MICHELANGELO ,,TAAVET,, Katrin Kösler M-13 Haapsalu kutsehariduskeskus TAAVET(MICHELANGELO) Taavet on aastatel 1501-1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. TAAVET SKULPTUUR Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Vana palee esisel Sinjoriia platsil. Tänapäeval asub see Accademia di Belle Arti galeriis Firenzes. Kuju on 5,17 m kõrge. Skulptuur kujutab israeliidist lamburit ning tulevast Iisraeli kuningat, kes piiblilegendi järgi surmas vilist Koljati lingust visatud kiviga. Teadlased tegid kindlaks, et Michelangelo kasutas Taaveti kuju loomiseks viletsa kvaliteediga marmorit TAAVET SKULPTUUR
muinasjuttudega". Pjotor Tsaikovski Esimesi üliõpilasi, kes astus Peterburgi konservatooriumi. Looming psühholoogilise sisuga, looming väljendab inimesi hingelisi elamusi. Tippteoseks on VI Sümfoonia, alapealkiri "Pateetiline". Kirjutas suurvormide kõrval ka väiksemaid ning programmilist muusikat klaverile. Näiteks "Aastaajad" ja "Lastealbum". Suvitades 1867.a. Eestis, kirjutas programmilise tsükli "Mälestusi Haapsalust". Pjotor Tsaikovski Oopereid on kirjutanud 10, meistriteoseks on psühholoogiline draama "Jevgeni Onegin" Kahe noore inimese traagiliselt lõppev armastus ooperis "Padaemand" . Pjotor Tsaikovski Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nikolai Rimski-Korsakov Click to edit Master text styles Second level
"Bouvard ja Pécuchet". 1877. aastal avaldas Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: ,,Un Coeur simple", ,,La Légende de Saint-Julien l'Hospitalier" ja ,,Hérodias". Oma ülejäänud elu lõpetas ta ,,Bouvard ja Pécuchet'd", millega ta elu lõpuni hakkama ei saanud. Teos trükiti peale tema surma, aastal 1881. See oli satiir, mis naeruvääristas inimkonna kasutuid teadmisi ning keskpäraseid inimesi. Romaan on sünge ja segadusseajav, kuigi Flaubert ise seda oma meistriteoseks pidas. Flaubert'il oli oma sõpradega ka aktiivne kirjavahetus ning tema kirjad on ära trükitud mitmetes kogumites. Flaubert oli oma töös väsimatu ning kurtis tihti kirjades oma sõpradele, kui palju järjepidevust ta töö nõudis. Tal oli muu hulgas ka tihe sõprus ning kirjavahetus George Sandiga. Kirjanduslik mõju Enamik nõustuks, et Flaubert on üks suurimaid kirjanikke, kes Prantsusmaal elanud. Kirjanikuna oli Flaubert pea võrdselt romantik ja realist
mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest · Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud sündmustest Lavamuusika · Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe" · Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo-
Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus. Maalikunstnikud maalivad vahel ühte pilti aastakümneid, aeg-ajalt täiendades seda. Isegi väike pintslitõmme õigesse kohta võib teha maaliga tõelist imet see võib muutuda suurepäraseks meistriteoseks. Samamoodi on riigiga. On vaid vaja üles leida õige koht, kuhu uus idee paigutada, et teha üldpilti paremaks, kui see praegu on. Selleks, et riik areneks, on vaja uuendusmeelsust. Muusika poleks jõudnud sellisesse punkti, kus ta praegu on, kui vanal ajal poleks olnud inimestel soovi liikuda edasi, mitte peatuda näiteks Gregoriuse koraali juures ja jääda sellele igavesti truuks. Riigis elades ei saa me tammuda kogu aeg ühes paigas
Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost Tuntud on ka kullast soolatoos Prantsuse kuningale Francois'ile ,,Perseus" Kullast soolatoos kuningas Francois'ile Parmigianino Itaalia maalikunstnik ja graafik ,,Pikakaelaline Madonna" - valmis 1531 ja on üks tema võtmetöödest, mis asub Uffizi galeriis Kasutatud materjalid : www.google.ee www.et.wikipeedia.org http://www.paideyg
Ta on loonud üle 30 mitmesuguse sümfoonilise teose. IV, V, VI sümfooniates tulevad esile eriti hästi tema muusika iseloomulikud omadused Instrumentaalkontserdid tema kontserdites valitsevad päikesepasitelised, paiguti lausa pimestavalt rõõmuküllased meeleolud Ooper tema ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon(armastus, viha, armukadedus jms) ,,Jevgeni Onegin" Oliu meistriteoseks Tsaikovski kümne ooperi hulgas. Selles säilib küll Puskini idee, kuid Tsaikovski suunates tähelepanu tegelaste tundeelule tõlgendas seda psühholoogilise draamana. Richard Wagner Saksa helilooja · Ta oli mitmekülgne ning üks suurimaid novaatoreid. · Tema ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetralooga ,,Nibelungide sõrmus" · Ta pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Ei püüdnud muusikat allutada sõnale, hakkas kasutama nn
nagu ka müüdi seal Laura portree. Simone looming on on muljetavaldavalt mirmekesine, seda iseloomustavad voogavad jooned ja puhtad värvid, mis esinevad juba tema esimeses suuremõõtmelises teoses ''Maestas'' ( Trooniv Madonna). Üks osa tervest reast Siena raekoja suure tellimuse raames valminud töödest on oma kompositsiooni ja stiili poolest väga sarnane Duccio ''Maesta'' esikülje maaliga, kuid selles maalis on näha siiski Simone uuendusmeelsele andele omaseid jooni. Simone meistriteoseks on tema ja ta õemehe Lippo Memmi 1333. aastal signeeritud hiilgav ning dramaatiline ''Maarja kuulutus'', mis kunagi oli Siena katedraali altarimaal. Matil ja läikival kullatud taustal valgete ja kuldsete ornamentidega lehvivas rüüs oma tiibu raputav ingel põlvitab neitsi Maarja ees, kes tõmbub ingli poolt edastatud sõnumit kuuldes eemale, tekitades nende vahele pingega täidetud ruumi. Selle maali puhul on järgitud kogu hingest gooti stiili kaanonit ning isegi
ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Taavet on marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga, otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks. Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul. Tänapäeval asub see Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Taaveti kuju on kõrge 5,17 m. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust
psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini" aluseks on Puskini samanimeline värssromaan. Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest.Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Tema muusikaline andekus avaldus juba noores eas: 14-aastaselt läks Pariisi konservatooriumisse, õppis klaverit ja kompositsiooni. Looming Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt
Maapind oli üsna tasane, ainult keskel kerkis väike seljak, mis jagas neeme põhja ja lõunaosaks.(kirjeldus leheküljel 248) Autorist: James Fenimore Cooper (September 15, 1789 September 14, 1851) James Fenimore Cooper oli populaarne Ameerika kirjanik. Ta on tuntust kogunud oma mere novellidega aga samas ka ajalooliste novellidega. Tema populaarseim teos on ,,Viimane mohikaanlane" mida peetakse samuti tema meistriteoseks. Oma esimese raamatu avaldas ta anonüümselt. Selle raamatu nimeks oli ,,Precaution" ning see ilmus 1820. Cooper kirjutas ,,Viimase Mohikaanlase" kirjutas ta Warrensburgis mis on natuke põhjas kogu raamatu tegevus paigast. 1826 kolis Cooper oma perega Euroopasse kus ta aga ei jätnud oma raamatute kirjutamist. Talle pakuti tööd Ühendatud Riikide organisatsioonis mille ta ka vastu võttis. 1833 aastal naases Copper Ameerikasse kus ta koheselt avaldas raamatu ,, A letter to my Countryman"
Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid Kõige silmapaistvamad osad on keerdtrepp ja katusejoon- üllatavalt harmooniline segu kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja korstnatest Keerdtrepi nikerdatud ornament on tunnistatud prantsuse renessansi meistriteoseks. Sisemus on sisustatud minimalistlikult. Hulgaliselt puitpaneelidest dekoratsioone, gobelääne, mitmeid kuulatud ulukitopiseid, uhket mööblit ning jahimotiividega- ja portreemaale. 440 tuba, 365 kaminat, 85 treppi Chambord´i katuseterrass keerdtrepp
G. Courbet maal Luulekogu "Kurja lilled" · Ainus luulekogu "Kurja lilled" ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 "Kurja õied") · Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega kohtulikule vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi · Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta:"Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!" · 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks "Väikesed poeemid proosas" · Ilmusid posthuumselt 1869 · Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile · Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed · Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses · Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus Surm · 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest.
Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse.
Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga. Michelangelo suri 18. veebruaril aastal 1564 Roomas. Kunstniku vennapoeg Loenardo viib tema maised jäänused salaja Firenzesse, kus ta maetakse 12.märtsil Santa Croce kirikusse. [3] Taavet on aastatel 15011504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks. Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul. Tänapäeval asub see Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Kuju on 5,17 m kõrge.(pilt2) 5
mitte mingit loogikat ning filmi juhib puhas irratsionaalsus. Tulemuseks on kohati juhet kokku ajav ja samal ajal sokeerivalt üllatav filmiteos. Kui "Andaluusia koer" 1929. aastal linastus, oli enamus publikut täiesti vapustatud - midagi taolist polnud keegi varem näinud. Kuigi väidetavalt ei saanud enamik filmi vaatajatest mitte midagi filmist aru, jättis teos inimestesse nii tugeva emotsiooni, et seda ülistati pöördepunktiks filmi ajaloos ja sürrealismi meistriteoseks. Kahjuks ei kestnud Salvador Dali ja Luis Buñueli sõprus väga kaua. Nii juba järgmine aasta kui film "Kuldajastu" ("L'age d'or") oli tegemisel, läks andekas duo eri teed. Dali jäi ametlikult küll "Kuldajastu" käsikirja autoriks, ent filmi tegemisel ta rohkem ei osalenud. Edasi tegutses Buñuel juba omapäi ja uute kaaslastega. 1930. Aastal valminud "Kuldajastu" on väidetavalt ispiratsiooni saanud Markii de Sade teosest "120 päeva Soodomas". Rezisöör
Siiski on see vaid üks episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846. aastal Suurbritanniasse ja 1849 Kreekasse ning Egiptusesse. See reis jättis talle sügava mulje. Alates sellest ajast, vältimaks juhuslikke sattumisi Pariisi, ei lahkunud ta enam Croissetst.(4) 1849. aasta septembris kirjutas Flaubert ,,Püha Antoniuse kiusatuse", mida peab meistriteoseks, ja luges selle ette Louis Bouilhetle ja Maxime du Campile, lubamata neil vahele segada või soovitusi anda. Pärast lugemise lõpetamist käskisid nad Flaubertil kirjutatu tulle visata, kuna see olevat lootusetu ja korratu. Aastal 1850 alustas Flaubert ,,Madame Bovary" kirjutamist, tehes seda viis aastat. Romaani trükiti seeriatena 1856. aastal (eesti keeles 1934), tuues autorile kohtuasja (teda kahtlustati ebamoraalsuses), kuid ta tunnistati kohtus süütuks
ta öelnud: "Liiga sarnane!". Paavst Innocentius X portree 1650 Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste portreesid. Venus peegliga (1644-48) Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Suurimaks meistriteoseks peetakse kahte kompositsiooni „Ketrajad“ ja „Õuedaamid“ (1657). „Õuedaamid“ on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“. Velázquez on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja. Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682) Geniaalseim hispaania meister Velázqueze kõrval. ● Loomingus kaks poolust: 1
puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil. Kuju kannab tüüpilist arvukate kaunistustega krooni, mida nimetati ka "kiivri krooniks". Horisontaalne kullane peavõru, värviline riba üle krooni, mis jookseb aasana kokku ja keskele tagasi. Värvidest kasutatud kollane, punane, sinine, roheline. Võrreldes teiste Vana- Egiptuse skulptuuridega on büsti õlad puudu, näha ainult rangluud. Kuju on heade proportsioonidega. Näojooned: kõrged põsesarnad, pikk ja kortsudeta kael ja väga kitsad kontuurid
säilinud siiani. Siiski on see vaid väike episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846. aastal Suurbritanniasse ja 1849 Kreekasse ning Egiptusesse. See reis jättis talle sügava mulje. Alates sellest ajast, vältimaks juhuslikke sattumisi Pariisi, ei lahkunud ta enam eriti Croisset'st. 1849. aasta septembris kirjutas Flaubert "Püha Antoniuse kiusatuse", mida peab meistriteoseks, ja luges selle ette Louis Bouilhet'le ja Maxime du Campile, lubamata neil vahele segada või soovitusi anda. Pärast lugemise lõpetamist käskisid nad aga Flaubert'il kirjutatu tulle visata, kuna see olevat lootusetu ja korratu. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, tehes seda viis aastat. Romaan trükiti seeriatena 1856. aastal (eesti keeles 1934), tuues autorile kohtuasja (teda kahtlustati ebamoraalsuses), kuid ta tunnistati kohtus süütuks.
jätkas ta novellides. 1887. aastal suri tema isa. Alates 1890. aastast elas Stevenson koos perekonnaga Samoa saarestiku Upolu saarel. 4 Siiski kirjutas ta jätkuvalt soti kodumaast romaanis Ballantrae isand (The Master of Ballantrae, 1889) või oma viimases, lõpetamata jäänud romaanis Hermistoni tamm (Weir of Hermiston, 1896), mida peetakse kirjaniku meistriteoseks. (Sichtermann ja Scholl 2005,247) Robert Louis Stevenson suri 3. detsembril 1894 ajuverejooksu tagajärjel oma majas Samoal. (Sichtermann ja Scholl 2005,247) Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis. Sellest hoolimata on Stevensoni teosed täis teorõõmu, tema tegelased energilised, stiil nõtke ja distsiplineeritud. Ta kirjanduslik toodang on väga mitmekesine. Temalt on ilmunud küll
Bramante jooniste järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud. Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult. Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus ühe renessansi suurkuju -Michelangelo kavandite põhjal. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks. Veneetsia ehituskunst Sealseks kuulsamaks meistriks oli Palladio, kes võttis suuresti eeskuju antiikarhidektuurist. Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia põhimõtteid. Erilist rõhku pani ta sammaste kasutamisele. Palladio mõjutas kõvasti arhitektuuri arengut. Tema loomingust mõjutatud stiili nim. palladianismiks. Villa Rotondat loetakse Palladio loomingu kõrgpunktiks.
Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks. Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast. Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid". Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka. 5
"Agnes Grey´s kirjeldatakse ühe kasvatajanna elukäiku. Raamatu üle vaieldi, seda loeti meelsasti ja unustati kiiresti. "Vihurimäe" oli aga täielik läbikukkumine ja kutsus esile vihase protestitormi. Victoriaaegsel kombelisel Inglismaal ei olnud kohta raamatul, mis kirjeldab naisi selle hävitava kire võimuses. Alles hiljem oldi valmis järgima Emily Brontë armutut pilku inimtundmuste sügavikesse ja raamat kuulutati naturalismi esimeseks meistriteoseks. Heathcliff tuli oma aja kohta liiga vara. Ka Charlotte´il oli raske õe kirjanduslikku ebaõnnestumist avalikkuse ees kaitsta. Currer Bell oli nüüd kirjandusmaailma täht, ta pidas kirjavahetust kriitikute ja lugejatega, ja nautis tähelepanu, mis sai osaks iseäraliku kuulsusega "vennakeste" klannile. Emily alias Ellis Bell tõmbus tagasi ja anus Charlotte´it, et ta ei avaldaks, kes on pseudonüümi taga. Ta oli alati inimesi kartnud. Kõige hullem oli aeg internaatkoolis
Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Püramiidid olid aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on. Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist. Mõndades sisekambrites on kasutatud ka suuri punaseid graniidiplokke. Seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. Ehitis koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5-15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkuseks mõõdeti umbes 230 meetrit. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, kuid tänapäevani on säilinud 137 meetrit. Üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja moseede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid. Mesopotaamia
Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur. Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad klaveriteosed on süidid ,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard" ning ta on andnud ka 2 klaverikontserti. Esimeseks sümfooniliseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on ülesehituselt neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ning ka iseloomulike Hispaania tantsurütmide poolest. Suur osa tema orkestriteoseid on tihedalt seotud nii
toetav avaldus. Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat selle kohta, et Galilei oponendid (st jesuiidid) peavad natuurfilosoofiat ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks
rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat: ,,Universumi raamatut "saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis."
