● närvikoe ● Valulised ja normaalseks pragunenud huuled arenemiseks. ● Kuiv keel ● Skisoidsed sümptomid (meelepetted) ● Progresseeruv demüeliniseerumine C(ASKORBIINHAPE) *Askorbiinhape on vajalik ● Kahvatud igemed naha, igemete, kapillaaride, ● Valusad liigesed hammaste, sidemete ja ● Haavade j a
Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia
on süstimine. · Tekitab eriti kergesti sõltuvust nii kehalist kui vaimselt. Tolerants tuleb kiirelt. · Võõrutus nähud: krambid, lõdisemine, külmahood, aevastamine, higistamine. KOKAIIN · Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikast ja Kagu- Aasiast kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast · Uimastist tingitud eufooria kadumise järel tunneb manustaja tugevat rahutust ja ärevust, hirmutunnet, vahel tekivad meelepetted. · Toime on lühiajaline, see tõttu tarvitakse tsüklitena mitmeid kordi järjest. · Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühiline ja ka füüsilise sõltuvuse. LSD · Kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum. · Meenutab paberitükki, mida imetakse ja neelatakse alla. Mõju kestab vähemalt 8 tundi. · LSD moonutab tugevalt taju: maailm muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevalt või aeglustavalt
tekib lenduvate ainete sissehingamisest nimetatakse chuffing; aineid hingatakse siise otse pakendist või mahutist; aineid mida sissehingatakse nimetatakse inhalantideks. Inhalantide kuritarvitamine põhjustab somaatilisi või psüühilisi häireid tema pruukijal. Tuntumad on liimid, värvilahustid, atsetoon, bensiin, vedelgaasid, nitritid e lämmastikhappe soolad. Toime: inhaleeritud ained imenduvad kopsudest vereringesse; võivad tekkida, meelepetted, iiveldus, segane kõne, erutus, krambid, äkksurma risk. Pikaajalise tarbimise tagajärjed: krooniline köha, suu ja nina ümbruses haavandid, kaalukaotus, depressioon, aju,maksa,neerude,vere luuüdi kahjustused. Kleptomaania e vargustõbi. Vastupandamatu tung varastada. Psüühikahäire, puudub materiaalse kasu saamise motiiv. Kleptomaanid on kleptomaania all kannatajad. Probleem võib olla seotud setoroniini tasemega ajus (hormoon, mis on vajalik
- mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas - meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus *DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne
tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi.
Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. TAJUMISHÄIRED Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed häired sensoorse ärrituslä- sensoorse ärritusläve sensoorse ärritusläve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kõrgenemine ärritajate kõrgenemine ärritajate ärritajate vastuvõt- vastuvõtmise nõrgene- vastuvõtmise katkemisel b) hallutsinatsioon b) derealisatsioon
kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone.
Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust
Toime järgi Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Toime järgi Kanep ,,Selle, mis hasis ühe käega annab, võtab ta teisega tagasi; võiks ütelda, et ta annab kujutlusvõime, kuid ei lase sellest saada mingit kasu." C. Baudelaire Kanepitooted on marihuaana, hasis ja hasisiõli. Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi.
