Balti kett - isiklikud mälestused (0)

Balti kett
Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.
1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias – Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett.
Kett moodustati kokkulepitud ajal ja viisil ning tulemus hämmastas ka tegijaid endid . Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, neist Eestis 300 000 – 400 000.
Üritus tekitas Moskva võimuladvikus raevu. Organiseerijaid ja osalsi süüdistati „natsionalistliku hüsteeria“ üleskruvimises ja muudes kuritegudes. See aga ei tekitanud enam hirmu, vaid trotsi.
Osalt Balti keti mõjul tunnistas N Liidu Rahvasaadikute Kongress sama aasta detsembris MRP olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks. Ometi lisati klausel , et paktil pole mingit seost 1940. aasta sündmustega. See tähendas, et impeerium ei kavatse ikkagi oma kuritegu tunnistada ega kahetseda.
Balti kettis osalesid ka minu ema poolsed vanavanemad, kes seisid ketis Viljandi maantee Luige viadukti läheduses. Üritusest võttis osa ka minu isa poolne vanaema. Salaja hiilis ketti seisma ka minu isa koos oma klassivennaga, olles ise samal ajal alles 13. aastased.
Paralleelselt muude arengutega edenes 1989. aastal alguse saanud kodanike komiteede liikumine omasoodu ja registreerunud kodanike arv suurenes järjekindlalt. 1990. aasta alguseks oldi niikaugel, et valida eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, Eesti Kongress, mis astus kokku märtsis. Kongress valis omakorda 71-liikmelise Eesti Komitee eesotsas Tunne Kelamiga ja võtis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.
Kakskümmend kolm aastat tagasi polnud meil veel Eesti vabariiki. Aga kui 1989. aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna “vabadus”, oli astutud suur samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole.