Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas (0)

Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas
1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart.
a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias.
b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik .
c. Poliitiline kaart:
Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi.
Saksa- Rooma keisririik –
Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa , mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks.
2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism.
Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega. Sooviti hoida rahva kartust. Hoiti kinni traditsioonilistest pereväärtustest. Algataja Edmund Burke . Alguse sai 18.sajandil ja kestis kuni 19.sajandini. Seadused said tulla ainult kuningalt. Väideti valeks inimeste võrdust ja vabadust. Konservatiividele ei meeldinud rahvuslik liikumine. Seda kõike põhjendati Jumala seatud korraga.
Liberalism – väärtustab üle kõige inimese vabadust. Jagunes majanduslikuks liberalismiks (alates 18.sajand) ja poliitiliseks liberalismiks (tekkis 19.sajand). ML rõhutas täielikku majandusvabadust. Sooviti tollipiiride kaotamist, ettevõtlusvabadust, vaba konkurents , eraomandi ja omandusõiguse puutumatust. ML algataja Adam Smith. PL oli vastukaaluks kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. PL põhimõte oli, et kõigile inimestele võrdsed õigused, inimsed ei peaks kellestki sõltuma, kuningate omavoli tuleb piirata seaduste ja parlamnediga, kõigile kodanikele pidid olema tagatud sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus ja usuline sallivus. Liberalismi toetajad olid kodanlased enamasti, nt ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa poliitikuid .
3. Rahvuslik liikumine.
a. Rahvus on rahvas, kellel on ühtne etniline identiteet ehk ühine keel, ajalugu, traditsioonid ja kes määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium , riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised.
b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord , ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse , nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi . Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused.
4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas.
a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus , rahulolematus poliitilise korraga.
b. Nõudmised – isiklikke ja poliitilisi vabadusi, nt sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme.
c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur , lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu ). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused , talurahvale rohkem õigusi, kõik sakslased seaduse ees võrdsed jne. Kuna põhiseadus mille Rahvuskogu koostas, ei kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali.
7. Kolonialism ja imperialism .
a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*.
Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu.
6. Uusaegne riik.
a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud . Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond . Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis ( bürokraatia ) töötasid ülikooliharidusega ametnikud.
b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi.
5. Saksa keisririigi sünd.
a. Esile tõuseb Preisimaa , sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II
b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks.
c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik . Preisimaa omas juhtpositsiooni.
Otto von Bismarck
1862.aasta sai Preisimaa pea- ja välisministriks. Oli Preisi patrioot. Ei vaimustunud Saksamaa ühendamisest. Osav poliitik . Tema poliitikat kutsuti raua ja vere poliitikaks.