Wagner, Sibelius, Grieg, Tšaikovski (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Edvard Grieg – Norra helilooja

Oli Norra ärkamisaja laulik . Ta oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis hiljem sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale – impressionismile.
Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad.
Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter , südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid.
Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala „Peer Gynt “.

Jean Sibelius – Soome helilooja

Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile. Need on 7 sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja viiulikontsert . Oluline osa Sibeliuse loomingust moodustavad ka programmilised sümfoonilised süidid.
Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Sageli on juba seotud programmi kaudu soome muistendite,saagade või kujudega . Kuid teosed, millel puudub taoline programm, seal muuska areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega, tihti tunda põhjamaiselt hämarat saagalikkust.
Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassiivid täis ähvardavatähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius väljendanud neid meeleolusid sümfoonilises poeemis „Finlandia“
Tema muusika on oma põhiolemuselt sügavalt soomepärane. Tal oli erakordne anne kasvatada väikesest viisikäänakust ulatuslikku ning üha uuenevat meloodiat, tuues sellesse aina uusi ootamatuid harmooniavärvinguid.
„Findlandia“ on tema kõige kuulsam teos.

Tšaikovski

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kookonike Õppematerjali autor

wagner sibelius grieg t?aikovski heliloojad

Sarnased õppematerjalid

docx

11. klassi muusika arvestus

Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Lemmikzanriks on soololalul

Romantism

doc

11 klass muusika arvestus

10 ooperit ("Jevgeni Onegin", "Padaemand") TEOSTE ANALÜÜS Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile

Muusika

doc

Romantism

Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle

Ajalugu

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

· Paljude ooperite süzee kuulsatest romaanidest · Taotles draama ja muusika sünteesi · Verdit huvitas inimese saatus, kannatav inimene · Pingelised psühholoogilised süzeed · Elutruudus-kõrgeim kriteerium · Laulja hääl on ooperi hing · Voolavad hästilauldavad meloodiad · Euroopa ooperikuninga kuulsuse tõid: Rigoletto, Trubaduur, Traviata Rigolettos tegelane on naturaalselt kole RICHARD WAGNER (1813-1883) Uuendused: orkester lava all, saalis tuled kustutatud, saali põrand kaldu, hea akustika tänu puupinkidele. Ooper: Lendav hollandlane (1843) Ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus 1848-74 Reini kuld 1843 Siegfried 1871 Jumalate hukk 1874 Kirjutas 25 aasta jooksul Kestab 4 õhtut, kokku 24 tundi 33 tegelast Ca 100 juhtmotiivi kogu tetraloogias · Itaalia ooperi meelelahutuslikkuse vastu · Süzeed germaani mütoloogiast · Meloodia retsitatiivne

Muusika

docx

MUUSIKAAJALUGU

Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda. A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne. Siis juba raskelt haige, põeb tuberkoloosi. A ja V kohtuvad uuesti ballil, see muudab V tervise veel halvemaks. A isa sõidab V juurde paluma vabandust. A jõuab V juurde, aga on juba hilja. Vaimulik teos Verdilt Reekviem ehk leinamissa. Richard Wagner (1813 1883) Saksa helilooja, kes oma helilooja kutsumuse avastas üsna hilja. Lapsepõlves huvitas teda teater ja kirjandus. 15-aastasena kuulis esmakordselt Beethovenit, see avaldas talle mõju. Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised. 1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat. Lisaks dirigent ja muusikakirjanik. Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi. Ooperireform seisnes: · Kustutas saalis tuled;

Muusika