ohtlikuks, tunnetab inimese suhtumises pahatahtlikkust ja vaenulikkust. Sageli tundub talle, et peale tema tegude on jälgimise või kontrolli ja juhtimise alla võetud ka tema mõtted ja tunded. Luulumõtted võivad olla seotus kas ümbritsevate inimeste või mingisuguste müstiliste kõrgemate jõududega. Varasematel aegadel oli luulu sisu seotud religiooniga. Nüüdseks on mõtted ja elamused tihti seotud ufode, kompuutrite ja televõrkudega. Hallutsinatsioonid e. meelepetted. Skisofreeniahaigel võib esineda erinevaid meelepettelisi elamusi, mis siiski enamasti väljenduvad ,,häälte" kujul, tunduvalt harvemini esineb nägemus-, haistmis- või maitsmismeelepetteid. Tavaliselt on neid väärtajust tingitud elamusi raske eraldada reaalsusest ning võib juhtuda, et haige hakkab tegutsema oma meelepette sunnil. Haigete sõnul päritolu meelepetetel võib olla peast, mõnelt teiselt inimeselt või saanud alguse raadiost, televiisorist- kuuldust, nähtust ja mujalt
Mõnel 5 inimesel tekitab kanep mõnutunde, aistingute erilise kirgastuse, rohkete kujutluste ja assotsiatsioonide tekke, teistel seevastu vaid iivelduse ja külmavärinad. (http://web.zone.ee/killer666/NARKOOTIKUMID_failid/image006.gif) LSD - Sünteetiline narkootikum LSD on lüsergiinhappe dietüülamiin, mis on üks tugevamaid teadaolevaid hallutsinogeene ehk meelepetteid põhjustavaid ühendeid. Tekivad tugevad meelepetted, meeleolu ja mõtlemise muutused. Kui uimastipruukija on eelnevalt halvas meeleolus või miski rõhub teda, võivad ilmuda hirmutavad meelepetted. Kõik välisärritajad, nagu valgus või hääled, võimenduvad negatiivsetena. Mõtte- ja tundehäired võivad üle minna ägedaks psühhoosiks. Reaalsustaju kaob täiesti ja hirmumõtete all kannataja võib tappa enda või kellegi lähikonnast. (http://www.usdoj.gov/dea/images_lsd.html)
kutsutakse kannabinoidideks ja milledest ainsana omab psühhoaktiivset toimet delta-9 tetrahüdrokannabinool (THC). Kanepiproduktide toime on igale inimesele individuaalne sõltudes annuse suurusest, toimeaine kontsentratsioonist, pruukimise sagedusest ja tarvitamise viisist. Marihuaana ja hasisi üledoseerimisel võivad tekkida tasakaalu- ja südamehäired, nälja- ja janutunne, rahutus, segasusseisund, paanika ja meelepetted. Vahetult peale marihuaana või hasisi pruukimist tekib südame- ja hingamistegevuse kiirenemine. Kanepisuits on ohtlikum kui tavalise sigareti suits nimelt tekib selle põlemisel, võrreldes tavalise tubakaga, kolm korda rohkem kantserogeenset (vähkitekitavat) tõrva ja viis korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi. Kanepit kasutanud lastel ja noorukitel on hilisemas elueas mitmekordselt suurem risk haigestuda depressiooni ja skisofreeniasse
vaimu valuaistinguga, mis justkui eksisteeriks jalas. Kuna need närvid peavad aga jalast ajuni jõudmiseks läbima sääreluu, reieluu, nimme, selja ja kaela, võib juhtuda, et isegi kui ei puudutata närvide osa, mis on jalas, vaid üksnes mõnd vahepealset osa, võib sündida ajus täpselt samasugune liikumine nagu siis, kui jalg saab haiget, nii et vaim tunneb paratamatult sedasama valu. Olemasolevad asjad võivad olla meelepetted ning nendest saab ainult siis aru, kui mõelda nende eksistentsi peale. Mõeldes on alati keha ja vaim koos, eraldi ei saa nad eksisteerida, ilma kehata ei ole võimalik mõelda ja hingeta ei ole võimalik kehal eksisteerida. ARUTLUS MEETODIST Neljas osa TEINE MEDITATSIOON
Juhtimisvõimele hakkab mõjuma alkoholisisaldus veres alates 0,2 . Sarnaselt alkoholile võivad juhtimisvõimet mõjutada teatud ravimid ja uimastavad ained. Viimased võivad tekitada peale joobes oleku ka sõltuvust. Narkojoovet tekitavad hasis (marihuaana), heroiin, kokaiin ja amfetamiin. Isegi ühe hasisisigareti suitsetamine põhjustab ebaõigeid juhtimisvõtteid ja üldse uimastite ühekordnegi tarvitamine võib tekitada mitu tundi kestva narkootikumijoobe ohtlikud meelepetted ja reaktsioonivõime vähenemine; meeltesegadus ja depressioon. Ohutunne väheneb, informatsiooni töötlemise vigade arv suureneb, tekivad valearvestused kiiruse ja kauguse hindamisel, tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Ohustatud liiklejad. · Valge kepiga jalakäija on nägemispuudega. Tema kiirus võib olla väga aeglane. Autojuht peab vajaduse korral sõidukiirust oluliselt vähendama või isegi seisma jääma.
