5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
190 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p6ssake
Õppematerjali autor
Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia
Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele: · Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine? · Kus kohast on pärit meie mõtlemine? · Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride? · Kas kõik inimesed mõtlevad mistahes ülesannete lahendamisel ühtviisi või on olemas mitut tüüpi mõtlemist? · Kuidas mõtlevad lapsed?
Üks võimalus probleemide lahendamiseks on luua õpilasele käitumistaastuse kava. Selles siin raamatus rääkitaksegi ning esile on toodud väga palju tähtsaid külgi ja probleemseid kohti õpetaja igapäevases elus. Mida saab teha juba aga enne käitumistaastuse kava rakendamist? Oluliseks on peetud käitumise õpetamist ning selleall mõeldakse nii sotsiaalselt akadeemilisi oskusi kui ka põhilisi sotsiaalseid oskusi. Õpetaja saab lapsi kontrollida, kas nad on nö normides, kus on enamus nende ealised ning saab neid jälgida kõrvalt. Kindlasti on olulisel kohal kogu kooli meeskond ja kolleegid, kes peavad üksteist pidevalt innustama ja toetama, julgustama. Raamatu teise osa nimi on ,,Käitumistaastuse põhijooned". Käitumistaasute tegevuskaval on kooliterviklik loomus: see toetab nii õpilast kui õpetajaid. Programmi põhijooneks on hariduslik lähenemine käitumuslikele muutustele.
puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks
võimaldab nt „tere“-ütlemist lapsele õpetada ▪ seni, kuni laps käitub halvasti, tuleks ignoreerida, õiget käitumist kohe premeerida ◦ mudelõpe – jäljendamine ◦ kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb) ◦ mängu kaudu õppimine – kui on ka suuremaid lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi ▪ paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas) ▪ korda-mööda mäng – omavahel mängimine (palli edasi-tagasi viskamine, alates 2-a) ▪ rollide vahetamist võimaldav mäng – omavahel mängimine eri rollides (kull, alates 5. eluaastast saab juba paremini hakkama)
seda, mida mõõta tahetakse. Et kui tahetakse uurida nt mälu, siis mil määral antud meetod mõõdab just mälu, mitte muid psüühilisi omadusi. Reliaablus ehk usaldusväärsus näitab määra, kuivõrd on tulemused korratavad ega sõltu mingitest juhuslikest mõjuritest. Et kui uurida mälu täna ja nädala pärast, ei saadaks vastandlikke tulemusi. VAATLUS Meetodi Jälgitakse lapsi ja nende tegutsemist. Vaadelda saab nii eelnevalt ettevalmistatud olemus situatsioonis kui lapse loomulikus keskkonnas. Esimesel juhul valmistatakse ette mingi olukord, kuhu laps siis satub ja jälgitakse tema tegutsemist, nt viiakse laps mänguruumi, kus on veel mõned lapsed või tekitatakse olukord, kus laps jääb ilma tuttava täiskasvanuta võõrasse keskkonda.
Kooliealise lapse depressioon – masendunud meeleolu, surma ja enesetapu teemade käsitlemine, narri rolli võtmine, õppeedukuse halvenemine (passiivsus, tähelepanuhäired). VALIKULINE MUTISM Emotsionaalsetest teguritest mõjutatud selektiivsus kõne kasutamisel. See ei ole see, et laps otsustab, et ei räägi, vaid ta ei saa rääkida. Nt kodus räägib, lasteaias ei räägi. Enamasti puudutab lasteaia ealisi lapsi. Enamasti lasteaias ei räägi. Häire kujuneb tavaliselt aeglaselt ja kaasneb kindlate olukordadega. Kestus vähemalt 1 kuu. Eristatakse ajutist ja traumaatilist mutismi. Lapsed on samaaegselt väga tundlikud ja ujedad, kuid kangekaelsed. Kahjustab õppimist, sotsiaalseid suhteid ja suhtlemise arengut. SOTSIAALNE ARENG Emotsionaalne isolatsioon mis ei tulene kasvatusest vaid lapsest endast, enesestimulatsioon (liigutused,
Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid