Bioloogia spikker (0)

Suguline
Mittesuguline
Osaleb 2 vanemorganismi
Osaleb 1 vanem
Mõlema vanema tunnused
Järglane vanemaga sarnane
Aeglasem paljunemisviis
Kiirem paljunemisviis
Muutlikkus suurem
Pärilik muutlikkus väiksem
Osalevad sugurakud - viljastamine
Sugurakud puuduvad
N: paljasseemnetaimed , linnud, loomad
Vegetatiivne ja eoseline : sibul, risoom , mugul
Rakutsükkel – raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni
Interfaas , Mitoos : profaas, metafaas , anafaas , telofaas
Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi : 1) viljastumine -suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng
Mitoos – päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
Mitoos:1)karüokinees – tuuma jagunemine, 2)tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, tsentrioolid kahestuvad, DNA replikatsioon , kromosoomid keerduvad lahti, raku mõõtmed suurenevad
Profaas: ettevalmistav faas, algab ääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele , kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks kromosoomid, tuumakesed kaovad
Metafaas: kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, rändamisfaas, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge
Anafaas: eraldumisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele
Telofaas: rekonstrueerimisfaas, sünteesitakse uued tuumamembraanid, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed
Mitoosi tähtsus: 1)toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel, 2)tütarrakud on geneetiliselt identsed, 3)suureneb rakkude arv – org. Kasv, 4)surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
Meioos – rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, moodustuvad sugurakud ja eosed
Meioosi tähtsus: 1)kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega, 2)tütarrakud on geneetiliselt erinevad ristsiirde tõttu, 3)ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset rakku
Tunnus
Mitoos
Meioos
Rakkude tootmine
Lähterakud jagunevad, keharakkude tootmine
Sugurakkude ja eoste moodustumine
Kromosoomistik
Diploidne 2*23
Haploidne 23
Rakkude erinevus
Rakud identsed
Geneetiliselt erinevad
Rakkude moodustumine
2 uut rakku
4 uut rakku
Ristsiire
Ei toimu
Toimub
Jagunemine
1 jagunemine
2 jagunemist
Sugurakud: 1)haploidne kromosoomistik, 2)pärilikelt omadustelt erinevad, 3)küpsed sugurakud ei jagune enam, 4)sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisse
Spermid: 1)varustatud viburiga – mitokondrid , 2)DNA tihedalt kokku pakitud, 3)peas esinevad lõhutavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks
Spermatogenees – seemnerakkude ehk spermide areng: 1)moodustuvad munandite väänilistes torukestes, 2)spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid, 3)spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi, 4)igast spermatogoonist moodustub 4 spermi, 5)pidev protsess, mis kulgeb kehatemp. madalamal temperatuuril, 6)valminud seemnerakud talletatakse munandites
Munarakud : suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest : 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga
Ovogenees – ovotsüütide e. munarakkude areng naisel: 1)moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas, 2)munaraku eellased on ovogoonid, 3)ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti
Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni
Viljastumine – seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas , 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Sügoot – viljastatud munarakk
Kehaväline viljastamine
Kehasisene viljastamine
Küpseb palju sugurakke
1 sugurakk
Juhuslik viljastumine
Kindlam viljastumine
Hukkub palju
Ellujäämisvõimalus suurem
N: kalad , kahepaiksed
N: imetajad
Otsene areng – vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene
Moondeline areng – vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas , rohukonn
Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit
Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik
Biogeneetiline reegel - ontogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu etapid, loode sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja lootega, lõpuks sarnane imetaja lootega