Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Memo saatest Vabariigi kodanikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Memo saatest Vabariigi kodanikud.
Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija  Peeter Rebane , suhtekorraldaja  Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog  Arne Hiob .
Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis.
Suhtekorraldaja Andreas Kaju arvab , et poliitikud võiksid rohkem tähelepanu pöörata sellele probleemile ning mitte minema kaasa avalikku arvamusega , vaid enda arvamusega. Samuti arvab Kaju seda , et poliitikud võiksid olla enamikule eeskujuks (isegi siis kui enamiku arvamus dikteerib seadust), sellega, et toovad välja enda arvamusi ning argumente nende arvamuse kasuks.
Ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane arvab, et see ei ole riigi otsustada , keda armastada , sest armastus on tema arvates üks parimaid tundeid. Rebane veel arvab ka seda , et homoseksuaalsus on kaasasündinud mõndadele inimestele ning et ühiskon , milles me elame peaks sellesse teemasse tolerantsusega suhtuma. Me ei tohiks kedagi endast halvemaks pidada ainult selle pärast, et teine inimene on homoseksuaal. Samuti leiab Peeter Rebane , et kui kooseluseadus vastu võetaks ei muutuks riigis suure osa inimeste igapäevaelus sisuliselt midagi, kuid me astuksime riigina suure sammu tolerantsuse poole.
Arutati ka Toompeal toimunud protesti.Võeti mitmetelt inimestel intervjuud. Arvamusi oli mitmeid ning minu arvatest ütles saatejuht õgesti, et arvamused olid seinast seina e. ühed inimesed olid jängsalt kooseluseaduse vastu , teised aga ütlesid, et nende arvates demokraatia põhimõtte on võrdõiguslikkus , siis , miks ka mitte lubada ka homoseksuaalsetel paaridel koos elada, neil pole selle vasti miitte kui midagi.
Protestijaid on aga mitmeid kordi kutsutud meedias homofoobideks ehk teisi sõnu homoseksuaalide vihkajateks. Minu arvates ei ole nemad mitte vihkajad , vaid need inimesed, kes kaitsevad klassikalist peret. Nad arvavad , et kui homoseksuaalidel lubatakse koos elada , siis see tähendab seda, et me muutume teiste riikide sarnasteks.( nt: Taani, Inglismaa, Hispaania , USA) . Nad kaitsevad klassikalist pere mõistet.
Memo saatest Vabariigi kodanikud #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillumusikene Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

No comments! 4. Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni otsused tunduvad olema liigselt soovitusliku iseloomuga, näiteks võiks komisjonil olla õigus määrata rahatrahvi diskrimineerimisjuhtumi tõestamise järel. Praegusest eelnõust ei selgu, kas komisjonil on see õigus. 5. Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni ja Nõukogu kohustused mõneti dubleerivad teineteist. § 13 p 4 ütleb : "Komisjon teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta" ning § 13 p 5 ütleb: "Komisjon nõustab ja informeerib Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi, kohalike omavalitsusüksuste asutusi ning teisi asjast huvitatud isikuid käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes". Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu üleasanneteks on muuhulgas § 36 p 3 alusel:

Asjaajamine
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha keiserliku Venemaa vapp, vallamajades peksti puruks kohtukullid, lõhuti Vene riigi lippe, asendati võimaluse korral revolutsioonilise punalipuga. Kõige radikaalsem tegu oli vastavalt aulakoosoleku otsustele kohaliku omavalitsuse ülevõtmine. Seda on nimetatud ka vabariikide loomiseks (loodi ligi 50 kohalikku vabariiki, nt Velise vabariik). - Eesti Vabariigi priisõjameeste salgad. 17.09.2008 10.12 kuulutati Tlnas ja Harju mk-s sõjaseisikord, poliitilised miitingud ja väljaastumised keelatud, algas juhtivate isikute arreteerimine (rahvuslased, sotsdemid) 11.12.1905 ­ kutsuti Tlnasse kokku rahvaasemike kongress, ühtegi asjaalgatajat ei olnud, maalt tulnud inimesed ei teadnud, mida teha; kaumekas jäänud jõudisd ära oodata Tlna töölised ja vabadusse jäänud sotsdemid; otsustati koguneda samal õhtul salajaseks koosolekuksVolta tehases

Eesti uusima aja ajalugu
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

 Riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks. Üldjuhul on maksudel kolm eesmärki:  Makse kogutakse avalike kulutuste rahastamiseks.  Maksude kaudu muudetakse sissetulekute ja rikkuse jaotust.  Makse kasutatakse tasakaalustatud majanduskasvuks või majandustsüklite silumiseks. Kodanikud muidugi ei armasta (kõrgeid) makse. Kui vaadata probleemi keskaja inimese pilguga, siis on konflikt:  ühelt poolt suverääni vahel, kes soovib koguda rohkem raha ühisteks kulutusteks;  teiselt poolt alamate vahel, kes tahavad raha endale jätta, mitte ära anda. Maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse selgitamiseks, põhjenda- miseks ning õigustamiseks on läbi aegade püstitatud mitmeid erinevaid teooriaid

Akadeemiline kirjutamine
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

"Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud. Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode. Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete väljaannete katsetusi, kuid ükski ajaleht ega jätkväljaanne ei jäänud pikemalt püsima. Alates 1857

Sotsiaalteadused
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus. Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise. «Jõledus

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun