Puramiidid (0)

PÜRAMIIDID
Sissejuhatus
Püramiidid on aastatuhandeid tekitanud inimestes küsimusi: miks, kuidas ja kes? Jumalad, tulnukad, muud ebaloomulikud ja ka loomulikud olendid – kõiki neid on seostatud püramiidide tekkega. Ka mina olen olnud sellest kultuuri- ja kunstiajaloo imest pidevalt huvitatud ning nende ilu, müstilisus ja võimsus sundisid seda teemat uurima . Kasutasin tänapäeva populaarseimat infootsingusüsteemi Google ning lõin pildi püramiidide olemusest Mesopotaamias ja hiljem Egiptuses.
Mõiste - püramiid
Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd.
Püramiide ehitasid erinevad tsivilisatsioonid paljudesse maailma paikadesse. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Püramiidid olid aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on.
Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist. Mõndades sisekambrites on kasutatud ka suuri punaseid graniidiplokke. Seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. Ehitis koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5-15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkuseks mõõdeti umbes 230 meetrit. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, kuid tänapäevani on säilinud 137 meetrit. Üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.
Mesopotaamia
Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse tsikuraatideks ehk astmiktempliteks. Iidsetel aegadel värviti neid kulla ja pronksiga. Voodrid kaeti erinevate värvidega, mida seostatakse astroloogiliste tähendustega. Kuningad lasid mõnikord graveerida oma nimed nendele värvitud tellistele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi . Tippu viisid trepid.
Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed ja igal linnal oli oma patroon jumal. Ainult preestrid võisid käia tsikuraadis või selle alumises osas asuvates ruumides. Preestrite kohustus oli hoolitseda jumalate eest ning rahuldada nende vajadusi.
Arvatakse, et kõige suurem tsikuraat asus Babülonis. Seda peetakse Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüübiks. Antud ehitist on nimetatud üheks maailmaimedest, ehkki klassikalises seitsme maailmaime loendis seda ei mainita.
Egiptus
Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud ja peegelduv valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugelt vaadates mulje, et need läigivad. Nurgakivi oli enamasti tehtud kõvemast kivimist nagu näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga. Pind oli väga peegeldav.
Püramiidid rajati vaaraode hauakambriteks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja haudadesse pandi neile kaasa kõik eluks vajalik.
Esimene püramiid püstitati kolmanda dünastia ajal. Tegu oli astmik püramiidiga, mis koosnes kuuest laotud tasemest. Esimesed püramiidid ehitatigi astmelisteks, sest inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumal Raga, keda peetakse kõikide vaaraode isaks. Hilisemal perioodil rajati ka siledate külgedega. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja.
Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem , kuid vaaraode käske pidi täitma. Siiani pole päris täpselt teada, kuidas neid kiviplokke liigutati. Küll aga on välja uuritud tõde selle kohta, kuidas transporditi kiviplokke Egiptuse kõige suuremate püramiidide ehitusplatsile. Arheoloogid on teinud kindlaks, et Giza püramiidide ehitamiseks toodi ehitusmaterjal kohale 800 kilomeetri kauguselt. Iidne papüürus, paat ja keerukas veevärgi süsteem heitis valgust sellele, kuidas töölised ehituseks vajaliku infrastruktuuri lõid. Detailselt kirja pandud arheoloogiline materjal näitab, et osavad ehitajad transportisid kiviplokke mööda Niiluse jõge paatidega. Niilus asub aga püramiididest paari kilomeetri kaugusel. Selleks, et vahemaa hõlpsalt läbida, kaevati ehitusplatsini kanalid. Keerukas kanalite süsteem võimaldas paadiga plokke viia väga lähedale, suisa paari meetri kaugusele sihtpunktist.
Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest erinevast püramiidist: Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iga püramiidi ehitamiseks kasutati umbes saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus ligikaudu kakskümmend aastat. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju – sfinks . See nägi välja nagu lamav inimese näoga lõvi. Eeldatakse, et see püstitati surnud vaaraodele valvuriks. Giza püramiidid kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. See on ainus maailmaime, mis on siiani säilinud.
Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu loobusid vaaraod hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasid endale rajada tagasihoidlikumad hauakambrid . Vaaraosi hakati matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati nii öösel kui ka päeval.
Võrdlus
Uurides mõlema kõrgkultuuri kunstiajalugu on selgelt arusaadav, et püramiide peeti olulisteks saavutusteks juba nende ehituse ajal. Kuigi mõlemad tsivilisatsioonid seostasid neid ehitisi jumalusega, arvan mina isiklikult, et kogu tegevus oli rohkem seotud ilmalikkusega. Valitsejad pidasid vajalikuks näitama nii rahvale kui ka teistele kultuuridele oma võimu. Usk on olnud aastatuhandeid inimeste tavade, käitumismaneeride ja põhimõtete aluseks. Seetõttu sai sellega väga kergelt manipuleerida . Mesopotaamias ehitati need jumalate elupaigaks ning Egiptuses hauakambriteks, kust vaaraod taevaga saavad ühilduda. Võttes arvesse tõsiasja, et Egiptuses ehitati esimene püramiid kolmanda dünastia ajal, siis mida nad esimese kahe dünastia ajal uskusid? Jumaluse taha on lihtne peituda.
Mõlema kõrgkultuuri ajal kaunistati ja ehiti püramiide. Kiviplokke värviti kulla, hõbeda ja pronksiga. Välisfassaad oli silmapaistev , läikiv ning suurejooneline. Kambrites sees kasutati erinevat värvi kivimeid. Sinna joonistati, kirjutati, rajati skulptuure ning muid kunstilisi monumente. Küll aga Egiptuses oli püramiid ehitis ise, kuid Mesopotaamias hõlmas nende ehitus ka teiste hoonete rajamist. Tsikuraadid võisid mõnikord lausa välja näha nagu eraldi linnad, sest seal peal asus palju erinevaid kambreid, majakesi ja templeid.
Mõlema tsivilisatsiooni ehitised seostusid jumalusega, kuid tuleb tõdeda, et nende põhimõte jäi siiski erinevaks. Mesopotaamias kujutas tsikuraat jumala elupaika, kus ta oma linna juhtis, kuid Egiptuse püramiidid olid mõeldud hauakambriteks. Tsikuraatides võisid käia preestrid, kuid pole teada, mida nad seal tegelikult tegid. Pole ju välistatud, et nende kambritesse loodi kunstilisi monumente ja maalinguid nagu püramiididesse. Ka seda saaks arvesse võtta tõsiseltvõetava sarnasusena.
Püramiidid ja tsikuraadid olid keelatud tavarahvale. Mõlemas rajatises võisid käia vaid valitud inimesed. Tsikuraatides ainult preestrid ning püramiidides vaarao käsilased.
Vaatamata tsikuraatide mõningasele sarnasusele Vana-Egiptuse püramiididega on nendevaheline seos tänaseni vaieldav. Ka erinevused on silmapaistvad. Samas ei saa kultuurisidemeid Mesopotaamia ja Egiptuse vahel eitada.
Kokkuvõte
Püramiidid on aastatuhandeid küsimusi tekitanud ning ilmselt tekitavad ka edaspidi. Oleks ju huvitav rännata ajas tagasi ning näha kogu selle struktuuri loomist ja langemist. Nii palju kui arheoloogid ja teadlased ei üritaks, ei saa nad selgeltnägijate kombel ühe nipsuga toimunust pilti luua. Kindlasti on ajahõlma kadunud nii mõnigi saladus, mis nende võimsate ehitiste loomist natukenegi loogilisemaks muudaks. Nii ei jäägi meil muud üle, kui vaid huvituda.