Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Endokriinnäärmed e. sisenõrenäärmed

Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii Kõik bioloogilised suguhormoonid emas- kui isasorganismides. Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide hulka, bioloogiliselt toimelt on nad östradiool, östroon ja östriool (neist aktiivseim kasvufaktorid, mis avaldavad mõju esimene ja levinuim viimane). Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid ensüümreaktsioonide mõjutamise kaudu. mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut

Füsioloogia

18

pptx

SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID

SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid  HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket.

Bioloogia

4

doc

Sisesekretsioon

Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest ­ KOLLASKEHA. See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ­ ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul ­ jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) ­ mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel

Bioloogia

3

docx

Kordamisküsimused seedeelundkonna kohta

Ööpäevarütmi ja und ja pidurdab sugunäärmere enneaegset arengut 16.Kus asub kilpnääre? Kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Ventraalsel pinnal 17.Kus kohas kilpnäärmes võib leida joodi? Sagarike põiekujulistest folliikulitest, türoksiinis, trijoodtüroniinis, kaltsitoniinis- kilpnäärme hormoonid 18.Milliseid hormoone toodab kilpnääre? Türoksiin e tetrajodotüroniin, Trijoodtüroniin, Kaltsitoniin 19.Millele avaldavad mõju kilpnäärme hormoonid? Ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele, lihaskontraktsiooni esile kutsmiseks vajalik. 20.Kus asuvad kõrvalkilpnäärmed? Jäävad otse kilpnäärme taha, kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. 21.Kus toodetakse ja mida teeb parathormoon? Näärmekoes, kõrvalkilpnäärmetes. Hoiab kaltsiumit veres. Vastutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse eest 22.Kus asub harkelund? (Tüümus) Seotud T-lümfotsüütide tekkeks

Inimese anatoomia

16

docx

SISESEKRETSIOON

higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele ­ diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele ­ mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb ­ seda nim. vasopressoorseks toimeks. ADH'l on kaks erinevat retseptorit ­ V1(veresoonte silelihastel) ja V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed:

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

8

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk ​tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon:​ signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui ​signaalained​ levivad ​vereringe ja koevedeliku vahel ​organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju ​algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge ​hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, ​mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal ​sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID

Anatoomia ja füsioloogia

18

rtf

Sisesekretsioon

teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Teistele retseptoritele ta mõju ei avalda. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: · membraanretseptorid - need paiknevad efektorraku membraani pinnal · raku sisesed ehk intraselluraalretseptor (tsütoplasma retseptor; tuuma retseptorid) Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon - näärme alatalitlus, kus siis nääret produtseeritakse vähe või üldse mitte. Hüperfunktsioon - nääre produtseerib hormoodi liiga palju. Siis on

Anatoomia ja füsioloogia

11

docx

Sisesekretsioon

Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor

Anatoomia ja füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)