dramaatilise phikarakteriga ja rajanevad pshholoogilisel konfliktil. Tegevuse tukejuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine vi midagi muud selletaolist. Taikovski pooldab elulist tde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mtoloogiat, vliseid efekte ja pnevusega levrtsitatud sndmustikku. Inimestega igapevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Muusikaliselt on Taikovski ooperites esiplaanil vokaalne klg. Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini" aluseks on Pukini samanimeline vrssromaan. Ooperis silib Pukini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamist. Ooper on lrilise phikarakteriga. "Padaemand" on tragdia. Ooperi kunstimeisterlikkus ilmneb nii draama kui ka muusika pingelises arenduses ning peategelaste komplitseeritud pshholoogias. Pjotr Taikovski ooperist... *ldse peab ooper olema kige mistetavam kigist muusikaliikidest.
Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta 4 lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks. Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast. Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid", mis koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate
- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. 4 Ooper Jevgeni Onegin A. Puskini samanimelisele värssromaanile loodud ,,Jevgeni Onegin" (1893) on meistriteoseks nii Tsaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas. Noor poeet Lenski on kihlatud rõõmsameelse Olgaga. Viibides pruudi suvekodus, tutvustab ta tulevasele ämmale ja Olga õele Tatjanale oma sõpra Oneginit. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Puskini värssromaan pakkus heliloojale inimlik-hingelisi elamusi ja võimsat emotsionaalset dramaturgiat, mida Tsaikovski oli uue ooperi kirjutamiseks otsinud
naise ihadest kõnelevat unelust, kus tegelikud seksuaalsed kogemused transformeeritakse abstraktsete mõtete ja kujutluste mülkaks. Meie ees avaneb üheaegselt naise tegelik ja unenäoelu, mis on omavahel lootusetult läbi põimunud ja teineteisest sõltuvuses. Kunstnik näib osutavat asjaolule, et inimese kehaliste naudingute ja vaimse maailma kokkukõlasid on lootusetu ratsionaalselt selgitada. "L'Étoile de Meri" (15 min, 1928) võib pidada kunstniku suurimaks meistriteoseks. Filmi aluseks on sürrealistliku luuletaja Robert Desnos' avaldamata luuletus. Film on katse esitada poeesiat visuaalsel kujul. Erinevalt varasematest filmidest näeme ekraanil realistlikke, mitte abstraktseid kujundeid, kuid sellest hoolimata on tegemist jutustamist vältiva linateosega. Ka selles filmis on Ray eksperimenteerinud valguse ja kaameraga, kasutades mh lähiplaane, moonutusi, fookusest väljas pilti. 1920
Kiievi rüüstamist meistrid, tuntuim kuid hiljem ehitati juurde veel neli kuplit. Lihtsaid ehituskunsti keskuseks ARISTOTELE valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad FIORAVANTI petikarkaadid Ehituskunsti areng Vene ehituskunst arenes Konstruktiivne selgus ja Alates 15.sajandist on Suurimaks meistriteoseks suurema vormirikkuse, loogika vähenesid säilinud kõrge telgitaolise peetakse Vassili Blazennõi fantaasiakülluse ja katusega põnevaid peakirikut Moskvas maalilise toreduse suunas. puukirikuid, näiteks Kizi (16.sajand) saarel Oneega järves.
kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda
· 1846. aastal asus elama Graesset'sse (kogu ülejäänud eluks) · 1849. aastal ,,Püha Antoniuse kiusatus" · Aastal 1850 alustas ,,Madam Bovary" kirjutamist, tehes seda 5 aastat kui ilmus koguteosena, sai see sooja vastuvõtu · 1869. aastal ,,Tundekasvatus" · 1870. aastal tabas teda ebaõnn: o Okupeeriti kirjaniku maja o Parim sõber suri o Kaotas ema · ,,Püha Antoniuse kiusamine" · 1881 ,,Bouvad ja Pecuchet" pidas seda oma meistriteoseks · Bovarism ,,Madam Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Looming · 1856 Esimene teos kiriromaan ,,Vaesed inimesed" · ,,Teisik" · ,,Valged ööd" · 1849. aastal mõisteti surma, kuid siis otsustati ümber ning saadeti sunnitööle Siberisse. Sealt saadud kogemused olid aluseks romaanidele ,,Alandatud ja solvunud" ning ,,Märkmeid surnud majast" · 1859
Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. L. avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.
