" '.' /, ,.
, r ,' !! ir3.ltl t, .:JJ ,' :
LA:a L.Li- L- L sl,*.-"7- ^--L /-J 5- rL,^--l
- a*!:c' 1.4.-l)^J1 Aiia;ala<.gA 14,.-5-:tcil-L.^-d
' -)
nr I (rad) tan BH (BH-Bk)2 1 0,54 37,5 0,654498469 0,767326988 1,65299E-005 9,203E-013 2 0,64 42 0,733038286 0,9004040443 1,66955E-005 6,300E-013 3 0,74 45,5 0,79412481 1,017607393 1,70808E-005 1,668E-013 4 0,84 49,5 0,86393798 1,1708495661 1,68513E-005 4,068E-013 5 0,94 51 0,890117919 1,2348971565 1,78794E-005 1,523E-013 6 1,04 54,5 0,951204442 1,4019482945 1,74244E-005 4,197E-015 7 1,12 55 0,959931089 1,4281480067 1,84205E-005 8,673E-013 8 1,24 60 1,047197551 1,7320508076 1,68158E-005 ...
I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . ...
Sheet1 Nr. Temp. Metall Pooljuht 1/T ln R ºC 1 32 111,7 7970 0,0032771 8,98344 2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127 4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 ...
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...
Rm=f(t) 68 66 64 62 R() R(oom) Linear Regression for R() 60 58 56 54 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) Rp=f(t) 80 70 60 50 R() R(oom) 40 Exponential Regression for R() 30 20 10 0 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
docstxt/12065328924785.txt
!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3....
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...
Solenoidi N= 360 keerdu Solenoidi pikkus l= 250 mm= 0,25 m Pooli N 1= 200 keerdu Pooli S1 = 1052,1 mm2 = 1,0521*10-3 m2 Mõõdetud voolutugevus I= 86A Sagedus (vahelduvvool) f= 50 Hz Mõõtetulemused: U(x) U(-x) IU(x)I x cm mV mV mV fe(x) ft(x) f(x) 0,19068 0,85588 0,66519 0,7772 1 174,1 172,8 173,45 6 4 8 06 0,18931 0,85097 0,66166 0,7775 2 173 171,4 172,2 2 6 4 35 0,18715 0,84252 0,65536 0,7778 3 171,17 169,3 170,235 2 1 9 67 0,83010 0,64595 0,7781 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,813...
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 1 174,1 172,8 173,45 0,190686 0,855884 0,665198 0,777206 2 173 171,4 172,2 0,189312 0,850976 0,661664 0,777535 3 171,17 169,3 170,235 0,187152 0,842521 0,655369 0,777867 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 0,830102 0,645952 0,778159 5 164,9 163,4 164,15 0,180462 0,813126 0,632664 0,778064 6 160,5 158,9 159,7 0,17557 0,790835 0,615265 0,777994 7 154,7 153 153,85 0,169138 0,762355 0,593216 0,778137 8 147,4 145,6 146,5 0,161058 0,726809 0,565751 0,778404 9 138,8 136,6 137,7 0,151384 0,683543 0,532159 0,778531 10 128,5 126 127,25 0,139895 0,632456 0,49256 0,778806 11 116,45 113,7 115,075 0,12651 0,574388 0,447877 0,779748 12 103,7 100,9 102,3 0,112466 0,511359 0,398894 0,7...
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
Andmed Sisesta mõõtmistulemused siia Kui siin on mõni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 25 1 37 27,4 Korras korrektsete puntide arv = 25 2 42 27,7 Korras tõus = 0,10015 ± 0,00440 3 47 28,3 Korras vabaliige = 23,36810 ± 0,24092 4 51 28,6 Korras (10-ne astmena) tõus = 1,00147087E-01 ± 4,4E-03 5 57 29,5 Korras (10-ne astmena) vabaliige = 2,33680985E+01 ± 2,4E-01 6 60 29,8 Korras Andmed korrektsed? = Korrektsed 7 64 30 Korras...
Valguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest 350 300 250 Intensiivsus, lx 200 150 100 50 0 -60 -40 -20 0 20 40 60 Kaugus tsentrist, mm Lainepikkuse ja selle vea arvutamine k lm lux fii lambda |lamda-lamdak| 0,0628 0 0,0628 287 0 0 0,0728 1 0,0728 13,1 0,0135318 631,484 14,0980833333 1...
YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1. Joonisel 26 kujutatud vooluahela osal on R1 = 2,3 , R2 = 6,1 ja tühise sisetakistusega vooluallikas elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, ...
m mV mV mV 1,25664E-006 X U(x) U(-x) |U(x)| Fe(x) Ft(x) f(x) S 0,002193 0 400 400 400 0,871866 0,8797065 0,00784 0,0078404 N 250 0,02 400 380 390 0,850069 0,8720184 0,021949 0,0219489 i 1,525 0,04 380 360 370 0,806476 0,8465587 0,040083 0,0400826 314,15 0,06 360 325 342,5 0,746535 0,7956242 0,049089 0,0490889 n 1390 0,08 320 325 322,5 0,702942 0,7065273 0,003585 0,0035853 l 0,222 0,1 260 250 255 0,555815 0,5710976 0,015283 0,0152829 D 0,12 0,12 ...
docstxt/122511106421957.txt
Kordamisküsimuste vastused 1. Soojusmahtuvus soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik ... J/K erisoojus massiühiku aine soojusmahtuvus ühik ... J/(kg*K) erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/ (kg*K) moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K) 2.Vabadusastmete arv sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 3.Molekuli ühele vabadusastmele vastab keskmine energia kT/2 J (k- universaalne gaasikonstant, T temperatuur) 4.Universaalne gaasikonstant töö, mida tee...
docstxt/123965456921236.txt
docstxt/123979435934538.txt
Sundvõnkumised, vooluresonants Katse nr , Hz , 1/s U, V I, mA Uc, V Ic, mA UL, V 1 595 3738,495 0,084 0,0084 0,06 0,006 0,156 2 620 3895,575 0,075 0,0075 0,063 0,0063 0,149 3 645 4052,655 0,066 0,0066 0,066 0,0066 0,144 4 670 4209,734 0,058 0,0058 0,069 0,0069 0,136 5 695 4366,814 0,051 0,0051 0,072 0,0072 0,131 6 720 4523,893 0,043 0,0043 0,074 0,0074 0,129 7 745 4680,973 0,036 0,0036 0,077 0,0077 0,125 8 770 4838,053 0,029 0,0029 0,08 0,008 0,12 9 795 4995,132 0,023 0,0023 0,083 0,0083 0,11...
Kondensaatori laadumine U= 20 V I01 = 85 µA I02 = 120 µA Jrk Aeg I (µA) I/I0 ln (I/I0) nr (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 0 85 120 1,00 1,00 0,00 0,00 1 5 80 106 0,94 0,88 -0,06 -0,12 2 10 73 94 0,86 0,78 -0,15 -0,24 3 15 67 84 0,79 0,70 -0,24 -0,36 4 20 62 75 0,73 0,63 -0,32 -0,47 5 25 58 67 0,68 0,56 -0,38 -0,58 ...
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 0 173,4 173,4 173,4 0,97585 0,857493 0,118357 0,138027 1 172,9 172,9 172,9 0,973036 0,855884 0,117152 0,136878 2 171,8 171,8 171,8 0,966845 0,850976 0,11587 0,136161 3 170,1 170,1 170,1 0,957278 0,842521 0,114757 0,136207 4 167,3 167,2 167,25 0,941239 0,830102 0,111137 0,133883 5 163,8 163,8 163,8 0,921823 0,813126 0,108698 0,133679 6 159,4 159,1 159,25 0,896217 0,790835 0,105382 0,133255 7 153,4 153,4 153,4 0,863295 0,762355 0,10094 0,132406 8 145,5 145,5 145,5 0,818836 0,726809 0,092027 0,126617 9 138,1 137,9 138 0,776628 0,683543 0,093085 0,13618 10 127,7 126,5 127,1 0,715285 0,632456 0,08283 0,130966 11 115,9 1...
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel 1 |x| cm Ue(x) mV Ue(x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0,0 25,60 25,60 0,0256 0,9250633 0,85749293 0,06757037 7,88% 1,5 25,43 25,24 0,025335 0,91548744 0,85385366 0,06163379 7,22% 3,0 25,12 24,78 0,02495 0,90157536 0,84252101 0,05905435 7,01% 0,9 4,5 24,50 24,11 0,024305 0,8782681 0,8222275 0,0560406 ...
jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 ...
Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga
Jrk. Nr. f (Hz) =2f 1/s Ie mA Uce V Ule V R=0 1. 100 628,32 0,26 2,38 1,37 2. 200 1256,64 0,39 2,68 1,66 3. 300 1884,96 0,47 2,97 2,11 4. 400 2513,27 0,78 3,70 2,96 1,80 5. 500 3141,59 0,54 3,38 2,14 6. 600 3769,91 1,24 5,01 3,39 1,60 7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 ...
Kondensaatori aperioodiline laadumine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I,µ I/I0 ln(I/I0) jrk nr aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 124 107 0,898551 0,8991597 -0,10697 -0,10629 2 5 111 98 0,804348 0,8235294 -0,21772 -0,19416 3 10 101 90 0,731884 0,7563025 -0,31213 -0,27931 4 15 92 82 0,666667 0,6890756 -0,40547 -0,3724 5 20 85 76 0,615942 0,6386555 -0,4846 -0,44839 6 25 78 70 0,565217 0,5882353 -0,57054 -0,53063 7 30 72 65 0,521739 0,5462185 -0,65059 -0,60474 8 35 66 60 0,478261 0,5042017 -0,7376 -0,68478 9 ...
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANO...
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugev...
Füssi küsss 16-30 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat. Pole veel selge, kus see energia on lokaliseeritud. - Kehade süsteemi energia. Vaatame kaht ainepunkti kaugusel r ja laengutega q1 ja q2 Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat. Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 2...
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud....
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.
?(ei tea kas joonis on õige!!!)
71. 72. 73. 74. 75.
docstxt/122729554221236.txt
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
docstxt/129648973934538.txt
docstxt/127495548872433.txt
Tühjenemine Tabel 13.2 U=.......... i01 =............ i02 =............. Jrk nr. Aeg i I / I0 ln( I / I 0 ) (s) ( µA ) R1 R2 R1 R2 R1 R2
Tabelid Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 ...
Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 xk 0,140 ...
|x| Ue(x) mV Ue(-x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0 174,22 174,22 0,17422 0,809537 0,857493 0,047956 0,055925 1 173,41 173,80 0,173605 0,80668 0,855884 0,049204 0,05749 2 171,86 173,39 0,172625 0,802126 0,850976 0,04885 0,057404 1 3 169,78 172,23 0,171005 0,794598 0,842521 0,047923 0,05688 0,9 4 166,67 170,11 0,16839 0,782447 0,830102 0,047655 0,057408 0,8 5 162,57 167,19 0,16488 0,766138 0,813126 0,046988 0,057787 0,7 6 157,31 163,49 0,1604 0,745321 0,790835 0,045514 0,057552 ...
docstxt/126285929134538.txt
docstxt/126254679234538.txt
NÜÜ OMEGA I UCE 650 4084,07 3,02 1,495 675 4241,15 3,28 1,567 700 4398,23 3,64 1,673 725 4555,309 4,02 1,777 750 4712,389 4,45 1,902 775 4869,469 5,01 2,064 800 5026,548 5,6 2,235 Loe mind 825 5183,628 6,33 2,445 850 5340,708 7,13 2,676 875 5497,787 8,17 2,969 900 5654,867 9,24 3,263 ...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema ...
Füüsika II kõik vajalikud valemid, ka lahti seletatud, väga asjalik.
z:[mY&G`nfid{=^q`884551;8 Nimi: Eeva-Merike Perenimi: Aasa Grupp: YAFB21 Mõõtmiste algus: 1.01.1997 1:35 Mõõtmiste lõpp: 1.01.1997 1:44 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p3 Mõõtesamm: 19 s Metall Pooljuht Nr t , °C R, R, lnR T, K 1 23 27,40 40596,50 10,611437135 296 27 25 27,70 37517,40 10,5325601043 298 26 26 27,70 36545,00 10,5062996569 299 2 27 28,00 33222,70 10,4109886562 300 24 27 27,70 34276,10 10,4422035973 300 25 27 27,70 35410,60 10,4747664893 300 23 28 28,00 32979,60 10,4036444675 301 22 29...
Solenoid |x| , cm Ue(x), mV Ue(-x), mV /Ue(x), mV fexp(x) ft(x) f(x) 1 0 33,31 33,31 0,9377 0,8575 0,0802 2 2 32,81 33,08 32,945 0,9275 0,8510 0,0765 3 4 31,49 32,36 31,925 0,8987 0,8301 0,0686 4 6 29,76 30,99 30,375 0,8551 0,7908 0,0643 5 8 27,06 28,77 27,915 0,7859 0,7268 0,0591 6 10 23,24 25,46 24,35 0,6855 0,6325 0,0530 7 12 18,47 20,92 19,695 0,5545 0,5114 0,0431 8 14 13,44 16 14,72 0,4144 0,3830 0,0314 9 16 9,53 ...
2. -8. Mõõteskaala lugem lv lp rj rj^2 2 19,435 22,05 1,3075 1,70955625 3 19,285 22,67 1,6925 2,86455625 4 19,16 22,8 1,82 3,3124 5 19,04 22,91 1,935 3,744225 6 18,94 23,03 2,045 4,182025 7 18,835 23,14 2,1525 4,63325625 8 18,775 23,22 2,2225 4,93950625 9 18,695 23,29 2,2975 5,27850625 650 nm 0,00000065 (10-ne astmena) tõus = 4,066105E-007 ± 1,1771E-008 R (10-ne astm...
docstxt/133717370925640.txt
docstxt/135791074709.txt
R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 ...
docstxt/14186601887939.txt
docstxt/128708534533392.txt
docstxt/128708503733392.txt
docstxt/128708444033392.txt
docstxt/128708472033392.txt
docstxt/128708563233392.txt
Andmed Sisesta m??tmistulemused siia Kui siin on m?ni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 17 1 0,003472222 5,5162473508 Korras korrektsete puntide arv = 17 2 0,003424658 5,3724967647 Korras t?us = 3541,07299 ± 3 0,003378378 5,2045559867 Korras vabaliige = -6,77274 ± 4 0,003333333 5,0278201189 Korras (10-ne astmena) t?us = 3,54107299E+03 ± 5 0,003289474 4,8820440597 Korras (10-ne astmena) vabaliige = -6,77273970E+00 ± 6 0,003246753 4,7527277503 Korras Andmed korrektsed? = Korrektsed 7 0,003205128 4,5747109785 Korras 8 0,003164557 4,4296256135 Korras ...
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704 3 90 45 2,5 0,25 11,25 8,93 2,55 56,66667 5,55556 0,09804 4 85 42,5 4 0,4 17 14,29 2,40 56,47059 9,41176 0,16667 5 80 40 5 0,5 20 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
