"Hirvekütt" J.Cooper (1)

„Hirvekütt“
Positiivsed ja negatiivsed tegelased.
Positiivsed tegelased:
Hirvekütt –usaldusväärne noormees . Oli ka väga aus, sihikindel ja otsekohene .Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand. Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida.
Tšingatšguk – Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust.
Judith Hutter – Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi . Ta armus Hirveküti.
Hetty Hutter – Ei olud just kõige targem , kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda.
Ua-ta-Ua – Tšingatšuki mõrsja.
Negatiivsed tegelased:

Thomas Hutter – Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel.
Harry March (Välejalg) –Vägivaldne tegelane, kellele vangis viibime polnud võõras. Peamiselt oli vanglas baari kakluste pärast. Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida.
Huroonid – Hõim, kes soovis endale järvekalda elanike skalpe. Vaenulik hõim. Neil õnnestus saada Thomas Hutteri skalp.
Looduskirjeldused:
* Selles jutustuses esinevad sündmused toimusid 1740 . ja 1745. aasta vahel, kui New Yorki koloonia asustatud alad piirdusid ainult nelja Atlandi-ääres krahvkonnaga, kitsa maaribaga mõlemal pool Hudsonit, selle suudemest kuni allikate läheduses olevate koskedeni, ja paari kaugema naaberalaga Mohawki ja Schoharie jõe ääres. Laiad ümbermetsavööndi ulatusid Mohawaki jõe kallastele ja koguni sellest üle ning tungisid …….(kirjeldus leheküljel 6)
* Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette. Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja , kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks.
(kirjeldus leheküljel 40)
* Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all.Peamiselt kasvasid seal tammed ja, nagu see on Ameerika metsades tavaline, kõrgele kerkisid paljad, ainsagi oksaga tüved ning laotasid alles siis laiali tiheda ja lopsaka lehestiku. Maapind oli üsna tasane , ainult keskel kerkis väike seljak , mis jagas neeme põhja – ja lõunaosaks.(kirjeldus leheküljel 248)
Autorist:
James Fenimore Cooper
(September 15, 1789 – September 14, 1851)
James Fenimore Cooper oli populaarne Ameerika kirjanik. Ta on tuntust kogunud oma mere novellidega aga samas ka ajalooliste novellidega. Tema populaarseim teos on „Viimane mohikaanlane“ mida peetakse samuti tema meistriteoseks. Oma esimese raamatu avaldas ta anonüümselt. Selle raamatu nimeks oli „Precaution” ning see ilmus 1820. Cooper kirjutas „Viimase Mohikaanlase“ kirjutas ta Warrensburgis mis on natuke põhjas kogu raamatu tegevus paigast . 1826 kolis Cooper oma perega Euroopasse kus ta aga ei jätnud oma raamatute kirjutamist. Talle pakuti tööd Ühendatud Riikide organisatsioonis mille ta ka vastu võttis. 1833 aastal naases Copper Ameerikasse kus ta koheselt avaldas raamatu „ A letter to my Countryman“. Tema „Hirvekütis“ on väga hästi näha tema enda idealiseerimise. Kõik tema raamatud mis ta nüüd oli hakanud avaldama kõnelesid poliitikas. Cooper hakkas tajuma pinget autori ja publiku vahel. Oma viimased eluaastad oli Cooper Coopertownis, mis sai oma nime tema ise järgi, kuhu ta suri vesitõvesse.

Teosed:

• Salakuulaja ( 1821 )
  
• Pioneerid ehk Susquehanna allikad (1823
  
• Loots (1823)
  
• Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757 (1826),
  
• Preeria (1827)
  
• Punane rändaja (1828)
  
• Bravo (1831)
  
• Heidenmauer ehk benediktiinlased (1832)
  
• Reisikirjade sari (1836–1838)
  
• Rajaleidja ehk Sisemeri (1840)
  
• Hirvekütt ehk Esimene sõjarada ( 1841 )
  
• Kaks admirali (1842)
  
• Saatana varvas (1845)
  
• Ahelatekandja (1845)
  
• Punanahad (1846)
  
• Merelõvid (1849)