"Õpetame lapsi mõtlema" Robert Fisher (1)

„Õpetame lapsi mõtlema“

Robert Fisher

Raamat „Õpetame lapsi mõtlema“ on kirjutatud kõigile, keda huvitab see, kuidas õpetada lapsi mõtlema, probleeme mõistma ja lahendama .
Raamat annab ülevaate mõtlemisoskuse õpetamise peamistest mõistetest, meetoditest ja uurimustest.
Eesmärgiks on esitada ülevaade kaasaegsetest viisidest, mille abil saaks nii kodus kui koolis õpetada lapsi iseseisvalt lapsi mõtlema.
Raamatus on ära toodud järgmised mõtlemisõpetuse aspektid: loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi lahendamine, instrumentaalne rikastamine , filosoofia lastele, mõtlemise õpetamine: keel ja matemaatika, mõtlemise õpetamine õppeprogrammi kaudu.
Autor Robert Fisher on Burnelli pedagoogikalektor. Ta on õpetanud igas vanuses õpilasi nii Inglismaal kui ka mujal ja olnud ka algkooliõpetaja. Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja .
Raamat näitab, et mõtlemise õpetamine võib rikastada õppeprogrammi iga teemat.
Järgnevalt mõned mõtted raamatust.
Lastele tuleks õpetada oskusi, mis on vajalikud informatsiooni saamiseks. Lastel ei puudu mõtlemisvõime, vaid jääb vajaka kogemustest. Nad vajavad oskust, kuidas omandada uusi teadmisi. Väga oluline on, et lapse oskusi toetataks nii kodus kui koolis.
Ühes uurimuses tõdeti, et paljudes tundides jäeti vestlusele vähe ruumi, ning laps ei pidanud pingutamagi ega enda mõtteid selgitama.
Üks peamisi argumente, mis räägib selle vastu, et laste mõtlemisoskust saab parandada, on väide, et intelligentsus on suures osas päritav ja seda ei saa praktiliselt muuta. Kuid ometi on mõeldud palju erinevaid viise, kuidas laste mõtlemisoskust arendada.
Selleks et lapsi edasi juhtida, peab teadma, kus nad oma arengus parasjagu on.
Selleks et mõtlemist arendada ja õpetada on mitmeid viise. Näiteks tuleks mõelda järgmistele küsimustele: 1. Kumb kraaninupp on kuuma ja kumb külma vee jaoks?
2. Kui murrame paberitüki pooleks ja siis veel kaks korda pooleks- mitu murtud kujundit me saame?
3. Kuidas jõuda kiirmini kodunt lähima raamatukoguni?
Viieaastase aju kaalub 90% täiskasvanu omast. Lapse meeleorganid ja meeles on kõrgelt arenenud ja valmis vastu võtma uusi kogemusi, mis oleksid mõtlemise ja õppimise toormaterjaliks. Seega on nendel aastatel äärmiselt oluline mõtlemise keskkonna kvaliteet.
Veel üks näide: Isa oli oma kolmeaastase pojaga õues. Äkki nägi poiss hobust, esimest korda elus. „Vaata issi, seal on suur koer.“ Isa hakkas naerma ja ütles, et ei see on hobune. Kuid isa oleks pidanud lapsel oletada ja selgitada, mis vahe on koeral ja hobusel . Sest kui lapse pingutusi eiratakse loobub ta lõpuks oletamast ning lihtsalt küsib: „Mis see on?“ Laps harjub, et vastused ei ole peidus mitte tema vaid hoopis lapsevanema või õpetaja peas.
Lapsi ei tohi muuta tundetuteks robotiteks, kes teavad kõige hinda, kuid mitte millegi väärtust. Mõtlemine on tegevus, mis eeldab eesmärki ja tõukejõudu.
Lapse mõtlemist soodustavad mitmed tegurid: Näiteks enesehinnangu tõstmine ja kasvatamine ( tuleks tunnustada lapse ideid ning lasta tal uusi asju proovida ja tegutsemisviise välja mõelda).
Tuleks märgata ja tähelepanelikult kuulata igat last. Sest juhul kui last ei panda tähele ega kuulata ei näe mõne aja pärast enam mõtet mõtelda.
Kui mõtlemist peetakse lapse keskkonnas au sees, hakkab ka laps selle vastu huvi tundma.
Lõpetuseks nagu ütles üks laps: „Kui me ei mõtleks, siis meid poleks olemas.“