Millest sõltus Eesti Vabariigi iseseisvus? (0)

Millest sõltus Eesti Vabariigi iseseisvus ?
Eesti vabariik kuulutati välja 1918. aastal 24. veebruaril. Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal. 20. sajandi lõpul kujunes välja Euroopas olukord, kus Eesti sai taastada om iseseisvuse. Millest sõltus Eesti vabariigi iseseisvus?
Mina arvan, et esimeseks suureks asjaoluks oli Endel Lippmaa töö Ameerikast toodud salaprotokollide koopiatega. Tänu nendele paberitele saadi Gorbatšov nurka suruda ja temalt tõde MRP salaprotokollide kohta teada saada. Peale tõe välja tulemis taheti Balti riikides salaprotokollidesse kirjutatut tühistada, ehk okupeeritud riikie taheti teha iseseisvateks. Õnneks see ka õnnestus ning nüüd on Balti riigid iseseisvad.
Teine asjaolu oli see, et NSVL hakkas lagunema . Ta hakkas lagunema, kuna riigipöördekaatse kukkus läbi. 8.detsembril 1991 aastal sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis SRÜ ehk Sõltumatute Riikide Ühenduse. Veidi hiljem liitusid sellega veel 8 endist NSVL liiget. See viis NSVL lõpluku lagunemiseni ning Gorbatšov loobus oma ametist.
Kolmas Põhjus oligi Perestroika ehk riigi ümberkorraldamise katse läbikukkumine. Perestroika käigus lasi Gorbatšov mitmest riigist, kaasaarvatud Eestist, väed välja tuua. Tänu sellele oli eestlastel julgem oma meeleavaldusi läbi viia. Perestroika abil taheti sotsialistlikku ühiskonda täiustada ja ümberkorraldada ja ka riigi juhtkonda uuendada. Kõik ei läinud aga päris plaanipäraselt ja Riigipöördekatse kukkusgi läbi.
Neljandaks tähtsaks asjaoluks oli avalikustamine . Tänu sellele said inimesed teada, mis on toimunud ja mis toimus ka sellel hetkel NSVL piiridest väljaspool. Inimestele hakati rääkima rohkem tõtt erinevatest tragöödiaatest, mis riigis on toimunud. Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga .
Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatšov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi ühendus MRP-AEG ning moodustati ka Balti kett, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Peale nende kahe meeleavalduse tehti veel mitmeid nendetaolisi ning lõpuks see ka töötas.
Kokkuvõtteks arvan ma, et kuigi kõik sündmused ja asjaolud olid väga tähtsad Eesti iseseisvumise käigus, oli kõige tähtsamaks Endel Lippmaa töö salaprotokollide koopiatega. Ilma nendeta ei oleks suudetud Gorbatšovi nurka suruda ja ilmselt siis ei oleks Eesti kokkuvõteks ka iseseisvunud.
Hannes Heiskonen 9D