Must nool - Robert Louis Stevenson (2)

Antsla Gümnaasium
Robert Samarüütel
12.B
Robert Louis Stevensoni
„MUST NOOL “
referaat
Juhendaja : õp. Iiri Reile
Antsla 2006
Sisukord
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3
1. Robert Louis Stevenson
1.1 Elulugu ja looming………………………………………………………………………...4
2. „Must Nool“
2.1 Teose lühikokkuvõtte……………………………………………………………………...6
2.2 Tegelaste iseloomustus…....................................................................................................7
3. Oma arvamus………..............................................................................................................8
Kokkuvõte ……..........................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10
Lisa 1………………………………………………………...………………………………..11
Lisa 2…………………………...…………………………………………...……………...…12
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis tutvustan lühidalt Robert Louis Stevensoni elulugu ja loomingut.
Lähemalt on kirjutatud tema teosest „Must Nool“, mida analüüsin ja millest avaldan oma arvamuse.
Teose „Must Nool“ valisin sellepärast, et nii teos kui kirjanik tundus mulle huvitav.
Imestama paneb teose juures see, kuidas autor suudab nii pikalt jutustada, põnevust kaotamata.
1. Robert Louis Stevenson

Elulugu ja looming
Robert Lewis (hiljem Louis) Balfour Stevenson sündis 13. novembril 1850 Edinburghis majaehitajate peres. Kuna poiss põdes tuberkuloosi, möödus tema lapsepõlv põhiliselt voodis lebades ja lugusid välja mõteldes. (Sichtermann ja Scholl 2005,247)
Pärast kooli lõpetamist 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal aga vähe huvi oli vajalike õppeainete vastu, vahetas ta mõne aasta pärast isa kurvastuseks ala ja hakkas õppima õigusteadust. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.ht m)
1875. aastal lõpetas ta ülikooli, kuid ei hakanud kunagi advokaadina tööle.
Juba ülikooliõpilaspäevil ilmusid temalt esimesed artiklid. Reisidel lõunamaadesse lootis ta eelkõige tervist parandada, aga reisimine ise hakkas talle meeldima . Alates 1878. aastast avaldas ta lugusid kanuumatkadest Prantsusmaal ja Belgias või rännakust eesliga läbi Sevennide. 1876. aastal Prantsusmaal olles armus Stevenson kümme aastat vanemasse ameeriklannasse Fanny Osbourne´i, kes elas mehest lahus. Kui naine 1879 . aastal lahutuse sai, sõitis Stevenson Californiasse ja järgmisel aastal nad abiellusid. (Sichtermann ja Scholl 2005,247)
1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan „ Aarete saar“ (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.html )
( Romaanist on tehtud korduvalt filme ja etendusi.)
Ka Stevensoni lasteluuletused said väga populaarseks.
Inspireerituna Edgar Allan Poest, kirjutas ta Kummalise loo dr Jekkyllist ja mr Hyde´ist (The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde, 1886 ).
Stevenson oskas üleloomulikke elemente kunstipäraselt kasutada jarikastas oma seikluslugusid peenete psühholoogiliste visanditega.
Röövitud (Kidnapped, 1886) käsitles kirjaniku esivanemate elu, nende elamuste kirjeldamist jätkas ta novellides .
1887. aastal suri tema isa.
Alates 1890. aastast elas Stevenson koos perekonnaga Samoa saarestiku Upolu saarel.
Siiski kirjutas ta jätkuvalt šoti kodumaast romaanis Ballantrae isand (The Master of Ballantrae, 1889) või oma viimases, lõpetamata jäänud romaanis Hermistoni tamm (Weir of Hermiston, 1896), mida peetakse kirjaniku meistriteoseks. (Sichtermann ja Scholl 2005,247)
Robert Louis Stevenson suri 3. detsembril 1894 ajuverejooksu tagajärjel oma majas Samoal. (Sichtermann ja Scholl 2005,247)
Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis. Sellest hoolimata on Stevensoni teosed täis teorõõmu, tema tegelased energilised, stiil nõtke ja distsiplineeritud. Ta kirjanduslik toodang on väga mitmekesine. Temalt on ilmunud küll reisikirjeldusi ja kirjandust käsitlevaid esseid, küll novelle ja luuletusi. Kuigi maailmakuulsuse võitis ta siiski oma seiklusromaanidega. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.ht m)
2. „Must Nool“
2.1 Teose lühikokkuvõte
„Must Nool“ on jutustus mehest nimega Richard Shelton (lühendatult Dick ). Kuidas temast saab rüütel ja kuidas ta päästab oma armastatu Joanna Sedley ning sellest kuidas ta otsib õiglust oma isa mõrva üle ( Harry Sheltoni).
Ellis Duckworth, Musta Noole vennaskonna juht, kes tahab Dicki veenda, et tema isa mõrvas on süüdi tema hoolitseja Sir Daniel Brackley ja tema teenrid .
Mõne aja pärast on Dicki kahtlused piisavad, et keerata sir Daniel enda vastu ja tal pole muud võimalust kui põgeneda Sir. Danieli juurest ning liituda Musta Noole vennaskonnaga, et nii maksta kätte Sir Danielile.
2.2 Tegelaste iseloomustus

