Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele? Näidendeid, luuletusi, memuaare, novelle ning mitu ajaloolist romaani. 9) Kes on Sherlock Holmesi prototüübid? Edinburghi ülikooli õppejõu kirurg doktor Joseph Bell ning kuulus arstiteadlane ja kriminaalpsühholoog Oliver Wendell Holmes. 10) Miks olid Sherlock Holmesi lood 19. sajandi alguse Inglismaal väga populaarsed? Kuna sellel ajal oli Inglismaal palju kuritöid ning kuna ei leidunud päriselus ühtegi kriminaalgeeniust, kes oleks need lahendanud, otsiti
hiljem Vene luurajat. 10. Millisele riigile on Kuuba võlgu 20 miljardit dollarit?- Venemaale. 11. Milliste riikidega on Kuubal praegu head suhted? - Hiina, Venemaa, Venezuela ja Iraan. 12. Miks töötab Venezuelas 30 000 Kuuba arsti ja õpetajat? -Rahanappuse pärast. 13. Mida said teada artiklist Fidel Castro kohta?- Fidel Castro jätkuva tervise juures olemisega. Uudised selles küsimuses pole kuigi head. Mõne nädala eest oma memuaare esitledes rääkis Fidel Castro kuus tundi järjest. Jaanuaris Havannat külastanud Iraani president Ahmadinejad kinnitas samuti, et Fidel oli kohtumisel mitu tundi järjest kõnelenud. 14. Miks on artiklil selline pealkiri?- Artiklil on selline pealkiri, kuna kuubalased paluvad ja ootavad, et neil tuleksid muudatused nende riigis.
Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev
Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1
kandnud Johan Pitka sõitis 1924 kibestunult Kanadasse, et rajada oma perele uus kodu sealsetes ürgmetsades. Kuus aastat ränkrasket tööd ei toonud aga majanduslikku edu ja 1930 pöördus ta tagasi Eestisse. Siin määrati talle varasemate suurte teenete eest eluaegne riiklik pension. Oma talus Kiltsi külje all tegi Pitka usinasti kirjatööd ja lisaks 1921 ilmunud mälestustele I maailmasõjast ning Vabadussõjast avaldas 1937-39 veel neli köidet sisukaid memuaare "Minu mälestused". 1940 põgenes ta Soome. Aprillis 1944 pöördus tagasi kodumaale ja kutsus rahvast üles koostööle sakslastega, et vältida uut Nõukogude okupatsiooni. Kui olukord rindel halvemaks muutus, sai Johan Pitka loa moodustada sundmobilisatsiooni eest kõrvalehoidvatest meestest löögiüksus "Admiral Pitka". Rahvuslikud ringkonnad lootsid seda kasutada pealinna ja loodava valitsuse kaitseks, kuid Punaarmee suurpealetung ei lasknud kavadel täituda.
2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel
unenägu", ,,tuli ja tuul". Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal, viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL, oli ka selle esimees,1923"looming",nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus"siil" novell"hingemaa",esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses"suveööarmastus"toomehelbed",tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike illimar),tal olid sümbol tegelased. Tammsaare sund järvamaal,isa talumees,12 last peres,alustas väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(,,mäetaguse vanad"rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased
tas see teda. Ta nautis boheemlaslikku tööelu. Samas säilis tema suur töövõi- me,ligi kümme lavastust hooajal, kusjuures lõi igas lavastuses ise kaasa ning la- hendas majandusprobleeme. 1927.aastal läks Rahvateater pankrotti ja Paul kut- suti tagasi ,,Estoniasse". Seal muutus tema mängulaad tõsisemaks. Ka sai ta roh- kem süveneda, sest tema töökoormus vähenes märgatavalt. Lavastamisega tege- les ta nüüd haruharva ja pühendus näitlemisele. Veel kirjutas ta memuaare ja juhtis Eesti Näitlejate Liitu. 1937. aastal toimus Pinna elus suur muutus, kuna suri tema abikaasa Netty Pin- na. Abielust Nettyga oli Paulil ka kaks last poeg Paul ja tütar Signe. Tütar Sig- ne võttis samuti näitetööst edukalt osa. Netty surma ajal olid lapsed juba täiskas- vanud. Aasta pärast abiellus Paul oma sõbra Theodor Altermanni lese, Milly Al- termanniga, kes kunagi oli samuti ,,Estonia" näitlejatar. Millyga oli tal juba 1918. aastast tütar Inga.
