Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid (0)

1 Hindamata

KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl.
Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid

HIINA:

millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina

Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee . Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong . Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor.

kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos

Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine – isikukultus. Mao Zedongi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism . Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile.

mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon, millised olid nende tagajärjed

1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga . Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda.
Kultuurirevolutsiooni alustas Mao 1966 aastal, et suruda maha suure hüppe järgset rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning riigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Tulemus oli, et Mao suutis kõrvaldada kahe aasta jooksul kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordselt suureks.

millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail, miks neid muutusi tehti (lk 62-63)

Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail tõi mitmeid muudatusi. Uue juhtkonna tegevuskava nägi Hiinas ette ümberkorraldusi. Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärgiks seati Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. Ümberkorralduste põhiidee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Loodi tingimusi ka välismaiste ärimeeste tegutsemiseks Hiinas. Neid muutusi tehti eelkõige hiinlaste näljahädast välja saamiseks ja ka üldiselt inimeste elu parandamiseks.

Hiina valitsuse suhted demokraatiaga (lk 64)

Majanduslikud ümberkorraldused ei tähendanud siiski seda, et kommunistlik partei oleks nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse . Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata.

KOLMAS MAAILM:

mis on Kolmas maailm (lk 80)

Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia , Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad .

millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82)

Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega.

INDIA:

kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71)

India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru . Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude. India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus hakkas vilja kandma pärast Teise maailmasõja lõppu. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Mahatma Gandhi sai Rahvuskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeliseks juhiks ning kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi satjagraha ehk tões püsimise. See seisnes koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. Muu hulgas propageeris Gandhi innukalt ketramise ja kudumise arendamist , et muuta India sõltumatuks Inglise riide impordist. Gandhi poolehoidjad rõhutasid vajadust kaotada kastisüsteem, mis jagab inimesed seisuslikult ebavõrdsetesse rühmadesse. Gandhi kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada India kultuuriline ja majanduslik areng.

millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72)

India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahuliku kooselu põhimõtteid. 1960. aastatel oli välispoliitikas probleemiks piirivaidlused Pakistani ja mauistliku Hiinaga, mis kasvasid sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paktisani ja India vahel oli kogu aeg vastasseis, sõjalised kokkupõrked ja paljud muud probleemid mida ei suudetud lahendada.

AAFRIKA:

peamised probleemid ja nende põhjused (lk 74, 76)

Poliitiline ebastabiilsus , riigipöörded, majandus on väga kehval tasemel, vaesus , harimatus, nälg, joogivee puudus, haigused, suur rahvaarv, surm, mustus jne. Peamised põhjused on rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi, mustanahaliste tagakiusamine, riigijuhid ei tee oma tööd või siis kasutavad võimu ära, partisanivõitlused, partisanisõjad ning ka võimude mõtlematu tegevus, riigijuhtide pidev vahetamine, diktatuur jne.

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV-i) eripära võrreldes teiste Aafrika riikidega, mida kujutas endast apartheid , kes oli Nelson Mandela , mis viis apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is 1990ndate algul (lk 75-76)

Lõuna-Aafrika Liit lahkus Rahvaste Ühendusest ning kuulutas välja Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV). Apartheidipoliitika viis LAV-i rahvusvahelisse isolatsiooni, ent suuri pingeid tekitasid ka sündmused naaberriikides. LAV-is olid tugevad sisepinged. Lootes lõpetada musta enamuse ja valge vähemuse vastasseise, kehtestas valitsus 1980. aastate keskpaiku riigis erakorralise seisukorra, kuid ka see ei toonud lahendust. Murrangulised muutused LAV-is said alguse 1989. aastal, kui presidendiks valiti liberaalne poliitik Frederik de Klerk. 1990. aasta suvel tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. Algas Lõuna-Aafrika kiire liikumine demokraatia suunas. Uus põhiseadus kuulutas LAV-i demokraatlikuks riigiks, kus kõigile inimestele, sõltumata nende nahavärvist, on tagatud võrdsed õigused. Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika(rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi), mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948-1994. Nelson Mandela oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president ja inimõiguslane. Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise Aafrika Rahvuskongressi aktivist ja ta mõisteti eluks ajaks vangi, millest ta istus vaid 27 aastat. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is viisid paljud erinevad keerulised verised kokkupõrked aafriklaste vahel.

LÄHIS-IDA:

millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes, kes nad olid (lk 84-86)

Iraani ja Iraagi lähiajaloos olid probleemiks võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel, läbimõtlemata uuendused, hulk riigipöördeid, rahulolematus, kontroll ühiskonnaelu üle. Need olid suurem osa põhjustatud usu kui ka võimu pärast. Ajatolla Homeini juhtis rahvaülestõusu, mille põhjus oli Iraani pingestunud olukord 1970. aastatel. Suutmata edasi valitseda, loobus šahh võimust ja lahkus riigist. 1979. aastal naasis Homeini kodumaale, kus rahvas ta juubeldustega vastu võttis, ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda hakati nim. Iraani islamirevolutsiooniks.
Saddam Hussein oli Iraagi president, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, kestis kaheksa aastat ning Kuveit kuulutati Iraagi provintsiks.

juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis , milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90)

Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli. PVO on Suessi kriisi eesotsa astunud 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon . Esialgu lootis PVO Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada ning sai selleks toetust mitte ainult araabia maadelt, vaid ka kommunistlikelt riikidelt. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkuse rühmitusse. Yassir Arafat oli PVO asutaja ja juht, kelle plaan oligi Iisrael algul sõjaliselt hävitada, kuid hiljem see täielikult ära vallutada. Nemad olidki konflikti põhjustajaks. 21. saj alguseks polegi leitud lahendust, vaid jätkuvad araablastest terroristide pommirünnakud Iisraelis ning Iisrael vastab sellistele rünnakutele karistusretkedega palestiinlaste aladele .

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 7 allalaadimist

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #1

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #2

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #3

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #4

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #5

Eesti NSV-Hiina ja Kolmanda maailma riigid #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

parunvonshlpenpah Õppematerjali autor

Kordamine

poliitik poliitika iraan lõuna aafrika zedong iraani gandhi aafrika vabariigi kommunistliku partei

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid

KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi

Ajalugu

odt

AJALOO kt kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed? *Suur hüpe - kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki,

Ajalugu

doc

Kolmas maailm (Mao Zedong)

KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale

Ajalugu

docx

Kolmas maailm 20. sajandil

Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist

Ajalugu

doc

1949-2003

4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase

Ajalugu

doc

Ajalugu 9ndale klassile. kommunistlik maailm

Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär

Ajalugu

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal

Ajalugu

docx

Hiina ajalugu, Teine Maailmasõda, Aafrika

Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus :

Ajalugu

Rohkem sarnaseid