Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Michelangelo elulugu (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tallinna Teeninduskool
Michelangelo
Referaat
Thea Sester
011M
06.10.2011
Tallinn 2011
Thea Sester

Sisukord


Sissejuhatus....................................................................................................................3
Michelangelo elulugu..................................................................................................4,5
Kokkuvõte......................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus........................................................................................................7
Lisa.................................................................................................................................8
Thea Sester

Sissejuhatus


Käesolevas referaadis uurin, kes on Michelangelo, millega ta on oma elu jooksul tegelenud. Tema perekonnast ja kust on ta pärit.
Kasutan võimalikult palju materjali internetist kui ka raamatust, et teada saada erinevaid versioone tema elust ja koguda võimalikult palju informatsiooni tema kohta.
Soovin teada saada, millega ja kuidas ta saavutas on tuntuse kogu maailmas.
Töö eesmärk on saavutada teadmised Michelangelo kohta.

Thea Sester

Michelangelo

(6. märts 1475 – 18. veebruar 1564)


Michelangelo täispikk nimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni. Michelangelo sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Temast sai kuulus Itaalia skulptor , maalikunstnik , arhitekt , luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelon ennenägematu looming, milles seisnevad antiigi vormid ja ideed vormisid renessansskunsti tipu, oma valminud tööde ja mõtetega rajas ta teekonna barokk ajastusse. Ta on nii renessanss - kui ka barokk ajastu maalikunstnik ja skulptor [1].
1481 . aastal jään ilma oma emast, paneb isa oma poja Francesco da Urbino juurde grammatikakooli, mi soli rikaste laste kool ja kus õpiti poliitikukarjääri. Kuid isa ja poja arvamused ei klappind, meeldis Michelangelole ikka ja jäädavalt joonistada ja seda ta ka tegi, kuigi isa seda ei luband. Mõneaja jooksul mõistis ka isa oma poja andekuses nii isa soostus pojale kunstihariduse anda ( Guasti, Lombardi 2008: 6 ).
Ajapikku maalikunsti õppides mõistis, et see pole tema ala ja ta tahtis tegeleda skulporina edasi, ise olles veel noor, kuigi maalikunstis valmis tal ka palju suur teoseid, üks tuntumaid on Sixtuse kabelis maalitud freskoga ( pilt 1 ).
Skulptuurialase väljaõppe sai aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Kuulsamad skulptuurid on “Taavet” ( pilt 2 ), “Püha Matteus”, “Madonna lapsega”
( pilt 3 ).
Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks : “Sixtuse kabel ” ( pilt 1 ), “Taavet ja Koljat”, “Viimne kohtupäev”.
Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti.
Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid.
Thea Sester
1532. aastal valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile.
Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga.
Michelangelo suri 18. veebruaril aastal 1564 Roomas. Kunstniku vennapoeg Loenardo viib tema maised jäänused salaja Firenzesse, kus ta maetakse 12.märtsil Santa Croce kirikusse. [3]
Taavet on aastatel 1501– 1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks. Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul. Tänapäeval asub see Accademia di belle arti di Firenze galeriis . Kuju on 5,17 m kõrge.(pilt2)

Thea Sester

Kokkuvõte


Töö lõpuks sain kõik vajaliku informatsiooni kokku. Sain teada kes ta oli, millega ta tegeles, millised olid tema suur teosed.
Huvitav oli teada saada, et ta on nii palju reisinud ja õppinud erinevates maades. On väga paljudel erialadel töötand ja endaga rahule jäänud.
Informatsiooni otsides leitsin internetist kui ka raamatust tema kohta palju tekste . Kuna maht oli suur, üritasin välja võtta kõige olulisema.
Thea Sester

Kasutatud kirjandus


[1],[3] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/tekst.ht m
( 04.10.2011 )
[2] Alessandro Guasti ja Massimiliano Lombardi, Michelangelo kogutud teosed- maalikunst ,Trak Pen, 2008
http://www.google.ee/search?q=michelangelo&oe=utf-8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&biw=1280&bih=836 ( 04.10.2011 )

Thea Sester

Lisa


Pilt 1
Pilt 2
Pilt 3
8
Vasakule Paremale
Michelangelo elulugu #1 Michelangelo elulugu #2 Michelangelo elulugu #3 Michelangelo elulugu #4 Michelangelo elulugu #5 Michelangelo elulugu #6 Michelangelo elulugu #7 Michelangelo elulugu #8 Michelangelo elulugu #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tirtsuke13 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni
2
docx

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 ­ 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis

Kunstiajalugu
Michelangelo Buonarroti
5
doc

Michelangelo Buonarroti

Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18. veebruaril 1564. aastal. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici

Kunst
MICHELANGELO BUONARROTI
9
doc

MICHELANGELO BUONARROTI

KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9 2 1

Kunstiajalugu
Michelangelo Buonarroti
3
doc

Michelangelo Buonarroti

Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja

Ajalugu
Michelangelo
9
odt

Michelangelo

Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.

Kunstiajalugu
Michelangelo Buonarroti
24
doc

Michelangelo Buonarroti

.............................................................................................................. 14 7.2 ,,Päikese ja kuu loomine"...................................................................................................... 15 8.JULIUS II HAUAMONUMENT................................................................................................... 16 9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR........................................................................ 17 10. MICHELANGELO POEEDINA................................................................................................. 18 10.1 Vittoria Colonna................................................................................................................. 18 11. VIIMNE KOHTUPÄEV............................................................................................................. 19 12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS.................................................................................

Kunstiajalugu
Renessanss
9
doc

Renessanss

11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis mis on üks maailma suurimaid muuseume. See asub

Kunstiajalugu
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun