigi printsiip (võimude lahususe eksisteerimine, õigusnormi täpne kujundamine,
Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti)
9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui: 1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu; 2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused; 3) kohus tuvastab menetluses vea, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.
Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikutega tutvumist Saladuse hoidmise kohustused Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot antakse ainult osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele ametitoimingud kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa
tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51 Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid
avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel." 9 Oluline välja selgitada KÕIK asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid (nii isiku kahjuks kui kasuks) Oluline: - menetlusosalise jaoks – teada saada kogu teave, miks just selline otsus langetati ja millised õigused tal menetluses – mõistmine ennetab vaidlusi, - haldusorgani jaoks - vältida puudulikust teabest tulenevat valeotsuse tegemise riski, - kohtuliku kontrolli jaoks. EESMÄRK – otsus on objektiivne ja kõiki asjaolusid arvestav 10 … koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus
või sellise asjaolu tuvastamisel, mis annab alust kahtlustada kuriteo toimepanekut. Kriminaalmenetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, ning kui see leiab kinnitust, siis kas on piisavalt tõendeid kahtlustatavale süüdistuse esitamiseks. 2. Kohtueelse menetluse üldtingimused 211. Kohtueelse menetluse eesmärk (1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 212. Uurimisalluvus (1) Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused
Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või
ametiasutuste ja kohtute tegevust. Õigus tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega kui õigust vabatahtlikult ei järgita, on vaja sunnimeetmeid selle täitmiseks. Õiguse rahufunktsioon · Kui õiguse järgimine on tehtud riigi organite ülesandeks, tähendab see omakohtu ja rusikaõiguse taunimist. · Õigus teenib õigusrahu ja õiguskindlust st. konfliktide lahendamine toimub riiklikult organiseeritud menetluses. · Õigus funktsioneerib kõige paremini, kui üldsus peab õigust õiglaseks. Õiguse rahufunktsioon eeldab, et õigus oleks eesmärgipärane, mõistetav ja praktiliselt mõistlik. Õiguse otsustamisfunktsioon · Teatud olukorda sattunud isik peab selle olukorra lahendama oma otsusega. Kui lahend on aga talle juba seadusega ette kirjutatud on küsimus justkui tema eest ära otsustatud. Inimene lihtsalt käitub.
Kui kohus siiski teisiti arvab, on seadus vastuolus põhiseaduse ja EIÕK-ga ning tuleks kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu kohtunik teeb seepeale määruse ja tagastab apellatsioonkaebuse. A esitab seepeale ringkonnakohtule taotluse raha maksmise tähtaja pikendamiseks. Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima? §147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks selle ebaproportsionaalsuse tõttu? Kui suurem riigilõiv tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kas sel alusel saavad kaebused uuesti esitada ka need, kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud? 7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles.
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine
või kodakondsus ja migratsiooniasutuse või mõne muu riigiasutuse kohta. Õiguskantsler kui diskrimineerimisvaidluste lahendaja Õiguskantsler viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses. Õiguskantsleri muud ülesanded Õiguskantsler täidab ka teisi talle õiguskantsleri seadusega ettenähtud ülesandeid. Neist olulisimad on Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, mis on ette nähtud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ning kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine, mis on sätestatud kohtute seaduses. Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. Õiguskantsler esitab vajadusel Riigikohtu
üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine) • Olenemata nõude sisust ja selle menetleja pädevusest võla sissenõudmisel, kohaldatakse kõiki avalik-õiguslikke rahalisi nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt. • Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav
Väärkohtlemise ennetamine • Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; • esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme Muud ülesanded • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus • Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140)
Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante.
käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht. Tehingu heakskiitmine Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kui abikaasa on teinud tehingu teise abikaasa nõutava nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha abikaasale, kelle nõusolekuta tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita
00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö; 5) reede: kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. 6. Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon?) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate
kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt. Mida teeb kohus?
• Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. • Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses. • Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit? ÜRO- see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja humaanse elukorralduse tagamise maailmas. NATO- on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu.
vaid palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks asjaoluks on antud kontekstis see, et ainsaks laiendamise eelduseks on lepingupoolte enda tahe. Kehtestatud on vaid üks menetlustingimus – laiendatud sätete jõustamiseks tuleb nad avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kui aga pooled ei jõua kollektiivlepingu laiendamises kokkuleppele, siis ei saa riik midagi teha. Sotsiaalministeeriumi sõnul tegutseb ta menetluses üksnes „kullerina”, saates sotsiaalpartnerite palvel lepingu teksti trükikotta. Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult
Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline
ja mõistlik hagi tagamiseks keelata kostja pangakonto toimingute tegemine, milleks arestida kostja arveldusarved 1300 € ulatuses. Hageja nõuded: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 1300 €. 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja arveldusarved. 4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 € ja hageja poolt kantud õigusabikulud. 5. Hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Lisad: 1. Hageja ja kostja vahel 12. jaanuaril 2014.a sõlmitud sõiduato müügileping. 2. Kostja 10.04 saadetud e-mail hagejale. 3. Hageja 30.03 saadetud e-mail kostjale. 4. Tõend riigilõivu tasumise kohta. 5. Hagiavalduse ja dokumentide koopiad kostjale.
Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega; 2. õigus kasutada tõlki maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlus maksumenetluses toimub riigikeelena eesti keeles va kui pooled ei lepi kokku teisiti. Maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb reeglina katta kaasanud isikul; 3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrata lihtvolituse alusel menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; Esindatava kohalolek menetluses on kohustuslik, kui see tuleneb seadusest või menetluse asjaoludest. Esindaja ja esindatav võivad osaleda menetluses ka koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta
sega tegelevate isikute kvalifikatsioonile ja seetõttu võime sattuda ka õigusteenuse osutajate peale, kes pole tegelikult läbinud kõrgkooli õigusteaduse õppekava. Heal juhul on see õppekava neil läbimisel, halvemal juhul mõttes ja päris viletsal juhul pole kavaski. Ometi on funktsionaalses mõttes tegemist siiski õigusnõustajatega, isikutega, kes osutavad õigusteenust. Lähitulevikus peaks õigus- nõustaja termin saama aga uue, senisest kindlama sisu. Praegu on Riigikogu menetluses õigusteenuse seaduse eelnõu (928 SE). Tegu on juba üsna mitmenda sama nime kandva eelnõuga, mis on eelmistest siiski märksa erinev. Võrreldes varasematega, ei püüa uus eelnõu enam olla kõikehõlmav. Selleks puudub ka vajadus, sest Riigikogu võttis 2001. aasta 21. märtsil vastu uue advokatuuriseaduse*1, mis lahendas ühe õigusteenuse kutseliste osutajate kategoo- riaga seonduvad küsimused. Notarite osas kehtestab põhiregulatsiooni hiljuti koos tõestamisseadu-
Hea halduse põhimõte- kontrollib õiguskansler. õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta. Uurimispõhimõte- tähtsad dok. mis menetluse käigus on vaja, kogub ja otsib ta need ise välja ennistamine- menetlustähtaja uuendamine, selleks peab olema mõjuv põhjus võimalik tagant järgi esitada menetluseosalised- teovõimega isik menetlusseadustik: taotleja, adressaat, kolmas isik, omanikule
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Sellele võiks lisada ka eesmärgi- informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine. Strateegilise keskkonnamõju hindamise peamiseks eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. 4
korras ei peaks sekkuma kohtu tegevusse, kui isikul on võimalik oma õigusi ja vabadusi kaitsta apel- latsiooni või kassatsiooni korras.*37 Seadus ei täpsusta ka seda, millised on distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse suhted, kui need peaksid sama sündmusega seoses samaaegselt toimuma hakkama (KS § 88 lg 3). Praktikas võivad need protsessid toimida paralleelselt, kuid teineteisest lahus. Süüdimõistev otsus ühes menetluses ei välista menetluse algatamist või süüdimõistmist teises menetluses ning põhimõte ne bis in idem ei rakendu, sest kriminaal- ja distsiplinaarmenetlus teenivad erinevaid eesmärke, need kuuluvad eri organite pädevuse ja kohtuniku käitumises hinnatakse ise aspekte. Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust
Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab
saatma asja kohtusse. Kiirprotseduuri alusel peaks kohus otsuse tegema kolme kuu hooksul. Tavamenetluses läheb aega keskmiselt 22 kuud. Eelotsuste puhul: - Kohus ei hinda eelotsust andes siseriikliku õiguse kooskõla liidu õigusega - Kohus piirdub vaid liidu õiguse tähenduse ja ulatuse selgitamisega... Vastavalt ELTL art 267 sätetele on liikmesriigi iga kohus pädev esitama EK-le eelotsusetaotluse liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab. Siseriiklik kohus võib seega juhul, kui ta leiab, et tal on EK kohtupraktika põhjal piisavalt teavet, otsustada ise liidu õiguse õige tõlgenduse üle ja selle kohaldamise üle faktilistele asjaoludele, mille ta on tuvastanud. Millised Euroopa Kohtu menetluse erisused on aluslepingus ette nähtud kriminaalõiguse valdkonna jaoks? Kiirendatud menetlus. Lisaks ELTL 276 – kohus ei hinda politsei või muu
Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist. Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim
Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama; c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul
Kohustused: 1. Kohustus tasuda teatud juhtudel ettemaksu 2. Kohustus tasuda hagi tagamise puhul ka kohtutäituri tasu 3. Menetluskulud jäävad tervenisti sissenõudja kanda, kui ta jätab kohtutäituri informeerimata sellest, et nõue on juba täidetud ning kohtutäitur teeb menetlustoiminguid seega ilmaasjata. 2) Täitemenetlusega seotud isikud (manukas, vara hoidja, vara valitseja) Manukas Üks täitemenetluse spetsiifiline osaline, kellel on menetluses sisuliselt tõendi funktsioon (manukas on sisuliselt tunnistaja). TMS nõuab manuka viibimist mitmete täitetoimingute juures. Vaja kutsuda: kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alus eeldada kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses
kohaselt arvestada. Niisiis on Arhusi konventsiooni eesmärgiks mitte üksnes avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtete elluviimine, vaid ka langetatavate otsuste kvaliteedi parandamine. Arhusi konventsioon annab isikutele võimaluse saada ülevaade teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka infot selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. Seejärel saab isik osaleda otsuse tegemise menetluses ja jälgida seda, kuidas võetakse arvesse teaduslikku ebakindlust. Lõpuks on isikul õigus (juhul, kui tal on kaebeõigus) pöörduda kohtusse ja allutada meetmete võtmine kohtulikule kontrollile. [6] KOKKUVÕTE Århusi konventsiooni eesmärk on kaasata üldsus keskkonnategevusse, tehes selleks keskkonnateabe kättesaadavaks, võimaldades osaledakeskkonnaasjade otsustamises ning pöörduda neis asjus kohtu poole. Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid,
Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme. Kvalifitseerimisel tuleb tähelepanu pöörata õiguse valikule, kuna kvalifitseerimine määrstleb kohaldatava õiguse, st normi.kaks võimalust lex fori või lex causae alusel. Välisriigi õiguse sisu väljaselgitamist reguleerib REÕS §4. Piirangud välisriigi õiguse väljaselgitamisel on otsesed ja kaudsed. 5. Füüsilised isikud REÕSis Füüsiliste isikutega tehingu tegemisel kasutatakse füüsilise isikuga kõige lähemalt seotud õigust
annaabi.ee 
