jäänutel ja koduperenaistel on rohkem unetust) *Stressirohke töö *Vähene füüsiline aktiivsus *Sotsiaalsete suhete halvenemine *Ravim- või alkoholsõltuvus *Ravimite kõrvaltoimed (stimuleerivad rohud, kortikosteroidid, südamerohud). *Erinevad haigused (meeleoluhäired, psühhiaatrilised haigused, unelämbustõbi (apnoehaigus), kroonilised kopsu-, närvi- ja südamehaigused, ainevahetushäired jm) Melatoniinivaegus Sagedaseks unehäirete tekitajaks on melatoniini vähesus kehas. *Melatoniin on hormoon , mis valmib käbinäärmes, vähemal määral ka seedetraktis ning mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Sagedamini esineb melatoniinivaegus vanemaealistel inimestel.Melatoniini tootmine on kõige suurem puberteedieas. Melatoniini lisamine organismi võib olla tõhus unehäirete leevendamiseks. Melatoniin toidulisandina on USA-s kasutusel olnud juba 15 aastat.Kuigi
3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib
· Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
Depressiivse episoodi sümptomid on hüpersomnia ehk ülemäärane unevajadus, tujulangus, energiapuudus, ülesöömine ja isu süsivesikute järele, kaalu tõus (3). Enim uuritud SAD-i muster tähendab seda, et eelmainitud sümptomid esinevad talvel ja parem tuju (hüpomaania) esineb suvel, ning et hüpersomnia meenutab talveunes loomi, on seda häiret hakatud seostama lühenenud päevaajaga (3). 1.1 Mis seda põhjustab? Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb meid uniseks. Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini, ainet, mis muudab inimese erksaks ja tõstab meeleolu. Nii on päeval inimese kehas rohkem serotoniini, öösel aga melatoniini. Talvel, kui on pime aeg, on kehas palju melatoniini ja seepärast võib inimene tunda end jõuetu ja unisena (1). 1.2 Tagajärjed Hooajalise meeleolulangusega kaasneb sageli isu magusa järele, üldse suurem isu ja siis ka suurenenud kehakaal mis masendab veelgi
alusel, mis adapteerib rütmi keskkonnale – peamiseks valgus, aga ka müratase, söögiajad, KK t, kehaline aktiivsus. Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN). Une käitumuslikud kriteemiumid : vähenenud motoorne aktiivsus, vähenenud vastus stimulatsioonile, stereotüüpsed kehaasendid (pikali, silmad kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt.
eelkõige tuntakse teda fenüülketonuuria nimelise päriliku haiguse tõttu, mille korral aminohape ei lagune normaalselt ja põhjustab haigele psüühikahäireid, kui just fenüülalaniini sisaldust toidus ei piirata oluliselt. Nende haigete jaoks on türosiin asendamatu aminohape. Muidu on fenüülalaniin oluline meeleolule, motivatsioonile ja õppimisvõimele. Trüptofaan Trüptofaan on kahe söögiisu kontrolliva ühendi, serotoniini ja melatoniini, tooraineks, millest esimesena mainitu tekitab meil täiskõhutunde ja lõdvestab ning viimasena mainitu kontrollib unetsükleid ja hõlbustab magamajäämist. Trüptofaani sisaldab näiteks klaas piima meega, mis on klassikaline, kõigile tuntud leevendi uinumisraskuste puhul. Seda ei soovitaks aga lihtsalt magusa kõhutäiena, sest osadele võib liigne serotoniin põhjustada migreeni. Trüptofaan osaleb söögiisu kontrollimises, kasvuhormooni tootmises ja immunkaitses.
