"Eesti uus algus" (0)

"Eesti uus algus"
Eva- Lotta Künnap 10K
TKG
2010
Sissejuhatus
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust : riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid , kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.
Ebaõnnestunud augustiputši ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
Selle otsusega deklareeriti Eesti Vabariigi õiguslik samasus 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis langes 1940. aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal päeval lõpetas Eesti Vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse.
Taasiseseisvumise teoreetilisest ülevaade
1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku demokratiseerumisega. Esile tõusid radikaalsemad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.
Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt koordineerida ühist tegevust.
Selleks ajaks oli välja kujunenud maailmas teatud hulk eeldusi , mis tegid võimalikuks muutuste tekkimise ka meie väikeses Eestis:
1. Sotsialistliku ehk kommunistliku maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus . (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses)
2. NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. (Edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas)
3. Võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt. (Tähesõdade programmid USAs jne.)
4. NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt. (Alandati naftahindu, majandusblokaad jne.). Kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti .
Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused
Erinevused:
1. iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
2. iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli
3. iseseisvumisel oli 2 vaenlast – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel
4. iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid , toimusid legaalsed üritused
5. iseseisvumisel eestlased ei saanud loota välisabile, taasiseseisvumisel toetasid paljud maailma riigid, samuti väliseestlased
6. iseseisvumisel eestlastel olid oma relvajõud, taasiseseisvumisel polnud
Sarnasused:
1. kasutati soodsat olukorda, kui Venemaa/NSV Liit oli nõrk ja kriisis
2. mõlemal juhul eralduti suure riigi küljest (Venemaa/NSV Liit)
3. mõlemal juhul eelnes eestlaste pikaajaline vaimne ja füüsiline kurnamine
4. mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus
5. mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele
6. mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale
Faktid kronoloogilises järjekorras:
1990
* Veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Valimistel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa.
* Märtsis peeti Eesti Kongressi esimene istung. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimisi lääneriikidega ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning tastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
Kongressi avamine oli väga pidulik ja võimas - koorid ja sümfooniaorkester. Saal oli puupüsti rahvast täis. See kõik jättis väga sügava mulje. Vaadates kõiki neid toredaid ja vahvaid Kongressi saadikuid, eesti rahva esindajaid - kõigepealt muidugi Kodu-Eestist aga ka mujalt maailmast - oli selge, et sellel rahval ja riigil on kindel tulevik. [Eesti Kongress , lk.216]
Eesti Kongressi eesmärk oli Vabadussõjas loodud rahvusriigi taastamine. Rahvuslus on iga rahva elujõu alus, sellega võideti Vabadussõda, kaitsti Sinimägesi ja sõditi metsades viimse meheni. Rahvustundest jõudu saades hoidsid eestlased välismaal kustumast vabaduse tuld , vabade rahvaste keskel Eesti saatust selgitades. Praegu on küsimus ellujäämises omal maal ja meie ei häbene eesti keelt ega meelt . [Eesti Kongress, lk.230]
* Äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele
* Mais muudeti ära riigi nimi – Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (kuigi oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp , vapp ja hümn.
Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud.
* august – sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks
* 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts
* Elavnes ka Interliikumine . Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali.
Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja . Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus.
1991
* 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias, Eestis suudeti verevalamist vältida. 13. jaanuar – seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile
* märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit). 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest ) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle.
Eesti iseseisvusreferendum oli 3. märtsil 1991. Selle tulemused kujunesid meil igati headeks: lisaks eestlastele hääletas koos meiega Eesti iseseisvuse eest 150 000 muulast! See oli suurim toetusbaas, mis meil iseseisvusvõitluse perioodil nende hulgas kunagi olnud. Ka Lätis ja Leedus läks iseseisvusreferendum hästi. Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt.
Hoopis uue hingamise andsid referendumitulemused meile läänes. Referendumil vaatlejana osalenud briti parlamendi alamkoja liige Philip Flynn kinnitas: "Oleme väga rahul Balti riikides korraldatud referendumite tulemustega, see on suure tähtsusega tegur, mis aitab lõpetada nõukogude massiteabevahendite spekulatsioonid, nagu oleks Balti riikides võimu juures "vähemuse natsionalistlik juhtkond". [E. Savisaar . Peaminister , lk.524]
* 1. märts – miilitsa asemele loodi politsei
* 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputš) Moskvas. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ehk Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised toimusid 18. märts 1990. aastal. Pärast Eesti NSV ümbernimetamist Eesti Vabariigiks 8. mai 1990, kaotati Ülemnõukogu nimetuse eest ka nimetus "Nõukogude Sotsialistliku" ja pärast Eesti taasiseseisvumist 20. augustil 1991 toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu de facto Eesti Vabariigi parlamendina.
Eesti iseseisvuse taastamine on üks osa suurematest ajaloolistest sündmustest 20.saj teisel poolel kui lagunes impeerium nimega Nõukogude Liit. Taasiseseisvumine algas impeeriumi Perestroikaga, mis Eestis kasvas üle Fosforiidisõjaks ning Laulvaks revolutsiooniks ning lõppes Eesti Vabariigi rahvusvaheliste suhete taastamise ning Venemaa okupatsioonivägede väljaviimisega Eesti maa-, vee- ja õhualalt.
Eesti Vabariik kuulutati välja 20. augustil 1991, kell 23:03. Sellest saati on Eesti olnud meie oma.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_%C3%9Clemn%C3%B5ukogu
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
http://et.wikipedia.org/wiki/Iseseisvus
http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=50&alam=12&leht=8
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:rlc1q2hMNE4J:www.kodutytar.ee/ee/files/magister%2520A.%2520Narise.doc+eesti+taasiseseisvumine+1991&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a