iseloomustab nutmine, värisemine, imemisraskused ja südame rütmihäired. Need nähud võivad kesta 2-3 nädalat. RAHUSTID JA UINUTID Rahustid on üldiselt äärmiselt tugeva toimega, mistõttu ei tohi neid tarvitada ilma arsti täpse ettekirjutuseta. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja tekkida visuaalsed meelepetted. Rahusteid ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga. Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik. Põhiliselt kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi: 1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam) 2) barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal) Rahustite ja uinutite lühiajaline toime Rahustite ja uinutite lühemaajalisel tarvitamisel tekivad rahunemistunne, unisus,
tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator pärsitud; hüperestesia analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia analüsaatori alatundlikkus. Tajumise kvalitatiivsed häired Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse peegeldus ajukoores e. meelepete Meelepete tajuelamus ei vasta tegelikule objektile.; psühhosensorsed häired üksikaistingute süntees häiritud. Hallutsinatioon tekitavad maailmast eksliku ülevaate meelepetted e. hallutsinatsioonid ( objekti ei ole aga inimene tajub). Inimene ei kahtle tõesuses, kritikameel pole säilinud ( nt. oli mingi jube nägemus, küsimus: kas kartsite ka? Vastus- ei näitab et kriitikameel pole säilinud) .Kõige enam esineb kuulmishallutsinatsioone. Pseudohallutsinatsioon meelepete , mille puhul inimene kahtleb selle tõesuses. Küsimuse peale, et kas kartsite ka, vastus ja, kriitikameel säilinud, inimene kahtleb Illusioonid komplitseritud meelepete e
tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4. Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei põhjusta luul või meelepetted. Trihhotillomaania ehk juustekiskumismaania (DSM-IV järgi) 1. Oma juuste korduv väljakiskumine, mis tekitab märkimisväärset karvakadu. 2. Suureneva pinge tunne enne juuste rebimist või üritades seda vältida. 3. Juuste kiskumine tekitab naudingut või kergendustunnet. 5 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine 4
stressirohkete sündmuste mõju, nakkushaiguste põdemine raseduse ajal. Haiguse arenemine Prodomaalne faas astmelised muutused meeleolus ja käitumises, kõrvale hoidmine sotsiaalsetes kontaktidest, kummaline käitumine, väsimus, ükskõiksus, hooletus välimuses/hügieenis. Ei tunta ei õnneliku ega kurvana, pigem emotsionaalselt tühjana. Aktuaalne e aktiivne faas võimatu haigust ignoreerida, meelepetted, hallutsinatsioonid, segane mõtlemine. Residuaalne(hiline) faas akuutsed sümptomid hakkavad kaduma, mõned sümptomid võiva püsima jääda ( energiapuudus, sots kaugenemine jm). Faas võib kesta aastaid, sagedased on vahepealsed haiguse taasägenemise peroodid. Korrapärane ravi ja toetus aitavad haiguse taasägenemise võimalust nullilähedasena hoida. Diagnoosi mõistmine: võimalused, mis aitavad antud olukorrast aru saada mine arsti juurde koos sõbra/sugulasega
retrograadne amneesia, varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine Ei ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist Tajumine tegelikkuse vahetu tunnetamine, st meeleelunditele mõjuvate ärrituste peegeldumine teadvuses . Aisting, taju Taju: Kvantitatiivsed häired aistingute, tajude intensiivsuse muutused aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia) Kvalitatiivsed häired ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega
3. Nõutus, segasus 4. Psühhomotoorse rahutuse episoodid Deliiriumisündroom - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning visuaalsete (ja taktiilsete) hallutsinatsioonidega .Somnambulism, unepaanika Muutunud teadvuseseisundid : Hämarolek (twilight state) - sügav teadvusehäire kooshallutsinatsioonidega(nt patoloogiline alkoholjoove) . Oneroid meelepetted hõlmavad kogu teadvuse . Krambisündroom . Minestamine Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Hüpnoos . Retikulaarformatsioon juhtekiudude, neuronite ja tuumade süsteem ajutüves. 1) säilitavad ajukoore
· Eestis tõrjub välja heroiini · 200 korda kangem kui morfiin- rohkelt üledoseeringuid RAHUSTID JA UINUTID Rahustid on üldiselt äärmiselt tugeva toimega, mistõttu ei tohi neid tarvitada ilma arsti täpse ettekirjutuseta. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja tekkida visuaalsed meelepetted. Rahusteid ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga. Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik. Põhiliselt kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi: 1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam) 2) barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal) Rahustite ja uinutite lühiajaline toime
emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik loom - Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele
· Kahjustub organismi immuunsüsteem, mis alandab vastupanu mitmetele haigustele. · Minnakse üle stimulaatorite tarvitamisele (amfetamiin, kokaiin, ecstasy) või hakatakse neid kasutama koos kanepiga. 7 Marihuaana ja hasisi üledoseerimisel võivad tekkida tasakaalu- ja südamehäired, nälja- ja janutunne, rahutus, segasusseisund, paanika ja meelepetted. Kanepist loobumine... Keskmine marihuaanatarvitaja jätab selle narkootikumi tarvitamise maha, kui on veendunud, et selline elulaad ja toimed ei vasta tema ootustele. Tarvitaja pole veel narkomaan või marihuaanast füüsiliselt sõltuv kui tarvitab seda mitte rohkem kui kaks korda nädalas. Kanepisõltlane aga vajab uimastit iga päev. Raskused võivad tekkida suhetes sõpradega, kes keelitavad edasi tarvitama. Esimese paari kuu jooksul pärast kanepist loobumist võivad
võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises ebareaalses maailmas. LSD-st tingitud emotsionaalne reaktsioon on tugevasti sõltuv keskkonnast ja inimestest, kellega koos seda tarvitatakse. Kui kaaslasi ei ole, siis võetakse kaaslaseks isegi mõni koduloom, näiteks kass. LSD toime möödub tavaliselt mõne tunniga, kuid võib säilida kestev meeltesegadus hirmuäratavad meelepetted, ettekujutus, et kuskil varitseb mõni vaenlane, et inimesi kiusatakse taga. Sellises seisundis inimene on oma kujutlustest vabanemiseks suuteline sooritama mõrvu või enesetappu. Kuigi LSD narkootiline toime on tõenäoliselt sama kõigile, väljendub see iga kasutaja puhul üsnagi erinevas vormis ja sõltub kasutaja intellektist. Mõni tunneb ühtsust kosmosega, mõni kujutleb, et on võimeline lendama ja hüppab välja kõrghoone aknast.
tekkimisele. NB! Sõltuvuse diagnoosimiseks on vajalik vähemalt kolme tunnuse esinemine aasta jooksul. Võõrutussündroom tekib aine tarvitamise katkestamisel ja väljendub mitmesuguste psüühikahäirete ilmnemises; mitmete uimastite puhul kaasnevad ka kehalised vaevused. Psüühilised häired: võivad esineda kergetest neurootilistest sümptomitest (ärevus, meeleoluhäire jt.) kuni raskete psühhootiliste seisunditeni (meelepetted, luulumõtted jt.) Märgatavad kehalised häired võivad olulisel määral esineda vaid mõnede psühhoaktiivsete ainete tarvitamise lõpetamisel/vähendamisel (opiaadid, uinutid, kokaiin). Häired võivad esineda kergete füüsiliste vaevustena (higistamine, värinad, oskendamine jne.), kuid raskematel juhtudel on organismi elutähtsad funktsioonid ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.) Sõltuvust tekitanud aine uus manustamine üldjuhul leevendab võõrutusnähte.
