Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (0)

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 – 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik , skulptor , poeet ja arhitekt .
Haridus ja töö
1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489 - 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi.
Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri.
Looming
Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena , et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal, mida peetakse tänapäeval tema loomingu parimateks teosteks koos maali „Viimne kohtupäev“ kabeli altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Aastatel 1508 - 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Sixtuse kabeli laemaal
Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà ( 1498 – 1499). „Taavetis“ avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Pietà
Taavet
Taavet on marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga, otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks. Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul. Tänapäeval asub see Accademia di belle arti di Firenze galeriis . Taaveti kuju on kõrge 5,17 m. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu.
Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga.