Pío Baroja teksti analüüs (0)

Pío Baroja teksti analüüs
Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse.
Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad – otsekohesus , lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale – tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega.
Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaast ja pessimistlikut maailmavaadet . Ennekõike on Baroja kriitika suunatud kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased on vagabondid, seiklejad , prostituudid ja anarhistid , kelle küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali seikluslikust elust.
On loomulik, et seiklus , mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline . Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi romaani. Seiklus ja tegevus on üksnes struktuurne sümbol ekslemistele tegelaste hinges, nende mässule ja mitte kunagi lõppevale otsingule. Isiku läbikukkumine on domineerivaks teemaks tüüpilises Baroja romaanis .
Tema tööd on mõjutanud paljusid nooremaid kirjanikke, eriti Ernest Hemingay’d.
„Meedium“ on õudusjutustus, mis on kirjutatud Barojale omaselt kurbades, tumedates toonides ja pessimistlikul viisil. Nii nagu on avatud tsükliga, lõplikult sulgumata süžeega enamik Baroja novelle ja romaane, nii ei ole lõpetatust, rahuldust ka „Meediumis“. Erinevuseks on vähene tegelaste arv, mis Barojale üldiselt ei meeldinud. Jäi veel silma tegelaste tähtsuse ülekandumine ja mitmetasandilisus, mille sümbolina võib näha näiteks Románi õe nime – Ángeles, mis tõlkes tähendab ingleid. Nimi on mitmuses ning ka deemoneid on jutustuses kaks. Antud tekst on kui õudusunenägu. Võimalik, et minategelane oli tegelikult hull, kuid üritas end veenda, et näeb hoopis und või siis just see kogemus ajaski ta hulluks. Baroja kasutab siin palju semikoolonit, mistõttu laused on pikad ja venivad, kuid sellegipoolest hästi arusaadavad. Mulle isiklikult väga meeldib tema stiil, selles pole ettearvatavust.
Kasutatud materjal:
Jüri Talvet „Hispaania vaim“, Ilmamaa , 2005
http://www.wikipedia.org
http://www.bookrags.com/biography/pio-baroja-y-nessi/
2