Psüühiline haigus ei avaldu üksiksümptomi kujul vaid alati mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleksina- sündroomina. Inimese psüühika on tervik nii tervises kui ka haiguses. Kvalitatiivsed tajumishäired Kvalitatiivsed tajumishäired on tegelikkuse tajumise hälbed, mille puhul tegelikult toimuv ärritaja peegeldub teadvuses vähemal või suuremal määral moonutatud. Tajumise kvalitatiivsed häired võib jaotada kahte rühma: meelepetted ja psühhosensoorsed häired. Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on
Tallinna laste turvakeskuses. Kanep ja muud uimastid on poisi pea nii segi pööranud, et halval päeval võib ta ootamatult märatsema hakata. Kui Andres kanepisõltuvusest lahti ei saa, satub ta suure tõenäosusega nelja aasta pärast Paldiski maantee psühhiaatriakliiniku üheksandasse osakonda, mis on oluliselt rangema reziimiga raviasutus, mille kindlate seinte taga on peidus need patsiendid, keda painab juba väljakujunenud psühhoos - luulud, meelepetted ja paanikahood. «Kümme aastat tagasi ma tõenäoliselt ei küsinudki seda küsimust, et kas te teete kanepit või amfetamiini, mis seos on teil seentega ja nii edasi. Nüüd on meil see igapäevane küsimus ja pigem on nagu üllatus see, kui keegi ütleb, et mina seda ei tee või ma olen kaks korda proovinud,» ütles psühhiaater Erika Saluveer. Arvatakse, et kanep on süütu mõnuaine. Üldlevinud arusaama järgi ei tekita ta sõltuvust ning isegi viin ja sigaretid on ohtlikumad
mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul suudab kunsti valada. Vaimuhaiguse ja ande koosmõjul sünnibki kunst Tulemuseks on kõige eriskummalisemad kunstiteosed, ühiskondlikust seisukohast vaadatuna kindlasti uudsed. See aga tähendabki loomingulisust. Psühhiaatriahaiglatest pärinevad tööd
staadiumis nii öelda keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises ebareaalses maailmas. LSD-st tingitud emotsionaalne reaktsioon on tugevasti sõltuv keskkonnast ja inimestest, kellega koos seda tarvitatakse. Kui kaaslasi ei ole, siis võetakse kaaslaseks isegi mõni koduloom, näiteks kass (3). LSD toime möödub tavaliselt mõne tunniga, kuid võib säilida kestev meeltesegadus hirmuäratavad meelepetted, ettekujutus, et kuskil varitseb mõni vaenlane, et inimesi kiusatakse taga. Sellises seisundis inimene on oma kujutlustest vabanemiseks suuteline sooritama mõrvu või enesetappu (3). 10 Kuigi LSD narkootiline toime on tõenäoliselt sama kõigile, väljendub see iga kasutaja puhul üsnagi erinevas vormis ja sõltub kasutaja intellektist. Mõni tunneb ühtsust
ühelt teemalt teisele, katkeb. Inimene ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid ega väljaspoolt tulevaid asjasse mittepuutuvaid stiimuleid. Võib öelda ka nii, et skisofreeniahoo ajal on valikuline tähelepanu häirunud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju. Võimatu on eristada taju kujutlusest, seetõttu ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole need on meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav. Inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Luulumõtteid on väga erinevaid, nende ühine tunnus on, et kõigile teistele paistav nende võimetus ja tegelikkusele mittevastavus selgesti kätte, inimene ise aga on sügavalt veendunud luulu õigsuses
(10) 2.3 Kokaiin Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Lõuna-Ameerika indiaanlased tundsid kokapõõsa lehtede ergutavat mõju juba 16. sajandil ning kasutasid neid usurituaalides ja väsimuse peletamiseks. (1) Kokaiini ninna tõmmates algab toime mõne minuti pärast ja kestab paarkümmend minutit. Uimastist tingitud eufooria kadumise järel tunneb manustaja tugevat rahutust ja ärevust, hirmutunnet, vahel tekivad meelepetted. Kuna kokaiini toime on lühiajaline, tarvitatakse seda tihti tsüklitena mitmeid kordi järjest. Taluvuse pideva tõusu tõttu suurenevad manustatavad kokaiinikogused ka lühiaegsel kasutamisel mitmeid kordi. Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühilise ja ka füüsilise sõltuvuse. Kokaiini pikaajalisel tarbimisel ilmneb üldine mõtlemisvõime langus, otsustusvõimetus, apaatia, kõrgenenud ärrituvus, depressioon, enesetapumõtted. Kokaiinist saadav eufooria lüheneb, ebameeldivad
Mõjutavad viljakust ja lastetust. Tekib kiire füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Isikuomaduste muutused. 35. Hallutsinogeenid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. LSD- looduslikult tunglateras leiduv aine. Kasutatakse sünteetilist LSD. Joove tekib juba väga väikesest kogusest. Ja kestab 12 tundi. LA toime- toimet üldistada on väga raske. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad. Meeleolud vahelduvad kiiresti. Mõtted on ebaloogilised. Meelepetted muutuvad ähvardavateks, tagakiusamismõtted. Lisandub hirm. Võimalik peavalu ja iiveldus, pulsi kiirenemine, vererõhu tõus ja kaob enesekontroll. PA toime- hallutsinatsioonid taastuvad spontaanselt nädalaid, kuid isegi aastaid hiljem ilma LSD ta. Tekib psüühiline sõltuvus.2. PCP valge pulbriline aine, levib kapslites või lahusena. Manustatakse koos tubaka või marihuaana suitsetamisega. Tarbitakse ka süstides, nuusutades. Joove kestab 4-6 tundi.
piiratud hingedest ei tajuks mingit eset siis Jumala meel ulatub üle kõige. 5. Ratsionalistliktunnetusteooria (R.Descartes, G.W.Leibniz) Ratsionalism - suund tunnetusteoorias, mis peab uue teadmise allikaks mõistust. Inimesel on nn. kaasasündinud ideed, millele toetudes saame usaldusväärse teadmise. Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline
Tema tervislik seisund, mis polnud iialgi kõige parem olnud, muutus üha halvemaks. Ludwig elas aina ebaterislikumat elu, neelas roogi, mida ta magu välja ei kannatanud, kallas endale sisse alkohoolseid jooke. Ta käis ikka rohkem alla, ta jättis hooletusse oma garderoobi, hulkus pikka aega pärast ärkamist öösärgis ringi, ja olles mõnelt väljasõidult tagasi tulnud, heitis koos saabastega voodisse. Sagenesid meelepetted. Ta nägi nägemusi, ta arvas kuulvat helisid, mida tallmeister Hornig enda kinnitusel päris kindlasti ei kuulnud. Tujud vaheldusid üha kiiremini. Veel nüüdki võis ta olla vahetevahel rõõmsameelne ja rahulik, peaaegu tasakaalukas. Kuid aina sagedamini ja aina järsemalt hakkas meeleolu pöördeid tegema, ta ärritus, läks endast välja, temas võtsid võimust raevupuhangud ja vihasööstud. Ludwig II jäi ikka üksildasemaks. 1883. aastal siirdus Joseph Kainz Berliini
Soovitatakse anda oströgeene kui on poiss,siis kahtlane. =? Kui enne oli PPD,kas panna siis kohe talle depressandid peale teise raseduse puhul. Rasedusaegne paanikahäire- 2-4% esineb ja sünnitusjärgset ph.4-6% Enamiks naisi -ligikaudu pooled on tundnud ph-t. Esineda võib ka sünnitusjärgne psühhoos 1000-st 2-l. On andmeid,et seostub skisofreeniaga.Sümptomid tekivad kuskil 2 nädala pärast, lisaks PPD sümtomitele lisanduvad hallutsinatsioonid,mis on seotud lapsega, meelepetted,mis on lapsega seotud. Uskumused ja hirm,et laps on surnud ja ei hinga. Tuleb arvestada,et võib esineda maniakaalne psüh. vorm. Sellisel juhul on naine ülevas meeleolus ja vajab väga vähe und. Näib,et neil on piiramatu energiavaru. Võivad arvata,et neil on erilised võimed või,et on superlaps. See võib kujuneda ohtlikuks nii naisele kui lapsele. Sellisel juhul peab naist koheselt arsti järelvalve alla saata. Sünnitusjph võib tuua kaasa kurbi tagajärgi. Ravi kestab kindlasti 6 kuud
Alexa: Issand nii ebasobival ajal! Ah, las arvavad, et meid pole kodus! Koputus taas Alexa: Sulgeb kätega kõrvad. Minge ära! Kuulete! Minge ära! Ukse tagant Adeele: Ma olen Adeele, tulin Marci külastama! Laske meid sisse, palun! Esme: Jah, ka mina jõudsin taas siia! Eino! Kas oled kodus? Eino! Alexa: See hääl...nii tuttav! Kuid ometi on see meelepete ma tean! Esme: Kas keegi on kodus? Laske meid palun sisse! Alexa: Ikkagi...kõlab kui ema...Kuid teda pole siin! Nii et lahkuge, meelepetted! Kaduge ukse tagant! Marc: Ada... Alexa: Rahu, kõik on korras, Marc...Ma olen siin! Marc tuleb teadvusele, sonimine lõpeb ja mees rahuneb. Alexa: Marc? Oh, Marc! Sul hakkas parem! Marc: See hääl, mis just kõlas...Ada? Alexa: Ah lõpeta juba see sonimine! Pole siin kedagi peale minu! Marc: Alexa? Kuid... Alexa: Just! Mina siin! Ja mingit Adat siin pole! Marc: Ja miks ta peakski? See nimi ei tähenda mulle midagi! Alexa: Mida?
Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul kaks valikut: kas loobuda tunnetusest taju kaudu – mis Epikurose eelduste alusel tähendaks üldse teadmisepüüdlemisest loobumist – või aktsepteerida kõiki tajusid tõestena. Skeptikud, kellelt Epikuros selle argumendi on laenanud, kaldusid esimese valiku poole. Epikuros valis teise. Et oma positsiooni toestada, püüab Epikuros näidata, et see, mida tavaliselt käsitleti “eksliku tajuna”, s.t. meelepetted, ei kujutagi endast õigupoolest taju ning et arvatavad vastuolud erinevate tajude vahel on tegelikult näivvastuolud. Kui tajud näivad üksteisele vastu rääkivat, nagu siis kui seesama tuul tundub ühele külm ja teisele soe – näide millega Platon mäletatavasti illustreeris Protagorase positsiooni – siis saab vastuolu kõrvaldada, kui selgitada, et sooja- või külmaaisting ei sõltu üksnes tajutud nähtusest, vaid ka tajuva isiku seisundist
psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired
) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma ,,teisest" maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.) Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus, jne). Skisofreenia alguses sageli on iseloomulikuks: aktiivsuse vähenemine, passiivsus, initsiatiivi puudumine, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine, väljanägemise hooletusse jätmine, suhtluse vähenemine lähedastega, võõrastega suhtlemise vältimine, huvi puudus ümbritseva üle.
