Tabel kriisidest külma sõja perioodil (0)

Kriisid ja konfliktid külma sõja perioodil
Kriisi nimetus
Toimumise aeg
Osalejad riigid
Kriisi põhjused
Kriisi sisu
Kriisi lahendus,tulemus
1.Korea sõda
1950-1953
Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA,
NSV Liit, Hiina
Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
1950. aasta juunis tungis Põhja-Korea NSVL 'i ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suure osa tema territooriumist.
ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada, Põhja-Korea väed taganesid ning ÜRO väed järgnesid neile.
1950 nov. sunniti ÜRO väed taganema. 1951st aastast püsisid väed Põhja- ja Lõuna-Korea piiril .
Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik;
1953 sõlmiti vaherahu
2. Ungari ülestõus
1956. a oktoober
Ungari, NSVL
Poolas toimusid ulatuslikud streigid ja ka Ungari üli-õpilased korraldasid toetuseks meeleavalduse Budapestis, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks.
Politsei- ja julgeoleku üksuste avatud tuli, põhjustas Budapesti tänavatel lahingud.
Samal ajal nimetati ametusse uus valitsus I. Nagy juhtimisel.
4.nov alustas Punaarmee rünnakut Budapestile, ungarlased osutasid vastupanu ning pöördusid ÜRO poole. Vastupanu jätkus 7. novembrini ja suruti lõplikult maha kuu keskpaigaks.
Enne seda jõudis Ungarist põgeneda 180 000 inimest.
Lahingutes langes vähe-malt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, arreteeriti ka Imre Nagy, kellele pakuti elu kui ta ülestõusu avalikult hukka mõistab, kuid ta keelgus ja 1958. poodi üles.
3. Kuuba ehk Kariibi kriis
1962
NSVL, Kuuba , USA
1959 tuli ülestõusu käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Batista . Kuubal algasid sotsialistlikud reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga . Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon . Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi.
Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal. Hruštšov asus Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini.
Maailm seisis tuumasõja lävel.
Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele. Avalikult lammutas Nõukogude pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO andis garantii USA avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata.