Realism (4)

Realism -tegelik, esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde (1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi :varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid ), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses ,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffneri gümn, töötas sakala toimetuses,1892 pühendus täelikult loomingule, kuid ta vaimne tervis murdus,, tulemusi saavutas algul lühiproosas, kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855-1927),tema näidendid olid mõeldud külalavale(libahunt). Noor eesti, sinna kuulusid suits, tuglas , aavik, grünthl- ridala ,kallas, lindi, tegutses 1901-20, eesmärk oli viia eesti kirjandus uuele kõrgemale tasemele ning tema rikastatud pinda edasiseks arenguks. G.Suits õppis tartu ülikoolis keelteaduskonnas, oli väga tark, õppis ka helsingis , töötas tartus professorina, tema esimene luulekogu ilmus 1905 „elu tuli”, iseloom: romantilised pateetilised luuletused,,inimese rikastumise püüd, eksisteerimine , 1943 „ tuulemaa ”tuli asendus tuulega ja kolmas luulekogu”kõik kokku unenägu”, „tuli ja tuul”. Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal , viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL, oli ka selle esimees,1923”looming”,nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus” siil ” novell” hingemaa ”,esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses”suveööarmastus” toomehelbed ”,tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike illimar ),tal olid sümbol tegelased. Tammsaare –sund järvamaal,isa talumees ,12 last peres,alustas väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(„mäetaguse vanad”rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased. Kõrgperiood teosega ” judit 1921, 22”kõrboja peremees ”, „tõde ja õigus”arengu romaan,sai riigivanema auhinna selle teose eest.hilisem looming(„kuningal on külm” ma armastan sakslast ”. Ernst enno-sund 1875,tartumaal,lapsepõlves kiindunud loodusesse ja kdukohta, ta hakkas luulet avaldama 1896a, tema esikogu oli”uued luuletused”,kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu” hallid laulud”, viimased käsiraamtud”kadunud kodu” ja „valge öö”, oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal ,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani oli eestikeele lektor.esimene luulekogu oli „ villem -grünthali laulud”, peale seda „kanged rannad ”.need sisaldasid tema kõige kandvamat osa lüürikas, tema aineallikaks on kodusaar, maastikud ,raud,meri. Gailit-sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik, vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas „tallinna teatajas”,tegid koos visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor , 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani. Tema esimene teos”kui päike läheb looja”1917 ilmus novellikogu” saatana karussel,sisaldavad impresonitliku novelli.stiil kohati värvikas,võikad pildid ja üllatavad võrdlused,sisu ebatavaline, ühe novlli pealiri oli august gailiti surm. Iseloomulik oli teoste ehk inetuste esteetika.(„ karge meri” isade maa” leegitsev süda”viljeles peamiselt romantilist proosat . nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane ,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi -sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis ,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis, tervikuna kõneleb tõsidusest ja nõudlikusest(Tallinna triloogia (tuli ja raud, õige mehe koda))perekonna romaan põimub isikuromaaniga. Siuri(1917-1919) Gailit, semper ,under,visnapuu, adson ,tuglas, tähts oli elustada vaibunud eestikirjandust,esile tõusid mitmed head kirjanikud , arendasid armastus ja looduslüürikat, tähtis oma loova vaimu avaldamine,uus romantiline stilisatsioon. Tarapita (1921)adson,alle, barbarus ,kivikas kärner,semper,suits,tassa,tuglas,under, subjektiivsed tunded asendusid avaramatega,tõusis esile väärilisena,analüüsiv,eneseküllane,meelerõõm asendus mõttelemisega,üldistavmõte. Visnapuu-sündis narvas,tegi kutseekssamid,,töötas külakoolis õpetajana,tartu ülikool klassikalised keeled, kuulus siuru,oma elu ajal töötas kutselise kirjanikuna, toimetas ajakirja „ varamu ”, 1944.paguluses saksas jne.looming:aramstusluuletustes pühendas põhiliselt kindlatele naistele, 1908 trükidebüüt avaldas postimehes kulturistlike luuletusi,1914”roheline moment”(luulekogu), ta katsetas keelega ,lammutas sõnu silpideks,kasut erinevaid kõlakujundeid, „jumalaga ene” „ amores ”, 1920 –käoorbik, paroodiad :siruli,pidali,kõrini, iseloomulik süngus ja sügavus,murelik suhtumine ümbritsevasse, stiil:kasutas lõunaeestile omaseid vorme, muusikaalsus ,ridade kordamine,kasutas konsonant riimi, luuletustes kaspoolt, üks igatsev, teine võitluslik,ühiskonna kriitiline.