enda saatuse pärast muret tunda. Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone Tallinna Tehnikakõrgkool osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623 kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat, et Galilei oponendid (s.o jesuiidid) peavad loodusfilosoofiat ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista ainult siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks
valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Vene arhitektuuris on palju ehitisi klassitsismi ajast. Peterburis töötas palju arhitekte, kellest kuulsaim on: Jean Baptiste Vallin de la Mothe (1729-1800), kes kavandas Kunstide Akadeemia hoone ning kaubahoovi Gostinõi Dvor. Teiseks kuulsaks arhitektiks oli Antonio Rinaldi (u 1710-1794), kelle meistriteoseks on Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Paljudele klassitsistidele meeldib luua mitte ainult üksikhooneid, vaid terveid linnaehituslikke ansambleid. Vaevalt suudab aga keegi võistelda Carlo Rossi`ga (1775-1849), kelle töödeks on hiiglaslik Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambel ja palju muud. Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad
aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuimaks võib lugeda Leonardo da Vinci Mona Lisat. Taavet (Michelangelo) Taavet on loodud aastatel 15011504 ning on Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab endast alasti Taavetit kes oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Kuju valmistub otsustavaks võitluseks. Esialgne skulptuuri asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul, tänapäeval asub see aga Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Kuju kõrguseks on 5,17 meetrit. La nascita di Venere ,,Venuse sünd" on üks Botticelli kuulsamaid maale. See kujutab
lahkus Normandiast ja asus Pariisi, kus töötas ametnikuna Mereministeeriumis. Tema peamine meelelahutus ja puhkus oli sõudmine Seine'il, mida tegi pühapäeviti ja riigipühade ajal. 1878 viidi ta üle avaliku halduse ministeeriumi. Sel ajal hakkas ta kaastööd tegema paljudele Pariisis ilmuvatele juhtivatele ajalehtedele. Samuti hakkas ta vabal ajal novelle kirjutama. 1880 avaldas Maupassant oma esimese novelli "Rasvarull". Seda saatis silmapilkselt tohutu menu. Flaubert nimetas seda meistriteoseks, mis jääb kestma. Sellele järgnesid teised lühijutud: "Kaks sõpra", "Ema Savage" ja "Preili Fifi". Tema loomeperiood ei olnud väga pikk, kestes 11 aastat, aga Maupassant oli viljakas kirjanik ja praktilise meelega ning sai rikkaks. Ühiskonna suhtes tundis Maupassant loomulikku vastumeelsust. Ta eelistas eraldiolemist, üksindust ja mõtisklemist. Üksinduse teemat Maupassant rõhutab oma teostes väga tormiliselt. See on kindlasti kaudselt või ka otseselet seotud tema eluviisiga
Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Valgustusliikumist toetas nii Prantsuse ratsionalism, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirism, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Jumalat hakati
kirjeldamatult krõbedaks. Pardi suursuguse kahvatuse kiireks korrigeerimiseks hõõrutakse linnu nahka linnasesuhkruga. Sel moel saadud punakaspruunil jumel lastakse seejärel õhu käes taheneda. Enne praadimist täidetakse pardi sisemus õige niiskusastme saavutamiseks kuuma veega. Seda väärtuslikku lindu küpsetatakse ümaras ahjus elaval tulel, mida toidetakse datli-, virsiku- ja pirnipuu puiduga. Niipea kui valge linnu muundumine kokakunsti meistriteoseks on toimunud, esitleb kokk teda täies suuruses oma külalistele ning viib seejärel tagasi kööki, kus part lõigatakse umbes kaheksakümneks kuni sajaks tükiks. Alles siis tuuakse Pekingi part koos erinevate dipikastmete ja maitsvate mandariini pannkookidega lauale. · Mongoolia tulepada Mongolite ülemkiht on endast Hiinasse pärandanud kogu Hiinas armastatud roa- mongoolia tulepada. Pekingi gurmaanide restoranides kasutatakse tulepaja valmistamiseks peamiselt
· Albert Herring (1947; Guy de Maupassant'i [novell]]i "Le Rossier de Mme. Huisson" järgi) · Billy Budd (1951); Herman Melville'i järgi) · Gloriana (1953; Elizabeth II kroonimise puhuks. · Kruvi pööre (Turn of the Screw, 1954; ooper Henry Jamesi jutustuse põhjal) · Noye's Fludde (1958) · A Midsummer Night's Dream (Suveöö unenägu; 1960); William Shakespeare'i järgi · War Requiem (Sõjareekviem; 1961 või 1962; suur bestseller, mida peetakse tema meistriteoseks, kuigi paljude kriitikute meelest oli see liiga emotsionaalne) · Koovitaja jõgi (Curlew River, 1964) · The Burning Fiery Furnace (1966) 19 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et 20. sajandi heliloojatest, kellest võiks kirjutada ja kelle kohta rohkem uurida, on väga palju. Kõikidel on oma huvitav elulugu, muusika õppimise teekond, huvitavad teosed.
