Referaat Tšaikovskist (0)

Pjotr Iljit� T�aikovski s�ndis 25. aprillil 1840. aastal Votkinskis, Uuralites .Votkinski oli v�ike maakoht, kus polnud teatrit ega �ppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika , mis m� jutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe �hkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur m�ju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach�il. Tema isa, m�einsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on T�aikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsep �lves oma emalt ja rahvamuusikutelt.T�aikovski musikaalsus avaldus varakult. T�aikovskite peres �ppisid k�ik lapsed klaverim�ngu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse t�sisemalt.Pjotr T�aikovski on �ks romantismi esindav vene klassikalise s�mfoonia rajajaid ja nn ps�hhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise � anri arendajaks. 1849. a. kolis pere Peterburgi. K�mneaastane Pjotr pandi �igusteaduste kooli. Sellest "b�rokraatia taimelavast" oli v� imalik saada v�he kasulikku . Eemalolek perest oli talle v�ga raske. Haridus , mille T�aikovski seal omandas, oli �hek� lgne .Kuid just siin hakkas ta t�siselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. �pilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal T�aikovskit, kes m�ngis v�ga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. 1852 .aastal kolis perekond taas Peterburgi. T�aikovski v�ttis klaveritunde pianistilt Rudolf K�ndingerilt. 1854. aastal suri T�aikovski ema koolerasse. T�aikovski on �elnud, et see m�jus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. L�petanud 1859. a. �ppeasutuse, sai T�aikovski titulaarn�uniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. T��st vabal ajal k�lastab ta teatrit, eriti ooperit. K�ige s�gavama mulje j�tavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin " ja Mozarti ooper "Don Juan ". 1862 . a. astub T�aikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et t�siselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide t�ttu pidi ta t�� tama - p�hiliselt andis ta eratunde. T� htsaimad �petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini m�jutusel loobub T�aikovski l� plikult oma ametist ja p�hendub end tervenisti muusikale. 1865. a. l�petab ta konservatooriumi h�bemedaliga ja asub �petajat��le vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss . 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. K�mne aasta jooksul, mis ta seal � petaja oli l�i ta palju t� helepanuv ��rseid teoseid. Nt. Kolm s�mfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti " Luikede j�rv", klaveripalade ts�kli " Aastaajad ". 1867. aasta kevadsuvel s� itis T�aikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi p�� rduma . Vend Modesti kutsel s� itsid nad Haapsallu suve veetma . Vennad ��risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik t��tada. Talle meeldis Haapsalu rahulik milj�� ja ilus loodus.T�aikovski k�lastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillam�el. 1891 . aastal oli ta veidi aega Tallinnas. T�aikovski pink asub Tagalahe ��res mere kaldal , see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta p�ikset�usu imetles. T�aikovski j�tkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi �Vojevood� kirjutamist. Siin valmis T�aikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal.See oli aeg, mil noort heliloojat hakati t�siselt v�tma. Murranguliseks sai T�aikovski elus aasta 1877, kui � nnetu abielu kutsus esile raske n�rvivapustuse. Aasta l�pul saatsid s� brad ta v�lismaale, kus looming aitas tal kriisist �le saada. Nimelt tol aastal l�petas Tsaikovski ooperi " Jevgeni Onegin ". 1870-ndate aastate l� pust alates hakkab T�aikovskil peale r�ndurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina . Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis).1877 valminud IV s�mfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on v�rreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul l�petas T�aikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. N��d oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka j�rgnevatel aastatel viibis T�aikovski palju v� lismaal . See k�ik sai teoks seet�ttu, et tal oli rikas ja helde metseen Nadezda von Meck , kes oli ka T�aikovski s�ber 13 aasta v�ltel. Nad ei kohtunud kunagi, suhtlesid vaid kirja teel. T�aikovski isikup �ra ilmneb k�ige selgemini tema k�psusperioodi loomingus, mis algab IV s�mfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest t��st, p� hendus ta n��d t�ielikult loomingule. Olles vaba t��kohustustest, saatis T�aikovski talved m��da enamasti v�lismaal, suviti aga k�lastas sugulasi ja s�pru kodumaal. 