1884 abiellub ta Constance Lloydiga 1885 sünnib poeg Cyril 1886 sünnib poeg Vyvyan. Ta läheb ajakirja tööle Woman's World. Ta hakkas kirjutama munjasjutte oma poegadele ja andis välja raamtu Õnnelik Prints 1888. 1890 novell Dorian Grey portree aasta hiljem ilmub raamat. 1892 näidend Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks. Ta kirjutab memuaare Vanglast ja annab välja REandingi vangla ballad 1898. pärast seda rändab ta ringi euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel
omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist. A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932. Aastal sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Seal jätkas Laikmaa realistlike portreede ja maastikumaalide loomist ning avaldas memuaare. Päris valmis talu ei saanudki -- Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki. LOOMING Ants Laikmaa oli 20. sajandi alguse silmapaistvamaid eesti kunstnikke, kelle looming on valdavalt pastelltehnikas. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja
Sellist süüdistust võis karta ka Mannerheim ise ja igaks juhuks kandis ta mõni aeg kaasas mürgiampulli. Sageli on väidetud, et Mannerheim pääses süüdistustest tänu Stalini lugupidavale suhtumisele tema isikusse. 4. märtsil 1946 esitas Mannerheim valitsusele lahkumispalve, uueks Soome presidendiks sai Paasikivi. MANNERHEIMI VIIMASED ELU-AASTAD Oma viimastel eluaastatel elas Mannerheim peamiselt Sveitsis ja asus sõprade pealekäimisel memuaare kirjutama. Selles töös oli marssali abiliseks endine peastaabi luureosakonna ülem kolonel Aladar Paasonen, lühemat aega ka endine staabiülem kindral Erik Heinrichs ja hiljem teisedki isikud. Mälestusteraamatu kirjutamisel püüti küll fikseerida sündmuste käiku nii, nagu Mannerheim seda mõistis, kuid samal ajal tuli rakendada enesetsensuuri, et mitte Moskvat liigselt vihastada. Mannerheim suri ühes veitsi haiglas 28. jaanuaril 1951, tema mälestused ilmusid kahes
Aino Perviku Paula sarja raamatud annavad ülevaate kooliuusiku maailmapildist ja annavad edasi üldinimliku tundekogemuse. Põnevalt ja ajaga kaasas käies on kirjutanud Jaan Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste memuaare kui ka eluloomaterjale. Tema raamat „Seltsimees laps“ ja selle järg on tekitanud täiskasvanutes ebalust kuna pole päris kindel kas see on ikkagi lastele mõeldud. Maailma lastekirjanduses on olemas sõja- ja kriisikirjanduse suund, milles kujutatakse lapsi hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid. Üldisema arusaama järgi ei jagune raamatud laste- ja mittelasteraamatuteks vaid muude tunnuste
kehvikute naistele ja lastele. Niipea, kui mõni taoline ühendus katsus oma jõududega toime tulla ja luua mingit ettevõtet või taotleda maksust vabastamist, ründasid teda gildid. Naisühistute omavalitsust lihtsalt ei lubatud. Üks paremini dokumenteeritud keskaegne begiinimaja on Genti Püha Elisabethi begiinimaja. 1235. aastal tegi Flandria krahvinna Jeanne rahalise kingituse maja ostmiseks. 1236. aastal tegi ta lisaannetuse haigla ehitamiseks. Ühistu liikmed kirjutasid memuaare, nii teatakse, kuidas nad oma päevi veetsid. Magna Magistra tegutses kogu ühistu juhina ja jääb mulje, et tema korraldusi täideti. Naised ja neiud rõivastusid ühesugustesse riietesse, kuid kloostrivande kohta teated puuduvad. Begiinide "õu" koosnes territooriumi keskel paiknenud kirikust, haiglast, surnuaiast ja elamiseks mõeldud üksikutest majakestest. Igal majal oli oma aed. Majades elasid naised ja tüdrukud koos ühistutena. Nad olid
Viimane marginaalide kogumik ilmus 1966.a kirjaniku 80-ndaks jubeliiks. Näiteks marginaal "Kolgata teel" või "Kätkilaul". 1937.a ilmunud romaanis "Väike Illimar" on peategelaseks poiss, kelle prototüübiks peetakse autorit ennast. See raamat põhineb kirjaniku mälestustele Ahja mõisast ja on vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Mõisa elu-olu antakse kõrvaltvaataja pilgu läbi, kuid hinnangu annab viieaastane poiss. Veel võik mainida memuaare "Pagulasaastad", kus kirjeldatakse eesti noore kunstirahva elu Pariisis.
Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad
ning palju ja mitmelaadseid epiteete. · Väljendab üksik inimese suhet maailmaga- inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada. · Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni. · Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus Friedebert Tuglas · Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks. · Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare. · Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: ,,Felix Ormusson" ja ,, Väike Illimar" · Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste. · Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid · Novellistika · Järgis klassikalise novelli põhimõtteid. · Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus,
Tuglase loomingu koguaeg on (trükidebüüdist alates) 70 aastat. Loomingu all mõistis ta ise vaid ilukirjandust ja see moodustab tema avaldatust veerandi. Ta polnud Vilde või Tammsaare viljakusega spontaanne talent. Mitmeaastasi tühikuid Tuglase loomingus tingis muidugi ka tema kriitikameel, suur nõudlikkus nii teiste kui ka enda vastu. Kirjandusliku töö võimalusi on aga muidki. Kui ei õnnestunud luua novelle ja romaane, kirjutas Tuglas reisiraamatudi, memuaare, uuris kultuuriluguja tegi musttuhandet tööd kirjanduselu integreerijana, vanaduses viimistles oma teoseid uustrükkideks. Kirjanikuna oli Tuglas ennekõige novellist. Kuid ta viljeles kõrgel kunstitasemel ka proosa pisizanre novelletti, marginaali, miniatuuri ja proosaluuletust. Tuglase novellistika on voolulooliselt vaheldusrikas. Klassikalist "Hunti"(1903) eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi Tuglasele iseloomulikuks. 1905
raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni kümne liikme hulgas oli mitu kirjanikku: August Jakobson, Mihkel Jürna, Paul Rummo, Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust. Nimestik nr. 3. keelas ajakirju, albumeid, broshüüre, käsiraamatud, kõik kirjastuse Loodus väljaaned, Tänapäeva romaani jm. 4. nimestik oli avaldatutest kõige pikem. Sisaldas ka võõr- ja venekeelseid raamatuid, ajakirjandust, usukirjandust, hariduse, poliitika, filosoofia-alast kirjandust, ajalooõpikuid jm. Need neli nimekirja avaldati Hariduse Rahvakomissariaadi Teatajas ja esialgu nad ei olnud salastatud
(Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud; · Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna jäi pooleli ja Kossõgim tagandati;
Cicero oli kuulus oraator, könemees, kes hiilgas kohtukönedega. Samuti eristas ta kolme könestiili: madal stiil on seisukohtade loogiliseks pöhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja körge kuulajate innustamiseks. Ta kirjutas könekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Vergilius oli silmapaistev poeet augustuse ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest. See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi
,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912. Aastal ilmusid Heinrich Rosenthali mälestused rahvuslikust liikumisest, 1914. Aastal Martna Eesti külaelu arenemisest, 1915.1916 ilmus teos 30 isiku mälestustest Mihkel Veskest ja Johann Voldemar Jannsenist jm.12 Kõik mälestused pole aga jõudnud trükki, käsikirjadena ja mälestuskatketena on need talletunud perekonnaarhiivides, mitmesuguste dokumentide kollektsioonides ja perekonnakroonikates. Memuaare ilmus juba esimesel iseseisvusajal, peamiselt 1905 aasta revolutsioonist, maailmasõjast ja iseseisvusvõitlusest. Ainuüksi aastail 1917-1937 ilmus mälestusi üle 120 eri nimetuse omaette trükistena, eriti intensiivselt 1930. Aastatel, mitme autori mälestused ilmusid taastrükkidena ka redigeeritult nõukogude ajal13. Plahvatuslikult kasvas mälestusraamatute arv paguluses pärast Teist maailmasõda. Pagulusmemuaarides sai erilise koha kollektiivne ja traagiline ajalookogemus, mälestuste
Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, (vabatahtlik tegevus); õpin ka teisi Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel; nt poliitikud juhivad spordikluubid Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus; kirjutavad memuaare, tegelevad lapselasteda, et anda edasi traditsioone · ISIKSUSE ARENG. Normatiivne-kriis mudel - Erikson: intiimsus (kui lead lähedust parnerit, sõpru) vs isolatsioon. Sündmuste ajastuse mudel - Neugarten: sotsiaalne kell (millal on normaalne midagi teha nt abielluda)* Normatiivsed elusündmused- kooliminek, lapsesaamine, abiellumine. *Idiosünkraatilised elusündmused- meie elu omased, nendele ei valmistu nt ema pole valmis vanaemaks nii noreema saama. NB
II Puunia sõjas aitas oma leiutistega kaitsta Sürakuusat. 19) Rooma ajaloo allikad Polybios kreeka ajaloolane ja kirjanik. Elas III Puunia sõja ajal, oli Kartaago hävitamise tunnistaja. Kirjutas "Maailma ajaloo" Rooma impeeriumist. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost. Tacitus Vanarooma ajaloolane ja kõnemees. Kuulsus kõnemehena käis vastuollu tema perekonnanimega ,,vaikne". Peamised teosed ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid", mis käsitlevad Rooma ajalugu. Suetonius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas Rooma valitsejate biograafiaid. Teistes teostes käsitles lihtsalt eluolu, poliitikat, kuulsate kirjanike elu jne.
(taassünd), samas on nad pessimistlikud. Need omadused väljenduvad juba avanovellis ,,Androgüüni päev", mis äratas tähelepanu oma mängulisusega. Uusrealism: romaan ,,Väike Illimar", peategelaseks poiss kelle prototüübiks peetakse autorit ennast, paljuski põhineb see raamat kirjaniku mälestusel Ahja mõisast. Seetõttu on ta vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Tuglas tõi eesti kirjandusse kunstilise reisikirja. ,,Teekond Hispaania". Kirjutas lisaks memuaare ja lühikesi proosapalu: marginaale. · Uus romantism eesti kirjanduses (looming kuidas kajastub, Suits, Enno, Ridala, Tuglas, Under, Gailit) · Siuru ja Tarapita roll 20saj alguses (kuulusid, mis tegid, muutsid, oluline) Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siuru tähendas lõokest. Siurule andis tema ilme ja kõmuline ning ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid
Elu: Tuglas, algse nimega Mihkelson. Oma lapsepõlve ainetel kirjutas teose ,,Väike-Illimar". Õppis Tartus, revolutsiooni ajal sattus 2ks kuuks vanglasse. Pärast seda elas 11a välismaal(poliitiline põgenik), 1917 a naases Eestisse ja temast sai kirjanduselu eestvedaja. Ta oli paljude seltside ja liitude algataja. 1940. Keelustati tema looming ning Tuglas tõrjuti avalikust elust eemale. Looming: Looming oli mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Peamine zanr oli novell. Ta kujundas uue isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutuslaad ja tugev lüüriline alge. Ta on kirjutanud veel laaste ja miniatuure. ,,Inimese vari" tegelased: ema Maret, sõdur, poeg, mõrvar. Eduard Vilde 1865-1933 Sündis Virumaal. Hiljem elas ta Karjakülas. Ta sai alghariduse kodus ning edasi õppis Tallinnas Saksa koolis