pilastrid, ornamentika osalt veel raskevõitu ja kuhjatud. Kuldne galerii Kuldne galerii ● Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) etendas suurt osa uue stiili väljakujunemisel nii oma ehitiste kui ka kavanditega, mida paljundati vaselõikes. ● Rokokoo (louis XV) stiili viivad võidule Boffrand ja Meisonnier. Germain Boffrand`i (1667-1754) loodud on Hotel Soubise`i (praegu riigiarhiivi hoone) sisekujundus, mida õigusega loetakse Louis XV stiili klassikaliseks meistriteoseks. Tema ehitistes moodustab välisarhitektuur, mis on äärmiselt tagasihoidlik ja lihtne, täieliku kontrasti sisekujundusega. Germain Boffrand. Hôtel de Soubise, Pariis Germain Boffrand. Ovaalsaal, Hôtel de Soubise, Pariis ● Juste Aurèle Meissonnier (1693- 1750). Esindab äärmuslikku suunda rokokoostiilis. Tema teostatud on Hòtel Brèthous` sisekujundus Pariisis. Veel suurem tähtsus on tema joonistustel mitmesuguste kunstkäsitööesemete jaoks.
fassaadid) Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut. 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on kindlustusarhidektuur. (Moskva Kreml) Lunsataja kirik 16.saj meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas. Nereditsas. 12.saj See veider fantaasia rohke ja toretsev liitkirik. Samast ajast võib leida põnevaid puukirikuid Kiži saarel Oneega järves Nt. 22-kupliga Preobraženskaja kirik Uspenski kirik Vladimiris. 13.saj Dmitri peakirik Vladimiris. 12.saj lõpp
hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil
mind ennast. Mu sõber võõrustab mind, esitamata mulle seejuures mingeid piiravaid tingimusi. Seetõttu on sõber looduses omamoodi paradoks. Mina, kes ma ainsana olen, kes ma ei näe looduses midagi, mille olemasolu kinnituseks mul oleks sama veenvaid tõendeid kui enda olemasolu kohta, näen nüüd otsekui iseenda olemust korduvat võõras kujus, kõige oma kõrguse, mitmekesisuse ja veidrusega; nii et sõpra võib vabalt pidada looduse meistriteoseks. Sõpruse teine element on õrnus. Meid seovad inimestega igat liiki sidemed veri, uhkus, hirm, lootus, kasuahnus, himu, viha, imetlus, kõikvõimalikud asjaolud ja märgid ja tiitlid; ent meil on raske uskuda, et kelleski teises võiks olla küllalt iseloomu, tõmbamaks meid ligi armastusega. Kas võib keegi teine olla nii õndsalik, me ise olla nii puhtad, et võiksime talle pakkuda õrnust? Kui keegi mulle armsaks saab, on õnne ülim siht mu haardeulatuses. Selle kohta
Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse
Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasest perioodist. Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr. Nende meistriteoseks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1,5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajal lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati mitmeid erineva otstarbega esemeid riietest hobuserakmete ja laevadeni. Viikingite maitsele vastavad jõulised, silmatorkavad ja keerukad, paljude
annaabi.ee 
