Vanavene kunst (0)

VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST
Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev . Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll.
Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri.
Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid.
Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis.
Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi .
Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik . Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range.
Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad . Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp).
Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst . Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud.
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas.
Vene linnades olid levinu nn. “ühe tänava kirikud”. Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks.
12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi.
Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile.
Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres.
Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva , kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti . Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal.
Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid.
Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika . Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kiši saarel.
16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider , fantaasiarohke ning toretsev.
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas.
Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida.
Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks .
Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal . Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema ") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood.
14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust.
Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel.
Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad jooned.
15. sajandil oli Moskva kirikutes uhkeid Ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein. Eraldab idapoolsema kõige pühalikuma koha ülejäänud kirikuruumist. Igale teemal on ette nähtud kindel koht.
16. sajandini on maalikunstis määrav Rubljovi õpilaste laad.
17. sajandil taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile, kehi plastiliselt modelleerima.