1879 kirjutas ta ooperi "Orl?ans�i neitsi", 1885. aastal kolis T�aikovski Klini l�hedale. Samal aastal valiti ta Muusika �hingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule k�is ta dirigeerimas Venemaal ja L��ne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta n�iteks ooperid "Masepa", "V�lutar", " Padaemand ", " Jolanthe " ja balletid " Uinuv kaunitar ", "P�hklipureja". "P�hklipurejas �hendab T�aikovski ooperlik-s�mfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. T�aikovski nende aastate looming oli eelnevaga v�rreldes dramaatilisem, seda m� jutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1891. aastal viibis ta Ameerika �hendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge 'i �likooli audoktoriks. Oma elu viimasel k�mnel aastal l�i ta oma geniaalsed 5.- ja 6. s�mfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "P�hklipureja" jpm. Looming muutus j�rjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja �leelamised m��rasid paljude T�aikovski teoste sisu. T�aikovski suri 6. novembril 1893.aastal Peterburis. T�aikovski on tunnistanud, et s�damel�hedaseim �anr on talle s�mfoonia. Ta on loonud �le 30 s�mfoonilise teose. Neid luues p��dis ta tabada inimtunnete k�ige peidetumaid varjundeid. T�aikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tr��sti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub t�epoolest. T�aikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku l�inud mitte � ksnes suure s�mfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu T�aikovski loomingu �ldiseks suunitluseks on inimelu t�htsate probleemide kehastus ja avamine . Tema balletid "Luikede j�rv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, s�mfoonilise balleti ajastu. "P�hklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja �hendab ooperlik-s�mfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse , kannatuse ja v�itude allegooriat. T�aikovski on tunnistanud, et s�damel�hedasem �anr on talle s�mfoonia, sest see suudab tabada inimtunde k�ige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud �le 30 s�mfoonilise teose. Ooperi vastu tundis T�aikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle t�ttu, et see on t�nu tekstile ja lavalisele tegevusele h�sti m�istetav ka laiemale kuulajaskonnale. T�aikovski ooperid nagu ka s�mfooniad on dramaatilise p�hikarakteriga ja rajanevad ps�hholoogilisel konfliktil. Tegevuse t�ukej�uks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus , auahnus, vihkamine v�i midagi muud selletaolist. T�aikovski pooldab elulist t�de ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, m�toloogiat, v�liseid efekte ja p�nevusega �lev�rtsitatud s�ndmustikku. Inimestega igap�evasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Muusikaliselt on T�aikovski ooperites esiplaanil vokaalne k�lg. Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini " aluseks on Pu�kini samanimeline v�rssromaan. Ooperis s� ilib Pu�kini idee - aadli sisutu eluviisi hukkam�ist. Ooper on l��rilise p�hikarakteriga. "Padaemand" on trag ��dia. Ooperi kunstimeisterlikkus ilmneb nii draama kui ka muusika pingelises arenduses ning peategelaste komplitseeritud ps�hholoogias. Pjotr T�aikovski ooperist... *�ldse peab ooper olema k�ige m�istetavam k�igist muusikaliikidest. *On midagi vastupandamatut, mis kisub k�iki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile v� imaluse suhelda massidega. *Ooperi s�ee jaoks on ainu�ksi kontrastist v�he: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid. *Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja t� helepanu , kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. *�hendades endas niipalju �hist eesm�rki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et k�ige rikkam muusikavorm. *Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma s� nade ja tegevuseta? LOOMING T�aikovski on kirjutanud 6 s�mfooniat, s�mfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Balletid: * "Luikede j�rv" * "Uinuv kaunitar" * "P�hklipureja" Ooperid: * "Vojevood" * "Oprit�nikul" * Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") * "Jevgeni Onegin" * "Padaemand" * "Jolanthe" S�mfooniad: * 1. s�mfoonia g- moll "Talveunelmad" * 4. s�mfoonia f-moll * 5. s�mfoonia e-moll * 6. s�mfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade ts�kkel "Aastaajad": * Aprill - "Lumikelluke" * November - "Troikal" * Detsember - "J�ulud" * M�rts - "L�okese laul"