,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas. Kunagi varem ei olnud sellise vahedusega näidatud, et idee inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed
varjatult räägib tollase ühiskonna puudustest, vigadest, aga nad teevad seda läbi ajaloo, läbi lähimineviku kujutamise. Põhiline erinevus peitub materjali käsitsemises ja sellesse suhtumises. Ajaloolise romaani kirjutamine nõuab selle ajaloo tundmist. Allikate uurimise abil proovitakse saada võimalikult tõepärane pilt tollases ajast. Nt Mahtra sõja kirjutamise eel töötab Vilde läbi paljud ajalooarhiivid jms. Ta kasutab mitmeid tollaseid memuaare, käsikirju, räägib nende mitmete inimestega, kasutab nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms
keeleuuendustest vaimustuses alguses ja sealt jäi Y-täht. Ärandas selle tähe. Masing sai hilisema luule kummituseks. 20. Bernard Kangro tegevus ja looming. Alustas Eestis luuletaja, dramaturgi, kirjastaja ja kirjandusteadlasena ning jätkas sellega ka paguluses. Tartus ilmus kolm luulekogu. Enne pagulusse minekut 1944 rannas paati oodates, kirjutas luulekogu ,,Põlenud puu", mis ilmus paguluses 1945. Kokku on ilmunud 17 luulekogu, 16 romaani, 4 raamatut esseistikat, lisaks näidendeid ja memuaare. Ta ühendas kirjandusliku viljakuse kirjanduselu organisaatori ja koordinaatori rolliga. Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise
duskirjanduse puhul tegemist pigem ilukirjanduse, teadus- või hoopis aimekirjandusega. Nii ilu-, teadus- kui aimekirjandus on aga loodus- kirjandusest laiemad mõisted, mis kattuvad omavahel vaid osaliselt. Ameerikast alguse saanud ökoloogilise kirjandusuurimise traditsioo- nide kohaselt võib looduskirjandust määratleda kas laiemalt, kui kõik- võimalikke loodust sõnalises vormis kirjeldavaid tekste, sealhulgas välimäärajaid, käsiraamatuid, memuaare, ilukirjandust jm (Lyon 1996: 278), või kitsamalt, kui esseistlikke proosatekste, mis põhinevad kirjutaja edasiantavail loodusteaduslikel teadmistel ja eeldatavasti reaalselt aset leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel
Альпина Бизнес Букс, Москва, 2006. 134 Valge raamat”14 uus, ümbertöötatud ja täiendatud trükk, kus lugejale pakutakse rikkalikku valikut mitmesuguse päritoluga dokumentidest ning materjalidest, mis on fookustatud perestroikaperioodi rahvuspoliitikale, eriti aga NSV Liidu lagune- mise käigu, põhjuste ja tagajärgede kirjeldamisele. Esmatrükiga (1995) võrreldes on raamatusse lisatud kümne aastaga ilmunud uusi uurimistulemusi, intervjuusid, memuaare ja dokumente, mis varem polnud kättesaadavad. Mõlema raamatu projektijuhiks on Gorbatšovi endine abi välispoliitilistes küsimustes ajaloolane Anatoli Tšernjajev. Mõlemad raamatud on Gorbatšovi-kesksed, nende eesmärk on esitada niisuguseid dokumente ja ajaloosündmusi (fakte) ning nende inter- pretatsioone, mis näitavad perestroikat ja endist NLKP peasekretäri ning NSV Liidu ainsat presidenti positiivses valguses, sh tema tegevust Liidu reformimisel
