Pío Baroja teksti analüüsBaski
kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989.
aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks
umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi,
esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik
oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse.
Kuigi
Baroja kirjutas kõik oma teosed
hispaania keeles, on baski keel ja
selles kätketud mõtlemislaad –
otsekohesus , lühidus ja selgus,
vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale –
tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik
vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja
sellel põhinev
poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud
praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse
tundlikkusega.
Algusest
peale mässab Baroja kõige vastu, mis
alandab ja aheldab inimest.
Paljud tema
tööd paljastavad
karmi kriitikat oma
kodumaast ja pessimistlikut
maailmavaadet . Ennekõike on Baroja kriitika suunatud
kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased
on vagabondid,
seiklejad ,
prostituudid ja
anarhistid , kelle
küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali
seikluslikust elust.
On
loomulik, et
seiklus , mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde,
teeb Baroja
romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline
ja
mehaaniline . Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis
vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi
romaani. Seiklus ja tegevus on üksnes struktuurne sümbol
ekslemistele tegelaste hinges, nende mässule ja mitte kunagi
lõppevale otsingule. Isiku
läbikukkumine on domineerivaks teemaks tüüpilises Baroja
romaanis .
Tema
tööd on mõjutanud paljusid nooremaid kirjanikke, eriti
Ernest Hemingay’d.
„Meedium“ on õudusjutustus, mis on kirjutatud Barojale
omaselt kurbades, tumedates toonides ja pessimistlikul viisil.
Nii nagu on avatud tsükliga, lõplikult sulgumata süžeega enamik
Baroja
novelle ja romaane, nii ei ole lõpetatust, rahuldust ka
„Meediumis“. Erinevuseks on vähene tegelaste arv, mis Barojale
üldiselt ei meeldinud. Jäi veel silma tegelaste tähtsuse
ülekandumine ja mitmetasandilisus, mille sümbolina võib näha
näiteks Románi õe nime – Ángeles, mis tõlkes tähendab
ingleid. Nimi on
mitmuses ning ka deemoneid on jutustuses kaks. Antud
tekst on kui õudusunenägu. Võimalik, et
minategelane oli
tegelikult hull, kuid üritas end veenda, et näeb hoopis und või
siis just see kogemus ajaski ta hulluks. Baroja kasutab siin palju
semikoolonit, mistõttu
laused on pikad ja venivad, kuid
sellegipoolest hästi arusaadavad. Mulle isiklikult väga meeldib
tema stiil, selles pole ettearvatavust.
Kasutatud
materjal:
Jüri
Talvet „Hispaania vaim“,
Ilmamaa , 2005
http://www.wikipedia.org http://www.bookrags.com/biography/pio-baroja-y-nessi/ 2
Kõik kommentaarid