Eesti iseseisvumine (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti iseseisvumine

Jaan Raamot, keda hiljem asendas Konstantin Päts. * Autonoomia raames olid sellega võimalikud tulemused nüüd saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi ­ taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

saartel Saksa väed.  Iseseisvuse eeldused · 25. august 1917. a. ­ Saksa väed vallutavad Riia. · 8. oktoober 1917. a. Saksa väed vallutavad Lääne-Eesti saared. Laidoner 1915. a.  Iseseisvuse eeldused Suvel 1917. a. kujunevad poliitilised erakonnad: · Maarahva Liit (suurtalunikud) · Demokraatlik Erakond (Lõuna-Eesti keskkihid ja suurtalunikud) · Tööerakond (linna keskkihid) · VSDTP ­ suurim erakond Eestis  Iseseisvuse eeldused Oktoobripööre 1917. a. 23-25 oktoober/7. november. · Enamlaste võimuhaaramine; nõukogude võimu kehtestamine. · 2. november 1917. a. ­ Nõukogude manifest Venemaa rahvaste enesemääramisest.  Iseseisvuse eeldused · 15. november 1917. a. ­ Maanõukogu koosolek Tallinnas. Otsus kuulutada end Eestimaa ainsaks kõrgeimaks võimukandjaks. Sobivusel lahkulöömine Venemaast. · 24. detsember 1917. a. ­ Maanõukogu Vanematekogu otsus õigel ajal Eesti

Ajalugu

3

doc

Eesti iseseisvumine.

Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset ­ rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang

Ajalugu

4

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid ­ sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks ­ Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revoluts

Ajalugu

15

doc

Eesti iseseisvumine

asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee  · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine) · Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda käis täie hooga ja Venemaa ei olnud tol hetkel suuteline Eestit enam Saksamaa rünnakute vastu kaitsma ­ räägiti ühtse, neutraalse Balti riigi loomisest · 15

Ajalugu

22

ppt

Eesti iseseisvumine

Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.  Sõjasündmuste mõjud · Augustis vallutasid Saksa väed Riia. · Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne- Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi.  Oktoobripööre 1917. a oktoober: · vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. · Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.  Enamlaste reformid · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud.

Eesti ajalugu

5

doc

Eetsi iseseisvumine

I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (1)