RHK-10 häirete klassifikatsioon: 1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud (tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine. 2) Aju anatoomilised muutused. - Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini liigse vabanemisega. Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed
tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb, häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust. Raskused on planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning tuttavate isikute ja esemete äratundmisel. Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4
võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni
võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni
mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; · (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Äge psühhootiline episood · äge algus (kahe nädala vältel) · seos ägeda stressiga F30-F39 Meeleoluhäired · Meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Depressioon · alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine · (a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine;
kohanemisraskused rollimuutustaga, unehäired, väsimus. Oluline on perekonna ja sõprade toetus, raskematel juhtudel võib vaja minna psühholoogi abi. Umbes 10% naistest esineb depressiooni raskemal kujul. Sünnitusjärgne psühhoos on raskeim psüühika muutus peale sünnitust, kus ei saa ilma psühhiaatri abita. Psühhoosi võib olla raske eristada sünnitusjärgsest depressioonist, kuid sinna lisanduvad vaimene segiolek, sundmõtted, meelepetted. Sünnitusjärgne suguelu ja rasestumise vältimine Sünnitusjärgset suguelu võib esialgu segada valulikkus, eriti kui oli õmblusi, tupelihaste lõtvus ja tupe kuivus. Samuti võib naisel olla vähenenud soov sugueluks, mida tingivad ühelt poolt hormonaalsed muutused ning teiselt poolt ka väsimus, magamatus, kohanemine lapsega. Soovitav on suguelu alustada mitte enne kui 6 nädala möödumisel sünnitusest, kuid erinevate paaride seksuaalvajadused on väga erinevad
Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks peab juht tõkkepuu puudumisel seisma jääma esimesest rööpast vähemalt... 1 m kaugusel. 5 m kaugusel. 3 m kaugusel. Enne möödasõidu alustamist kontrollid, et... ...tagasõitev juht ei ole alustanud minust mööda sõitmist. ...eessõitev juht ei ole sisse lülitanud paremat suunatuld. ...möödasõidutee on piisavas ulatuses vaba. Mida võib põhjustada hashishi (marihuaana) tarvitamine? Meeleseisundit, milles esinevad ohtlikud meelepetted ja reaktsioonivõime vähenemine. Meeleseisundit, milles esineb meeltesegadus ja depressioon. Paranenud ajataju. Jõuate ootamatult teeosale, mis on kaetud lahtise killustikuga. Kuidas käitute? Võimalusel ei pidurda. Hoiate ohutut sõidujoont. Pidurdate tugevalt käsipiduriga. Jõuad ristmikule, kuid ei tea, kas oled peateel või kõrvalteel. Kuidas toimid? Sõidan nii, nagu oleksin kõrvalteel. Sõidan nii, nagu oleksin peateel. Kui teel on aeglustusrada... ..
ruumitaju, mälu halvenemine vahetute ja hiljutiste käitumine, jäikus ja liikumatus, tummus, põrnitsemine, umbrohi, elevandi rahusti, sündmuste suhtes, alanenud kontsentratsioonivõime, hallutsinatsioonid ja pettekujutlused, kooma tolm, paha pitsa paranoidsed mõtted ja meelepetted 16. PSÜÜHIKA MÕÕTMINE 1. PSÜÜHIKA MÕÕTMISE ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Psühhomeetria Psüühika mõõtmise esimesed sammud kuuluvad psühhofüüsikasse. Saanud innustust aistingute intensiivsuse mõõtmise võimalikkusest, hakkasid psühholoogid otsima teisi teid ka muude psüühiliste nähtuste mõõtmiseks. Sellisel lähenemisel on olnud nii puhtteaduslik kui ka rakenduspsühholoogiline, psühhodiagnostiline aspekt
annaabi.ee 
