Kas Eesti iseseisvumine oli juhuslik (4)

Arutlus
Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ?
Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil.
Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks .
Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes ei midagi muud kui lagastatud loodus . See tekitas rahva hulgas pahameelt ja see algatas suurt protesti , mis hakkas kandma nime Fosforiidikampaania. Selle südmuse käigus eestlased said kogeda esmakordsed ühtekuuluvus tunnet . Kaevanduste rajamine peatati.
Sama aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus : Molotov -Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Selle organisatsiooni eesmärk oli avalikustada 1939. aasta Stalini- Hitleri sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele . 23. Augustil korraldas MRP-AEG esimese poliitilise meeleavalduse , kus võtsid osa ligi 2000 inimest.
Septembris käidi välja ettepanek luua majandusprogramm IME . Selle eesmärk oli eraldada Eesti majandusstruktuur NSV liidust ja seega muutes Eestit sedavõrra iseseisvamavaks . Vaatamata Venemaa nurisemisele pidid nad 1989. aastal võtma vastu seadus Balti-riikide majanduslikust iseseisvusest.
1987. aasta Detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts . See oli esimene rahva poolt loodud massiline organisatsioon Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid.
Nagu öeldakse et algus on juba pool asja. Sellepärast ma pean 1987. Aastat väga tähtsaks, sest just siis leidis rahvas endas jõudu astuda vastu suurele NSV kolossusele .
1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks murranguliseks. Aprilli algus toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Pleenumis kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas . Aprilli keskel (telesaates “Mõtleme veel”) sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar.
Aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks).
16. Juunil vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele sai tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas M. Gorbatšov. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas pinget, mis oli tekkinud ühiskonnas.
Esimeseks Eesti poliitiline erakond loodi augustis mis kandis nime ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega „Eestimaa laul”. Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest .
Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav . Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid.
1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu .
1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel.
1989. aasta üks märkimisväärsemaid ettevõtmisis oli 23. Augusti Balti kell Vilniusest Tallinnasse. Sellel üritusel osales ligikaudu 2 miljonit inimest. Eesmärgiks oli teadvustada maailmale Baltikumi probleemidest.
Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks!
1990. aasta veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised. Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, esimeheks sai Tunne Kelam.
Sama aasta Märtsis toimusid enam-vähem demokraatlikult valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar.
Märtsi jooksul lõhenes ka EKP.
1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses . 77,8% toetas Eesti iseseisvumist .Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle.
20. Augustil 1 päev peale Venemaa riigipöörekatset, kuulutas Eesti Vabariik ennast iseseisvaks .
Esimene riik mis tunnustas Eestit kui iseseisvat riiki oli Island . 6. Septembril tegi seda ka B. Jeltsin ( Venemaa) .
Mida siis võib järeldada sellest kronoloogia ülevaatest ? Kindlasti on märgata ,et Eesti rahvus rebis ennast lahti NSV Liidust , hetkel kui viimane oli nõrgenenud. Seda tegid ka teised Baltikumi riigid ( Läti ja Leedu). Kas Eesti oli neile eeskujuks või vastupidi on raske öelda. Mingit mõju avaldas ka Ameerika president pöördumises NSV keskvõimu poole lootuses ,et Baltikumi mured lahenevad rahulikult. Igal juhul ei oleks see võimalik olnud kui rahval ei oleks olnud sellist kannatust ja hirmutundetust minnes vastu NSV-le.
Pean ka vabandage et arutlus jõuab teieni paljuvõrd hiljem, kunas tervise paranemise protsess sujub aeglasemalt kui oletada võisin .
Erich Jagomägis
11B. Klass