Harvadel juhtudel võib Angelmani sündroom kanduda vigaste geenide tõttu lapsele. Kui pere ajaloos on esinenud Angelmani sündroomi või lapsel on sündroom, on raseduse planeerimisel võimalus konsulteerida geneetilise nõustaja / arstiga. Ravivõimalused Angelmani sündroomile puudub ravi. Epilepsiat saab kontrollida, kasutades ühte või mitut tüüpi krampidevastaseid ravimeid. Paljud pered kasutavad melatoniini, mis soodustab uinumist. Sageli kasutatakse ka leebeid lahtisteid, et soodustada regulaarset soolestiku tööd. Oluline on ka varajane füsioteraapiline sekkumine liigeste liikuvuse parandamiseks ja kangestumise vältimiseks. Asendusravi keskendub suhtlemisele, söömisraskustele ja käitumisele. Millega peaks õde arvestama? Tihtipeale võib vanematel vaja minna abi- näiteks mõni tugirühm, sama diagnoosiga
· iseloomulikud näojooned (mitte kõigil juhtudel); · epilepsia ja ebanormaalse EEG mustri esinemine; · õnnelik olek sagedase naermisega; · deletsioon või inaktivatsioon 15. kromosoomis komparaktiivse genoomi hübridisatsiooni raja (aCGH) või BACs-on-Beads tehnolooga poolt. Ravi ja hooldamine · Angelmani sündroomile puudub ravi. Epilepsiat saab kontrollida, kasutades ühte või mitut tüüpi krampidevastaseid ravimeid. · Paljud pered kasutavad melatoniini, mis soodustab uinumist. Paljud Angelmani sündroomi põdevad isikud magavad maksimaalselt 5 tundi korraga. · Sageli kasutatakse ka leebeid lahtisteid, et soodustada regulaarset soolestiku tööd. · Oluline on ka varajane füsioteraapiline sekkumine liigeste liikuvuse parandamiseks ja kangestumise vältimiseks. · Enamik AS-ga inimesi ei omanda rohkem kui 5--10 sõna, kui sedagi. · Nii krambid kui ka ülemäärane naer on haiguse tagajärjed, mis on varajase
Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuanded kuvariga töötamisel o Jälgida, et elektroodkatood kuvarite elektromagnetvälja kiirgused vastaksid MPR II või TCO normidele
(kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini. Kilpnääre: kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. Toodab türoksiini. Ülemäärane talitlus: ainevahetus väga kiire, inimene kõhn ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Türoksiin. Kõhunääre: hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres
kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus. USA teadlane J.M. Howard on loonud teooria, mille kohaselt inimese evolutsiooni iseärasused on taandatavad muutustele peamiselt kolme hormooni produktsioonis ja kasutamises: 1) testosterooni kõrgenenud produktsioon mõlemal sugupoolel 2) melatoniini ja dehüdroepiandrosterooni intensiivsem kasutamine peaajus 3) esimene muutus on teises põhjus
talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon) Kilpnääre I Inimese suurim sisenõrenääre- 40 grammi. Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärmehormoonid on joodisisaldavad ühendid: türosiin, türoniin, türoksiin. Verre transporditavad hormoonid on jodeeritud türoniinid; mõjutavad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse põhikäibe taseme (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Kilpnäärme horomoonid mõjutavad ka erutusprotsesside tugevust
Vanast peast, kui oleks olnud aega magada, polnud enam und. Tõepoolest, mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab. "Kui noorem inimene magab 78 tundi, siis 55.60. eluaastal saabub aeg, kus saab hakkama viie tunniga," ütleb Merelahe perearstikeskuse perearst Mare Johanson. Verivärske teooria selgitab asja järgmiselt. Vanema inimese organism toodab paljusid hormoone aina vähenevas tempos kogu ööpäeva jooksul, kuid heaoluhormooni melatoniini ja veel mõne hormooni moodustumine pidurdub ainult ööseks. Hommikuti käivitub koos esimeste valguskiirtega melatoniini, kilpnäärme- ja neerupealisehormooni tootmine täie hooga, mis ajabki vanad tundpoolteist enne nooremat rahvast üles. Samas kannatab 1015 protsenti vanemaealistest krooniliste unehäirete käes. Unehäirete põhjuseks on sageli kroonilised valud, jalakrambid, luu- või liigesevalud, vähkkasvajad
328. Unetsükkel: REM staadium- magamine (atsetüülkoliin), unenäod; lühiajalised ärkvelolekud, une sügavus- staadiunid 1-4; une pikkust mõjutavad geenid nt geen ABCC9; unevajadus vastsündinu 12-18h, väikelapsed 12-14h, koolilapsed 10-11h, täiskasvanud 7-9h 329. Inimese tsirkadiaansüsteem: 24h bioloogiline kell, 02.00 Sügavaim uni, 04.30 Madalaim kehatemperatuur, 06.45 Kiire vererõhu tõus, 07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon, 08.30 Seedetrakt hakkab tööle, 09.00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon, 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus), 14.30 Parim koordinatsioon, 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase, 17.00Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus), 18.30 Kõrgeim vererõhk, 19.00 Kõrgeim veretemperatuur, 21.00 Algab melatoniini sekretsioon, 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 330. Ajavahe ja melatoniini tase: aklimatiseerumisperiood- organismis sünkroniseerub normaalne 24-tunnine rütm, läänest itta
- Ajavahe mälu inimestel Käitumisgeenid - Kemo- ja fototaksis - Putukate pesakoristuskäitumine - Seksuaalne käitumine Biorütmid inimesel - 23 päeva füüsiline tsükkel - 28 päeva emotsionaalne tsükkel (mensturatsioonitsükkel) - 33 päeva intellektuaalne tsükkel Inimese tsirkaadianrütm (24h) - 00.00 kesköö - 02.00 sügavaim uni - 4.30 madalaim kehatemperatuur - 6.45 kiire vererõhu tõus - 7.30 lõpeb melatoniini sekretsioon - 8.30 seedetrakt hakkab tööle - 9.00 kõrgeim testosteroon - 10 kõrgeim aktiivsus - 14.30 parim koordinatsioon - 15.30 kõrgeim reaktsioon - 17 – suurim jõud - 18.30 kõrgeim vererõhk - 19 kõrgeim veretemperatuur - 21 melatoniini sekretsioon algab - 22.30 seedetrakt lõpetab töö - Siesta, öökullid, kanad 68.Lennureisid ja rännugeenid Melatoniin
Kopsud on 2 hingamiselundit, millest toimub gaasivahetus, kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Parem kops jaguneb 3ks kopsusagaraks, vasak 2ks. Kopsuallveoolid on tillukesed kotikujulised moodutised, mida ümbritsevad kapillaarid. Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Ajuripats juhtib teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni ja mõjutab kasvu. Käbikeha toodab melatoniini, ööpäevased rütmid. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust+kehatemp. Neerupealised toodavad adrenaliini ja erutab südametegevust Munasarjad östrogeen Munandid-testosteroon Kõhunääre toodab insuliini ja soodustab glükoosi tungimist rakku. Närvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, peaaju, seljaaju. Peaaju koosneb 5st osast ja juhib kogu organismi tegevust.
vererõhu regulatsioon Seedehormoonide vabanemine Une ja ärkveoleku vahekorra regulatsioon Melatoniini eellane Trombotsüütide agregatsioon Neurotransmitter Katehhoolamiinid Türosiin Ülekandeaine (dopamiin, noradrenaliin, Süsivesikute, lipiidide
Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide kontraktsioon (kehatemp ja vererõhu regulatsioon), kutsub esile seedehormoonide vabanemist, reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, soodustab trombotsüütide agregatsiooni, on neurotransmitter ja melatoniini eellane. Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust. Melatoniin – sünteesitakse käbinäärmes serotoniinist, produktsioon sõltub pimedusest ja on max kella 2-4 ajal öösel. Põhirolliks on une ja ärkveloleku regulatsioon (unehormoon). Osaleb ööpäevase rütmi regulatsioonis. Ta on võimeline inhibeerima neurotransmitterite (dopamiin, GABA) sünteesi ja on ka antioksüdant.
Vahelduv magnetväli Mõõdetakse nanoteslades (nT). Vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber. Näiteks kaablite, juhtmete, seadmete jm ümber. Vahelduv magnetväli tungib läbi ehitusmaterjalide. Seetõttu võib hoones olla selle välja põhjuseks ka väljaspool olev kõrgepingeliin. Vahelduv magnetväli ei mõju väga tervisele, kuid võib olla põhjuseks haigushoogudele ja ägenemistele. Pidurdab magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist. Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad Mikrolained Mõõdetakse nanovatt ruutmeetrites (nW/m2 ). Mida kõrgem on voolu sagedus, seda rohkem on omavahel seotud elektri- ja magnetväli ning nende eraldi mõõtmine on väga raske. Sagedusel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm
87. Biorütmid inimesel. Bioloogiliselt määratud rütmid (nt ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm. 91. Bioloogiline kell. Organismid on eolutsiooniliselt kohastunud ööpäevarütmi ning aastaaegade vaheldumisega sisemiste regulatsioonimehhanismide abil. 92. Rütmigeenid. Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per-
· Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus · Oimusagar- interpersonaalne sümboolne suhtlus (keel, viipekeel) Une tsirkadiaanne rütmika- une-ärkveloleku faasid vahelduvad u 24-tunnise perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul melatoniini süntees väheneb. Seda omakorda mõjutavad võrkkesta neuronid, mis sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte
Enamjaolt käivad aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud. - Endogeensed rütmid e biorütmid on organismides iseenesest genereeritud perioodiliselt toimuvad muutused. - Optimeerib organsmi võimet keskkonanõudmistega toime tulla - Normaalne on tsirkadiaanrütm – 24h - Keha on ära jaotanud ennast et Kuidas töötab bioloogiline kell? Hommikul vererõhk, pulss ja kehatemp tõusevad, lõppeb melatoniini tootmine. Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon, kll 5 kõige parem trenni teha, 6-7 kõrge vererõhk ja kehatemperatuur, 9 algab jälle melatoniini tootmine, kell 2 sügavaim uni, 1,5h enne ärkamist kõige madalam kehatemp Tsirkadiaanne ehk ööpäevarütm; kuidas ärkveloleku ja une bioloogiline regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll.
Teise funktsioonina on melatoniin väga tugev antioksüdant, kaitstes tuuma ja mitokondrite DNA-d. Süntees jätkub serotoniinist, võtme ensüümiga, mis toimib ainult pimeduses, aralkülamiin N- atsetüültransferaasiga, see muudab serotoniini N-atsetüül serotoniiniks ning viimaks melatoniiniks muudab selle viimane ensüüm atsetüülserotoniin O-metüültransferaas. Seda sünteesikulgu mõjutab otseselt foto- ehk valgusperiood. Bakterites, protistides, seentes ja taimedes on melatoniini süntees sarnane nendes toimuva serotoniini sünteesiga, aga trüptofaan on vahendav produkt. Mitte fotosünteesivates rakkudes algab süntees d-erütroos-4-fosfaadi ja fosfoenoolpüruvaadiga, fotosünteesivates rakkudes, aga süsihappegaasiga. Variatsioonid esinevad viimastes võtmeensüümides. Lisad Solaniin Nikotiin Kohveiin Asendatud trüptamiinide üldstruktuur N,N-Dimetüültrüptamiin Psilotsiin
Imikud (3-11 kuud) 14-15 tundi Väikelapsed (1-3 aastat) 12-14 tundi Koolieelikud (3-5 aastat) 11-13 tundi Koolilapsed (5-10 aastat) 10-11 tundi Noorukid (10-17 aastat) 8,5-9,25 tundi Täiskasvanud (k.s. vanurid) 7-9 tundi 13. Inimese bioloogiline kell 00.00 Kesköö 02.00 Sügavaim uni 04.30 Madalaim kehatemperatuur 06.45 Kiire vererõhu tõus 07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon 08.30 Seedetrakt hakkab tööle 09.00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus9 14.30 Parim koordinatsioon 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase 17.00 Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus) 18.30 Kõrgeim vererõhk 19.00 Kõrgeim veretemperatuur 21.00 Algab melatoniini sekretsioon 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 14. Lennureisid, melatoniin Melatoniin.
· Millised hormoonid reguleerivad inimese tsirkadiaanset tsüklit? Milline looduslik tsükkel on välja kujundanud inimese ärkveloleku ja magamise tsükli? Kuidas? Tsirkadiaanne tsükkel on inimese looduslik füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside kogum, mis jaguneb umbes 24-tunnisele ajavahemikule. Tegevust kontrollib nn bioloogiline kell, mis asub aju hüpotalamuse suprakiasmaatilises tuumas (SCN). Imetajate tsirkadiaanset tsüklit mõjutavad peamiselt melatoniini tootmine ja imetaja kehatemperatuuri muudatused, samuti looduslik valguse-pimeduse tsükkel ja südame löögisagedus. SCN saab teavet ümbritseva valguse või pimeduse kohta silmade kaudu. Sealt liigub teave käbikehasse, mis eraldab reaktsioonina melatoniini. Melatoniini eraldub kõige enam öösel, päevasel ajal see peatub või ei eraldu seda mõõdetaval tasemel. Vastavalt melatoniini eraldamisele tekib ka tsirkadiaanne tsükkel. · Mis on uni? Kuidas seda uuritakse?
ebaratsionaalne, siis on raiskamist väga palju. Ilmselt valguse reostuse vähendamisega nagunii lähitulevikus tegelema ei hakata, siis on üsna loogiline et antud probleemiga praegune põlvkond tegelema ei hakka. Ilmselt hakkavad sellega tegelema mõned järgnevad põlvkonnad. Valgusreostuse ainus probleem ei ole energia asjatu kulutamine vaid tehisvalgusel on ka muid probleeme, mis on lausa tervist kahjustavad. Näiteks uuringud näitavad, et tehislik valgus mõjutab melatoniini tekkimist, mis omakorda soodustab rinnavähi teket. Seega ressusri ebaefektiivne tarbimine pole inimkonnale kuskilt otsast kasulik, kuid seda tehakse majanduslikel eesmärkidel sellegi poolest. Probleemi lahendamine peaks jääma järgnevatele põlvkondadele, sest hetkel pole probleemi üht osa nii palju analüüsitud, et inimesed saaks aru, et tuleks valgusega priiskamine lõpetada. Selle probleemi puhul tuleks kõigepealt inimkonnale selgeks teha, et tehisvalgus ei ole tervisele hea
tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. 8.Lammaste paaritussesoon ja paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom:· indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva päeva puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem
Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond Rinnanäärmed – Piima tootmine raseduse ajal ning imetamisperioodil. Munasarjad – Munarakkude küpsemine ja väljutamine, naissuguhormoonide valmimine. Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse. Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine.
34. Tsirkadiaansed rütmid Tsirkadiaansed e. ööpäevased rütmid Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid · ladina keeles- Circa - "umbes", diem - "päev" Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni, hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine 35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid Valgus · Kehatemperatuur · Sotsiaalsed kontaktid · Söömis- ja joomiskäitumine · Õhurõhk · Pineaalnääre Melatoniini tootmine toimub pineaalnäärmes hüpotaalamuse ja suprakiasmilise tuuma mõjutusel Suprakiasmiline tuum asub nägemisnärvi lähedal ja saab niimoodi infot valguse intensiivsuse kohta · Ravimid Kofeiin, liitium, kokaiin · Lennuväsimus v ajavahe (jet lag) Väsimus, unetus, orientatsioonikaotus 36. Kuurütmid Kuu- e. lunaarrütmid sõltuvad kuufaasist ja tõusust ning mõõnast 24,8 päeva pikkused Nt. reguleerib rannikul elavate loomade ja lindude elutegevust 37
telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus? Teadvuse all mõistetakse teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast ning võimet kirjeldada nii välismaailma kui ka enda sisemaailma. 49. Milline aine mõjutab une ja ärkveloleku rütmi? Une ja ärkveloleku rütmi mõjutab oluliselt keemilise aine, melatoniini, tootmine ajus. Melatoniini hulk ajus muutub vastavalt kella- ja aastaajale. Mida rohkem on ajus melatoniini, seda unisemad oleme. 50. Millega algab magama jäämine? Magama jäämine algab rahuliku ehk aeglase unega. Rahulikul unel on 4 staadiumit. Esimene on üleminek ärkveloleku ja une vahel. Selles staadiumis tõelisi unenägusid ei teki, kuid võime näha kujutluspilte, mis jätavad mulje nagu näeksime fotosid. Teises faasis muutub uni sügavamaks
tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni. Kilpnääre asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone,
võivad kogemust nimetada kas uneks või täiesti normaalseks nägemiseks, kuna asjad mida hallutsinatsioonis nähakse, on kõrvuti tavaobjektidega. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal. Unehalvatust seostatakse tihti ka kehaväliste kogemustega. PÕHJUSED REMhalvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REMuni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada. Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa: · Magamine selili, nägu üleval pool · Ebaregulaarne magamine, unepuudus · Suurenenud stress · Suured muutused elus/peres/keskkonnas
üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. 1.3 Millal magada? Inimene reageerib päikesevalgusele, mis tähendab, et magama peab öösel, sest siis toodab keha melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida unetsüklit. Päeval toodab keha serotoniini. Ideaalis võiks inimene magama minna koos päikeseloojanguga ja ärgata päikese tõusuga. Inimene on nagu masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalgusega(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 30.04.2015). 1.4 Noorte uni Uni on oluline just kasvueas noortele, eriti vanuses 12 – 18 aastat. Selles vanuses aitab uni eritada rohkem erituvad une ajal kasvuhormoonid, mistõttu vajavad kasvuealised ja
Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus väheneb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stresshormooni. Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise.