• Richard Shelton – On noor poiss, kes otsib igalt poolt tõde taga. On julge, väärikas, tark ja otsusekindel, ja tahab kõigiga hästi läbi saada.
  
• Oliver Oates – Preester , hoidis Sir. Danieli poolele.
  

• Nick Appleyard – vana ammukütt, kogenud sõjamees, oli üks paras riiukukk.
  

• Bennet Hatch - Oli Sir. Danieli parem käsi, kuningavõimu esindaja sadakonnas.
  

• Daniel Brackley – Tunstalli rüütel, oli ka väga ahne , tahtis igalt poolt kasu saada.
  

• Will Lawless – Musta Noole vennaskonna liige, munk
  

• Joanna Sedley – keda tunti ka kui John Matcham. Richard Sheltoni armastatu, Lord Foxhami eestkostealune.
  
• Ellis Duckworth – Musta Noole vennaskonna juht.
  

• Hugh Ferryman – Jonnakas parvevaht.
  

• Goody Hatch – oli Bennet Hatchi abikaasa.
  

• John Capper – Musta Noole lindprii.
  

• Harry Shelton – Richard Sheltoni isa
  

3. Oma arvamus
Minu arvamus teosest on igati positiivne. Lugedes tundus raamat väga huvitav, kui jätta välja esimesed leheküljed, mis nii huvitavad polnud. Kui olid juba lugema hakanud, siis ei tahtnutki seda enam käest panna, kuna sündmustik läks järjest huvitamaks ja kogu aeg tahtsid teada, mis nüüd edasi saab.
Selline raamatu analüüsimine ja kirjaniku eluloo kohta kokkuvõte tegemine, andis minu arvates palju juurde nii kirjandi kirjutamisel, kui muidu.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võiks öelda, et teos oli väga hea. Teoses oli toodud väga hea ülevaade sündmustikust ja kõike kirjeldati väga hästi ning sellest tekkis hea ettekujutus .
Selline asi lihtsalt paneb imestama, kuidas keegi suudab midagi sellist kirjutada.
Antud raamatu puhul oli hea see, et ei osanud lõpu ära arvata. Raamatu lõpp oli üllatav vastupidiselt sellele mida arvasid olevad, siis kui raamat oli veel poole peal.
Kuigi raamat lõppes lõppudelõpuks ikkagi hästi.
KASUTATUD KIRJANDUS

• Scholl, J. ja Sichtermann, B. 2005. 50 klassikut. Romaanid . 16.-19. sajand
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.ht m
  
• Stevenson, R.L. Aarete Saar. Must Nool 1990.
  

Lisa 1
Robert Louis Stevenson
Lisa 2
Robert Loius Stevenson
12