tollase ühiskonna puudustest, vigadest, aga nad teevad seda läbi ajaloo, läbi lähimineviku kujutamise. Põhiline erinevus peitub materjali käsitsemises ja sellesse suhtumises. Ajaloolise romaani kirjutamine nõuab selle ajaloo tundmist. Allikate uurimise abil proovitakse saada võimalikult tõepärane pilt tollases ajast. Nt Mahtra sõja kirjutamise eel töötab Vilde läbi paljud ajalooarhiivid jms. Ta kasutab mitmeid tollaseid memuaare, käsikirju, räägib nende mitmete inimestega, kasutab nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms
poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid
rektor. Seni kuni sai luterliku kiriku peapiiskopiks lõpuks Rootsis eksiilis. Aktiivne Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Tegelenud eriti rõhuasetusega Laiuse kihelkonnale. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I 1870-1905 kirjutatud. Kust üheskoos hakati koos eesti keeles Kalevipoega lugema ja tekkis selts. Andis välja 1925. Laiuse kihelkonna ajalugu 1937 tähelepanu haridusel ja kirikulool. Johan Kõpp kui memuarist, Rootsi paguluses neli köidet sisutihedaid ja ajastut täpselt edasi andvaid memuaare. Ajaloolase pilku näha neis. Eesti memuaristika paremikus. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse olustikku edasi andvad. Kameratiivse suuna esindajad, pigem Jaan Tõnissoni kultuurile j haridusele keskenduv suund. Materialistlik suund Pearõhk talurahva majandusliku ja sotsiaalse olukorra käsitlemisel ja lähimineviku poliitilisel ajalool. Suuna esindajad mõjutatud materialistlik-sotsiaalsetest ideedest. Materialismi esindajad panid tähelepanu sellele, kuidas elada ja kuidas
Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel". Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab tähelepanu meeleoludele ning püüab jälgida inimese psüühikas toimuvat.
olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi
Aastal 82eKr viis ta läbi oma kurikuulsad proskriptsioonid. Proskriptsioon koosnes temale pindakäivatest inimestest, need kes seal olid kuulutati lindpriideks, nende varandus konfiskeeriti ning kodanikeloli õigus neid vabalt tappa. Enamus neist kes seal kirjas olid endised senaatorid. Sinna nimekirja kuulus ka Marius, ta põgenes Aafrikasse. Aastal 79eKr paneb Sulla ootamatult ameti maha, läheb maale elama, tõmbub tagasi poliitikast ning hakkab oma elust memuaare kirjutama, mis aga jäävad pooleli sest ta sureb ennem. Selle kohta miks ta ameti maha pani, on palju teooriaid aga kõige tõenäolisem on see, et teda sundis selleks tervis. Aastal 70eKr saavad võimu endale kaks aristokraati: Pompeius ja Crassus.Crassus oli olnud varem Sulla pooldaja ning proskriptsioonide ajal oli ta kogunud kokku endale suure varanduse, ta oli ühtlasi ka see kes surus maha Spartakuse ülestõusu. Pompeius oli tuntud kui piraatide tõrjuja, selleks et piraate
1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk. Ilmus ka suur hulk memuaare ja Eestit puudutavaid koguteoseid ("Eesti Vabariik 1918-1940", "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas"). KARL RISTIKIVI (1912-1977) 17 On tähelepanuväärseim pagulusse siirdunud eesti kirjanik. Sündis 16. oktoobril 1912. a Läänemaal Varbla kihelkonnas Paadremaa (hiljem Saulepi) vallas Pärnamaa metsakülas teenijatüdruku pojana
Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju.
olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja
Otsis välja Eestist päris mehe, kellel on oluline roll. Dilemma seisnes inimõiguste ja tsaarivenemaa huvide konfliktis. Aastal 1987 ilmub „Vastutuule laev“ Räägib Eesti päritolu Schmitist. Läätsede lihvimises silmapaistev kuigi ühe käega. Saavutas vigade vabu pilte. Kross lähtus erakliku geeniuse ja Hitleri Saksamaa käsule allumise emotsionaalse vastuseisu koha pealt. Jõudis romaanide sündmustega välja 20. sajandisse. Järgnevatest teostest mitmed memuaare, autobiograafilise rõhuga. 1988 ilmub „Wikmani poisid“, tema sarnaneb Jaaniga. Paralleelid „Tõe ja õiguse“ teise osaga. 1990 ilmub „Väljakaevamised“, peategelane jõuab tagasi Siberist ja ilmub väljamõeldud ajalooline dokument, milles piiskop Andreas esineb pihtimuslike mõtisklustega. Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist
ajakirjanik, millise haridusega, mis erialadelt tulnud, kui kaua toimetuses töötanud, kuhu edasi läks või mis neist sai. Samuti võimaldab biograafiline meetod selgemalt näidata, kuidas ajakirjanikuamet elukutseks kujunes: millal muutus ajakirjandus põhitööks, kuidas arenes toimetusesisene tööjaotus, milline oli ameti-ideoloogia ja ajakirjaniku sotsiaalne staatus. Muidugi ei saa kõike kätte vaid elulugudele toetudes, küllalt palju tuleb lugeda taustandmeid, mitmesuguseid memuaare, vastava aja ajakirjandust jt allikaid. Inimeste elud on põnevad ja erinevad, elukutsest lähtuvalt neid üldistades annab ometi välja tuua ajakirjaniku koondportree. Ajakirjanike päritolu, hariduskäiku ja nende muutumisi vaadates võib kinnitust saada, kuidas eesti ühiskond arenes. Ameti arengutaseme kohta saame teha üldistusi nende tööstaazi jälgides ja töökogemust arvestades. Ka ajakirjanike keskmine vanus mingil ajahetkel
meeste poolt, kes teda imetlesid, kes kuraditki ei kartnud, kuid härra de Treville'i ees värisesid kui koolipoisid oma õpetaja ees, alistusid talle sõnapealt ja olid valmis surema, et maha pesta vähimatki etteheidet. Alguses oli härra de Treville seda võimsat vahendit kuninga ja tema sõprade heaks kasutanud, hiljem aga -- enese ja oma sõprade kasuks. Ja siiski, mitte üheski tolleaegses memuaarideraamatus -- kuigi too aeg jättis päranduseks palju memuaare -- ei süüdistata seda auväärset aadlikku -- isegi mitte tema vaenlaste poolt, ehkki tal neid oli palju nii sule- kui ka mõõgarüütlite hulgas. Kuskil ei süüdistata 'auväärset aadlikku selles, et ta oleks lasknud endale oma innukate pooldajate poolt 25 maksta. Omades haruldast intrigeerimisannet, mis asetas ta võrdsele pulgale kõige osavamate intrigantidega, oli ta jäänud siiski ausaks meheks. Veelgi enam, vaatamata
111 Jahre Kabarett. Köln. LAREN, K. Mälestuseks. Eugen Raudsepp 1925–1995. 1996. – NY Vaba Eesti Sõna, 14.03. LAUK, T. 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. – Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Koost. ja toim. K. Kirme ja M. Kirme. Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151. LAUK, T. 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. – O. K. Fält (toim). Faravid. Pohjois- Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140. LAURI, L. 1991. Kirjutamata memuaare V. Tallinn: Perioodika. LEEMETS, R. 1997. 65 aastat bändimuusikat Keilas. – Lääne-Harju Ekspress, 22.02. LEONARD, R. L. 1913. Tango. – Musik für Alle, 110, 41–60. LEVINE, L. W. 1998. Jazz and American Culture. Sine loco. LEVINE, M. The Jazz Piano Book. Petaluma, CA 94953: Sher Music Co. LIIBEK, T. 2006. Ajalooline pildianalüüs: foto ajalooallikana. – Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Koost. ja toim. K. Kirme ja M. Kirme. Tallinn: TLÜ kirjastus, 9–22. LILLE, I. 2006
annaabi.ee 