Paljud uuringud on näidanud, et noore inimese uni on otseses seoses tema elustiiliga. Noore inimese une halb kvaliteet on seotud uinumisraskustega. Uinumisraskusi võib põhjustada müra, või pingeline koolielu. Une kvaliteet on seotud ka öösel ülesärkamise järel söömisega ja unumisega pärast liigvarast ärkamist. (samas) 14 Uinumisraskusi võib põhjustada ka nutiseadmete kasutamine hilja õhtul, kuna nutiseadmete hele valgus pärsib melatoniini tootmist. (Technologyguide, 2012) 5.3. Lapse uni 5.-10. eluaasta vahel on ülekaalus REM uni. Unele tuleb laste seisukohast erilist tähelepanu pöörata, kuna puhanud laps on vastuvõtlikum välise stimulatsiooni suhtes. (Veldi & Paavle, 2012) Lapseea sagedasemad unehäired on unelämbus, uneskõndimine, uneterror ja luupainaja, mis esineb koguni 50% 3. - 6. aastastel lastel. Seda soodustavad mitmesugused läbielamised
nagu koogikesi, küpsised, mahlad) Väsimustunne võib mõne päevaga muutuda "normaalseks"s.t inimene ei taju oma väsimust ega töövõime langust Unevargad (internetiühendus, vastusündinu röövib esimesel aastal 400-750 unetundi, televiisor) Une mehhanismid: Bioloogiline väsimus (õhtul magamajäämine), sisemine kell (melatoniin, raske hommikul tõusta) Ajavöötme muutus- (bioloogilise väsimuse peale ei saa magama jääda + melatoniini tase kõrge "päeval", muutub väsimuse rütm, valguse/pimeduse faasi nihe püüab mõjutada malatoniini rütmi uude kohta nihutada Ajavööndi muutmisega kaasnevad terviseprobleemid: hooajaline afektiseisund(talvine depressioon, hilinenud unefaasi sündroom(uni tekib alles hommikul, päeval unine), tsikadiaalse rütmi häired, hüpertensioon, krooniline väsimus Rohkem probleeme on liikumisel ida-suunas (varem tõusmine) Kohanemine 2..
hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Kõige pikema innasesooniga tõugudeks loetakse kõrge viljakusega lambatõuge (8-9 kuud). Puhtatõuline sugujäär tagab järglastele kõrgema produktiivsuse. Oluliseks näitajaks on jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta (keskmiselt üle 1,6 talle poegimise kohta). Olulisel kohal on sugujäära tõu valik. Tähtsal kohal on ka jäära vanus. Kõige viljakamad on jäärad 2.– 5. eluaastal
Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast. Innasesioon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit. Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad
Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta. Täiskasvanud jäärale 50 utte. 1 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele ja jääradele andma teravilja. Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga.
kombineeruvad kasutatavate ravimite kõrvaltoimetega. Lisaks sageneb vananemisel une- apnoe ja jäsemerahutuse sündroom. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 31) Ühe teooria järgi on kesk- ja vanemaealiste naiste unetus lastehoidmisaja kestva katkendliku une tulemus. Ka vahetustöötajate uurimine on tõendanud, et neil ilmnevad unehäired veel 10 aastat pärast vahetustöö lõpetamist. Ühe und ja vanureid käsitleva teooria kohaselt väheneb vananedes hormoon melatoniini produktsioon, mida toodab ajus asuv und ja ärkveloleku tsükleid reguleeriv käbikeha. Mõned teadlased arvavad, et sellest johtubki vanemate inimeste unehädade suurenemine. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 26-27) 2.2 Unetuse põhjused · Füüsilised põhjused. Hingamishäired, mille alla kuuluvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, norskamine ja magamisaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisele ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel),
viha, agressiivsuse, valu ja naudingu väljendusi ning seksuaalsel erutumisel vallanduvaid instinktiivse käitumise mustreid · söögiisu ja joogijanu regulatsioon nälja, küllastuse ja janutunde keskused · kehatemperatuuri regulatsioon ööpäevarütmide ja teadvuse seisundite regulatsioon Epitalamus talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest. Käbinääre toodab melatoniini, mis teeb meid öösel ja pimedal ajal uniseks. Suuraju Sisend ajukoorest, väljund talamuse kaudu ajukoore motoorsetele väljadele, omavahelised ühendused. Keha liikumiste algatamine ja lõpetamine, soovimatute liigutuste pärssimine ja lihastoonuse regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem ,,Emotsionaalse aju" primaarne roll naudingu, valu, alistuvuse, kiindumuse, hirmu ja viha emotsioonide kogemises ja väljendamises
epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata. Teatakse vaid, et melatoniini sünteesi pidurdab valgus ja stimuleerib pimedus. Ta on pimeduse hormoon. See tähendab: häbi ja surma hormoon. Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. 19. Neerupealised ning selle hormoonid Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige
info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet vähendavad: haigused (hepatiit, lupus, allergiad, AIDS), hormonaalse tasakaalu häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid. Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired, energia puudumine, muutunud aktiivsus. Ilmingud: sõltuvalt inimese elueast ja soost. Diagnostika: vajalik võib olla kilpnäärme talituse uurimine, väljendunud norskamisest ning sellega seotud hingamispeetusest põhjustatud seisundi uurimine, kehvveresus, D3 def
Veel Panksepa leide, avastusi ja täpsustusi: hüperaktiivsuse seos 5% väiksema ajukoore otsmikusagara ja selle aluste osadega, lapseea mängulisuse seos hilisemas elus avalduva tasakaalukuse ja enesekontrolliga, viitamine kognitiivteaduse arvutuslike mudelite ühekülgsusele orgaaniliste protsesside evolutsioonilise olemuse valguses, tibude ja üliõpilaste reaktsioonide uurimine vastusena erinevat laadi muusikalisele stimulatsioonile, melatoniini kasulik mõju emotsionaalsele stabiilsusele jne. Jaan valsiner Raamatute kirjutamise ja toimetamise tsempion. Tal on rahvusvahelise leviga kirjastustes publitseeritud kümneid raamatuid. Valsner tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu koseptsiooni propageerija. TRÜ psühholoogia osakonnas, õppis individuaalprogrammi järgi üldpsühholoogiat ja eriline
Ultraheli uuringud - kõhuõõne uuring, kilpnäärme uuring, rinnanäärme uuring. Uuritakse organite struktuuri ja võimalikke patoloogiaid. Uriini üldanalüüs - näitab erinevate patoloogiate olemasolu või puudumist. V Valgusteraapia - kaotab väsimuse, unisuse ja masendustunde. Pőhjamaades on talvel peaaegu kogu aeg pime ning inimesed muutuvad sel ajal depressiivseks ja külmetushaigustele vastuvőtlikuks. Uneaine ehk melatoniini vähendamiseks peab vaheajusse jőudma tugev ja vőimalikult looduslähedane valgusimpulss, mida saab vaid päikeselt vői spetsiaalsetelt Biotron lampidelt. Ehtsast päikesevalgusest tervislikumad lambid ei sisalda organismile kahjulikus koguses ultraviolettkiirgust. Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste (psoriaas), seljavalude, liigestes ja pehmetes kudedes esinevate valude, kukekannuse, peavalude ja lihaskrampide puhul. Samuti kasutatakse valgusravi buliimia, traumade
kolmas doos 12 tunniste vahedega. 3.3. Lammaste paaritussesoon, paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom: · indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva päeva puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem
imetamise ajal antidiureetiline hormoon juhib neerude tööd, vähendab diureesi e uriini produktsiooni neerudes, pannes neerutorukeste rakud rohkem vett tagasi imendama; teiseks selle hormooni toimeks on arterioolide (väikeste arterite) ahendamine vasopressiin Käbikeha e epifüüs Käbikujuline, 0,25 g raskune. Koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, eritab melatoniini ja teisi hormoone, mis mõjutavad peamiselt organismi ööpäevaseid a sensoorseid rütme ning sugunäärmete tööd. Tema tööd mõjutab valguse ja pimeduse vaheldumine. Kilpnääre Suurim endokriinnääre kaal 25-30 g. Koosneb kahest sagarast. Hormoonid: · türoksiin ja trijodotüroniin sisaldavad joodi, mõjutavad üldist metabolismi, valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust · kalksitoniin alandab kaltsiumi taset veres Kõrvalkilpnäärmed
Kiirete silmade liigutused. K-kompleksite, unespindlite või deltalainete ilmumine tähistab Rem-episoodi lõppu. REM-une ajal on: väljalülitatud kolm amiinergilist neuronaalset süsteemi: noradrenergiline (tähelepanu), serotoniinergiline (õppimine, mälu), histamiinergiline . aktiveeritud on · koliinergiline süsteem · DA- süsteem aktiveeritud ärkvelolekule sarnasel tasemel REM-une katkeb noradren- ja serotoniinergiliste neuronite aktveerumine. Tsirkaadsed rütmid: Melatoniini tase on kõrgeim 18-6ni. Kortisooli tase tõuseb kõige kõrgemaks kell 8 ja siis hakkab sakiliselt vähenema, st päeval kõrge, öösel madal. Kasvuhormooni tase öösel kõrge, päeval madal. Kehatemp öösel madal, päeval kõrge. Insomnia Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: uinumisraskused; katkendlik uni; liigvarajane ärkamine.
intensiivitab glükoosi oksüdatsiooni ning tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas. Insuliin pärsib lipolüüsi maksas ja rasvkoes. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse (n 4,4..6,1 mmol/l) seda nim hüperglükeemiaks Hüpoglükeemia vere liiga väike glükoosisisaldus. Käbikeha Eritab mitmeid hormoone, mis mõjut peamiselt sugunäärmete tööd. Vabastab melatoniini, see omakorda seotud unerütmiga ja paljude muude asjadega Harknääre e tüümus produtseerib tümosiini ja tümopoetiini. Harknäärmes muudet lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks ja nad on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud antigeene. NARKOOTIKUMIDEST Uimastid on KNS mõjutavad ained, mis muudavad inimese meeleolu, tajumist ja käitumist. Jagunevad toime järgi:
käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea) kõrvalkilpnääre (glandula parathyreoidea) neerupealised (gl. suprarenalis) sugunäärmed e gonaadid (testised ja munasarjad) pankrease saarekesed (insulae pancreaticae) tüümus (thymus) platsenta (placenta) difuusselt paiknevad endokriinrakud Käbikeha – epifüüs – asub vaheajus. Käbikeha on jaotunud sagarikeks, mis sisaldavad pinealotsüüte ja neurogliiarakke.Reguleerib ööpäevarütmikat, sünteesib serotoniinist melatoniini (hormoon). Pärsib varajast sugunäärmete arenemist. Kõrvalkilpnääre Kilpnäärme tagaküljel. Toodab parathormooni – tõstab kaltsiumi taset veres. Tüümus Tsentraalne immuunorgan (paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise), endokriinnääre (reguleerib immuunsüsteemi). Suunab ka lümfikoe arengut, kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli) ja on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex, tumedamalt värvunud) ja säsist (medulla, heledamalt)
annaabi.ee 
