Eesti omariikluse küsimus 1939-45 (0)

Eesti omariikluse küsimus 1939-45
Teise maailmasõja ajal, aastatel 1939- 1945, otsustasid Eesti nagu ka teiste euroopa riikide saatuse kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu.
23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida-Poolaga NSVL -i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega.
1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17. juunil sisenesid uued 80 000 meest ning algas ka Nõukogude okupatsioon . 21. juunil korraldas NSVL meeleavalduse , mis viis 1940. aasta juuli valimistele. Valitsuse juhiks tõusis J. Vares - Barbarus ja 21. juunil sai Eesti Vabariik uueks nimeks ENSV . 6. augustil liideti ENSV ametlikult Nõukogude Liiduga.
22. juunil 1941. aastal puhkes Saksa-Vene sõda ning saksamaa alustas Venemaa alade vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse. Saksa vägede kõrval sõdisid ka Nõukogude Liidu vastased, metsadesse peitu põgenenud metsavennad . Metsavennad suutsid takistada taganevate Punaarmee kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades võimu enda kätte enne saksa vägede saabumist. Nõukogude okupatsiooni kadumine Eesti aladelt ei viinud aga Eesti vabaks saamiseni , vaid algas uus, seekord Saksa okupatsioon. Eestis moodustati küll kindralkomissariaat ning sakslaste korraldusi täitev Eesti Omavalitsus , kuid tsensuur jäi alles. Keelatud olid kõiksugused poliitilised tegevused, kontrolliti kõiki eluvaldkondi ja käivitati repressioonid . Arreteeriti ka kommuniste, keeldude-käskude vastu eksinuid ja rahvuslikult meelestatud inimesi, kuid elu pidid jätma kõik juudid ja mustlaseid Eestist kui ka välismaalt toodud mustaverelised. Sakslased tegid ka head likvideerides sõjapurustusi ning tühistades venelaste elluviidud maareformi.
1944. aasta alguses jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul taas Eesti piirile. Pärast ägedaid võitlusi Narva ja sinimägede alla, sai Punaarmee vallutatud ka Kagu-Eesti. 18. septembril 1944. asstal nimetati ametisse Eesti Vabariigi uus valitsus, kuid iseseisvust kaitsta ei õnnestunud. Septembri lõpuks oli punaarmee käes juba terve Mandri-Eesti, Saaremaa langes novembri lõpul. Paljud Eesti riigitegelased langesid nõukogude võimuorganite kätte, Vähesed Läände jõudnud valitsusliikmed lõid hiljem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Kahjuks jäi taas Eesti iseseisvus väljakuulutamata.
Kokkuvõtteks, Molotov- Rbbentropi pakt, mis määras ära huvisfäärid Euroopas, jättis väikeriikidele nagu Eesti väga väikesed võimalused ennast kaitsata. Abi ei olnud loota kelleltki, sest kas oldi mittekallaletungilepinguga seotud või siis oldi teise maailmasõjaga tegemistses. Mis see väike Eesti Vabariik ikka annab ,pole vahet, kas on iseseisev või kellegi kooseisus . Sellest lähtudes, võib väita, et Eesti Vabariiki valitsusel polnud mitte midagi teha, et ennast kaitsata. Valik oleks olnud, kas anda ära rahumeelselt või siis verevalamisega. Lõpptulemus poleks muutunud, sest NSVL oleks ikkagi enda võimu näidanud ja enda osa MRPst ära võtnud.